Avaleht
EELISe andmed keskkonnaportaalis
Loe siit "Mis on EELIS?"
Otsing ja artiklid
Kaitstavad alad
Rahvusvahelise tähtsusega alad
Üksikobjektid
Ürglooduse objektid
Pärandkultuuriobjektid
Pargid, puistud
Liigid
Veekogud
Saared
Kaitsekorralduskavad
Abimaterjalid
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Ürglooduse objektide andmete kuvamine
| |||
| Nimi | Rõstla paekarjäär | ||
| Loodusobjekt | Paljand (aluspõhja-) | ||
| Asukohakirjeldus | Jõgeva maakonna läänepiiril, Põltsamaa vallas. karjäär asub küla lääneosa põllumaadel, Põltsamaa - Võhma maanteest 1,1 - 1,2 km põhja pool, 9 km Põltsamaast. | ||
| Iseloomustus | Karjääris toodetakse kvaliteetset, tugevat dolomiidikillustikku Kesk- ja Lõuna_Eesti paljudele piirkondadele. Karjääri edelapoolne, vanem, väljatöötatud osa on u 10-13 m sügavune, läbimõõduga 400 - 500 m. Praegu jätkub tootmine uue mäeeraldise loodenurgas, vanema osa kirdeservas. vaatluseks on sobiv vanema osa põhjaseina liitumiskoht uue mäeeraldisega, kuna seal võimaldab kunstlik varikalle uurida vertikaalset karjääriseina kogu ulatuses. Siin paljandub u. 12 m paksune lasund Raikküla lademe Nurmekunna kihistu Mõhküla kihtide dolomiite. Põhiliseks kivimitüübiks on pruunikas-kollane, punakate laikudega väliselt massiivne, horisontaal- kuni lainjaskihiline peenekristalliline dolomiit, milles esineb valkjaid ränimugulaid ja ränistunud pentameriidsete käsijalgsete kodasid, mis esinevad enamasti läätsjate kuhjatistena. paeseina ülemine, u 2m paksune porsunud osa on selge horisontaalkihistusega. läbilõike alumises meetris, mis paljandub vee ärajuhtimise kraavi servas muutub kivim savikamaks ja muguljaks, mis on määranud tootsa lasundi kaevandamise sügavuse. tõenäoliselt on tegemist Mõhküla kihtide kõige alumise osaga, mis kõikjal on suhteliselt savikam. Seega võib arvata, et Rõstla karjääris paljanduvad Mõhküla kihid peaaegu kogu ulatuses. Pikka aega on loetud vastavaid kihte kõrgemal lasuvasse, Adavere lademesse kuuluvaiks ja alles 1993. a. otsustas Eesti Stratigraafia Komisjon liita neede kihid Raikküla lademega, lähtudes ala arenguloost ja kihtide varasemast ekslikust rööbistamisest. | ||
| Tähtsus | Teaduslik, õppeotstarbeline. Rõstla karjäär on ainus esinduslik paljand Raikküla lademe Mõhküla kihtide uurimiseks, mis levivad suhteliselt piiratud alal Põltsamaa - Võhma ümbruses, moodustades seal siluri ladestu kõige kõrgema säilinud osa ja olles piirkonna kõige olulisemaks maavaraks. | ||
| Seisund | Hea. Vana mäeeraldise piires on kaevandamine lõpetatud ja selle karjääri põhja ja loodesein on suures ulatuses hästi eksponeeritud. | ||
| Kaitse | Ei vaja eriliste kaitsemeetmete rakendamist, kuna jätkuv tootmine ei sea ohtu paljandi säilimist ja välistab võimaluse kasutada karjääri prügilana | ||
| Uuritus | Rõstla dolomiidipaljand, tõenäoliselt paemurd oli tuntud juba Fr. Schmidtile, kuigi selleaegse paljandi täpsem asukoht on teadmata. Käesoleva sajandi töödes ei ole Rõstla paljandit kuni viimase ajani mainitud. 1987. a. valmis Rõstla dolomiidimaardla eeluurimise kohta Eesti Geoloogiavalitsuse Keila Ekspeditsiooni ehitusmaterjalide rühma käsikirjaline aruanne S. Korbuti juhtimisel. Paljandi lühikirjeldus on publitseeritud L. Ainsaare poolt. A. Teedumäe ja T. Kiipli poolt on trükiks ettevalmistatud pikem artikkel leiukoha kohta. | ||
| Kirjandus | Schmidt, F. 1858. Unterschuchungen über die Silurische Formation von Ehstland, Nord-Livland und Oesel. Dorpat, Laakmann, 250 S. Ainsaar, L. 12. Rõstla paemurd. Liivimaa geoloogia. Ekskursioonijuht, lk. 22-23. | ||
| Koostanud | H. Nestor | ||
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses keskkonnaportaal.ee/... | ||
| |||
| Ürglooduse objekti kohanimi | Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Rõstla küla Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Vitsjärve küla | ||