Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Kalana karstiala ja allikasVäljad: peida ,kuva
NimiKalana karstiala ja allikas
AsukohakirjeldusJõgeva maakond. Pajusi vald. Karstiala levib Põltsamaa - Arisvere - Aidu teeristist lõuna- ja põhjapool. Ilmekaim kurisu asub Siimu (hävinud) talust 350 m itta põllu ääres maaparanduskraavi serval. Väike kurisu asub Arisvere - Kalana teest idapool u. 450 m Kalanast põhja pool Lepiku talu teeotsa juures. Kurisuid on veel Põltsamaa - Aidu teest lõunas, Arisvere - Sulustvere teeristist u. 300 m Põltsamaa poole ning mnt-st. 100 m lõunasse Uusa talu rohumaal. Allikaline tiik asub Põltsamaa - Aidu teest 150 m lõunas, Sulustvere tee ääres Alliku talu läheduses.
KaitseEi ole üksikobjektina looduskaitse all. Karstiala säilitada karstiloogiliste uurimiste objektina ja veekaitselistel eesmärkidel. Looduse üksikobjektina kaitse all on lähedal asuvad Kabjamägi ja Kalana linnamägi. Asutatud 17.07.1968. a. Jõgeva raj. RSN TK otsus nr. 113.
KirjandusLuha, A. 1946. Eesti NSV maavarad. Tartu. Teaduslik Kirjandus, lk. 50.
Kas tunned maad. Koost. E. Varep. Jõgeva rajoon. Tallinn. Eesti Raamat, lk. 520.
Joonuks, H. 1971. Põltsamaa jõgi. Tallinn. Eesti Raamat, lk. 65.
Veskis, E. 1974. Jõgeva rajoon. Siin- ja sealpool maanteed. Tallinn, lk. 56.
Heinsalu, Ü. 1977. Karst ja looduskeskkond Eesti NSV-s. Tallinn, lk. 77.
Heinsalu, Ü. 1987. Karst Põltsamaa ümbruskonnas. Käsikiri TTÜ Geoloogia Instituudis. 5 lk.
Püvi, S. 1988. Jõgeva rajooni maavarad. - Rmt.: Kohalike loodusvarade kasutamine ja keskkonnakaitse. Tallinn-Jõgeva, lk. 95-96.
IseloomustusKalanas paiknevad ühed suuremad Põltsamaa ümbruse kurisud, mille vesi avaneb Allika talu juures olevas tiigis. Kalana küla Lepiku ja Siimu (hävinud) talu juures paiknenud Põltsamaa ümbruskonna suuremad kurisud. Nende sügavus ulatub 2 ja laius 15 m-ni. Lepiku kurisu põhjas paljandub lubjakivi ja mustendab koopaava laiusega 2 m ja kõrgusega 0,2 m (Heinsalu, 1977). 1999. a. kurisu kinni aetud. Sellesse voolas kraavi pidi põldude kuivendusvesi. Kurisusse neeldunud vesi tuli allikatena maapinnale Allika talu lähedal Kalana teeristi juures. Allikate kogu vooluhulk on ulatunud 10 l/s. 1999. a. augustikuul oli kuiv, väljavool puudus. 2001. a. oli allikatiigi vooluhulk 6,8 l/s, väljavool (2,5 km) Umbusi jõkke. Allikatiigi kuju on muutunud peale maantee laiendamist.
Kalana allikaveega vihtlemisel säilivat inimese noorus.
Kalana paemurd, kus kaevandati Raikküla lademe lubjakivi, asus Jõgeva-Põltsamaa teest põhja pool. Murtud plaatjat peeneteralist lubjakivi kutsuti Kalana marmoriks, mis on hästi poleeritav ning kasutatav ehituses. Asutati 18. saj. Meleski klaasivabriku varustamiseks lubjakiviga. 20. saj. II poolel kasutati elektroodide ja marmorkrohvi valmistamiseks. 1988. a. tootis Jõgeva KEK Kalanast killustikku. Murru põhi on karstunud ja neelab madalvee ajal pinnavett. Ümbruses arvukalt väiksemaid kurisuid.
Kalana küla põhjapiiril Otisaaru talu maal asub Kalana linnamägi, Lepa talu juures pool kilomeetrit lõunapool - Kabjamägi. Linnamäe juures on ka ohvrikivi.
KoostanudH. Kink, K. Erg
SeisundRahuldav - mõjutanud on maade kuivendamine.
TähtsusTeaduslik, geoloogiline - karstiprotsesside uurimine; veekaitseline, ajalooline.
UuritusH. Kink jt. 1977 - melioratiiv-hüdrogeoloogilised uuringud; Ü. Heinsalu 1987 - karstiuuringud; K. Erg, A. Marandi 1999 - revisjoniülevaatus;
K. Erg, T. Metslang 2001 - revisjoniülevaatus.
LoodusobjektKarstivorm
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiJõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kalana küla
Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Nurga küla