Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Jõhvi-Keila lademe paljandid Pääsküla kõvikulVäljad: peida ,kuva
NimiJõhvi-Keila lademe paljandid Pääsküla kõvikul
AsukohakirjeldusTänassilma küla
KaitseKäsitletav objekt, välja arvatud "Suur kaeve", on vastavalt kultuuriministri määrusega nr. 57 (18. aug. 1997) tunnistatud arhitektuurimälestiseks kui osa Peeter Suure Merekindluse Pääsküla positsioonist. Märkimisväärse geoloogilise objektina ning tüüpläbilõigetena vajaksid Pääsküla kõviku paljandid ka kaitsealuse loodusobjekti staatust.
Esmajoones tuleks tagada sissepääs tunnelitesse ning hoida ära "Suurde kaevesse" prahi lisamine.
KirjandusHints, O., Kallaste, T. ja Kiipli, T. 1997. Minerology and micropalaeontology of the Kinnekulle altered volcanic ash bed (Ordovician) at Pääsküla, North Estonia. Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised. Geoloogia 46, 107-118.
Männil, R. 1950. Materjale Viru ja Harju seeria piirilademete (D1-E) stratigraafiast. ENSV TA Geoloogia instituut, Tallinn, 97-106 (käsikiri).
Nõlvak, J. 1996. Pääsküla Hillock. In: Meidla, T. et al. (eds). Field Guide. Tartu University Press, 98-100.
Rõõmusoks, A. 1970. Viru seeria (keskordoviitsium) stratigraafia Põhja-Eestis. Tallinn, Valgus, 226-227, 257-260 (vene keeles).
IseloomustusNn. "Suur kaeve" Pääsküla kõlvikul kujutab endast valmimata jäänud rooduvarjendi süvendit. Ruudukujulise põhiplaaniga valdavalt järsuservaline süvend on umbes 4,5 m sügav ja ca 25 m lai. "Suures kaeves" plajanduvad Keila lademe Ristna ja Laagri alamlademe lubjakivid ning nende piiriks olev K-bentoniidi kiht "e". Tugevalt murenenud läbilõike kogupaksus on ligikaudu 4,2 m ning lühiiseloomustus alt üles järgmine:
0,00-0,60 (0,60+) m - kollakashall peeneteraline keskmisekihiline, nõrgalt savikas lubjakivi mergli vahekihtidega.
0,60-0,69 (0,09) m - kollakashall porsunud K-bentoniit.
0,69-1,01 (0,32) m - kollakashall peeneteraline lubjakivi, bioturbatsiooni ilmingute ja rohke faunaga.
1,01-1,14 (0,13) m - hallikas poolmuguljas peeneteraline lubjakivi, alumisel piiril pidev õhuke merglikiht.
1,14-2,74 (1,60) m - kollakas kuni sinakashall peeneteraline lubjakivi, sisaldab kogumitena kivististefragmente, kohati on kivim savikas.
2,74-2,76 (0,02) m - valkjashall kõva lubjakivi vahekiht, selge ülemise ja ebaselge alumise piiriga.
2,76-4,19 (1,43+) m - kollakashall peeneteraline õhukesekihiline varieeruva savikusega lubjakivi.

Tunnelisüsteemi, mis koosneb kümnest erineva pikkusega omavahel ühendatud käigust kõrgusega 2-3 m, pääseb sisse neljast blindaazist. Süsteemi kogupikkus ulatub vähemalt kahe kilomeetrini, sellest osa on läbimatu või raskesti läbitav. Tunnelites paljanduvad Jõhvi lademe ja Keila lademe lubjakivid ning neid eristav Kinnekulle K-bentoniit (kiht "d"). Viimane on enamasti tunnelite laeks, seintes paljanduvad Jõhvi lademe ülemised kihid. Vähemalt ühes poolvertikaalses śahtis ulatub läbilõike noorim osa kõrgemale "Suures kaeves" paljanduvast "e" K-bentiniidist ning seega on Pääsküla kõviku koondläbilõike vertikaalne ülatus umbes 12 m.
Tunnelites ja ülalmainitud śahtis paljanduva läbilõike lühikirjeldus alt kuni üles "e" K-bentoniidini:
0,00-3,50 (3,5+) m - hall lubjakivi üksikute ränistunud kivististega, vähese murenemise tõttu on kihilisus ebaselge, eristatavad on kaks õhukest (1-5 cm) kukersiitset vahekihti tasemetel ca 2,5 ja 1,5 m.
3,50-3,77 (0,27) m - kollakas või helehall Kinnekulle K-bentoniit, koosneb kolmest enamasti selgelt eristuvast osast. Alumine 1 cm kõva kivim, keskmine (kohasti peaaegu puudub) 15-20 cm savi ning ülemine 8-11 kõva, päevakivirikas kivim.
3,77-7,85 (4,08) m - hall lubjakivi.
7,85-7,93 (0,08) m - kollakas K-bentoniit (kiht "e").
KoostanudOlle Hints
19.11.1997
SeisundKokkuvõttes halb. Suur kaeve ning sissepääsud tunnelitesse on osaliselt täidetud risu ning olme- ja muu prahiga. Tunnelisüsteemi maa-aluse osa kaitseline seisund on hea.
TähtsusPääsküla kõviku "Suur kaeve" ning maa-alused tunnelid ja śahtid kujutavad endast Eesti parimaid Jõhvi ja Keila lademe paljandeid, seda eelkõige avatud läbilõike suure vertikaalse ja pindalalise ulatuse tõttu. Samad kihid on esindatud ka paljudes puursüdamikes, kuid seal pole võimalik uurida kõiki probleeme mida võimaldab paljanditest pärinev materjal. Pääsküla kõvik on ainus Jõhvi ja Keila lademe piiril paikneva Kinnakulle K-bentoniidi paljand Baltoskandia idaosas, pakkudes suurepäraseid võimalusi kunagise vulkaanilise tuhakihi mitmekülgseks uurimiseks. Nimetatud paljandid on mitmete kivististe esma- ja seega tüüpleiukohaks.
"Suur kaeve" on Pääsküla Kihisiku ja Laagri alamlademe stratotüübiks, tunnelites paljanduv läbilõige väärib esiletõstmist Keila lademe potensiaalse piiristratotüübina.
UuritusPääsküla kõviku aluspõhja detailsem uurimine sai alguse 1930-40ndatel aastatel kui V. Jaanusson, D. Kaljo ja R. Männil kogusid sellest piirkonnast rikkaliku kollektsiooni erinevaid makrofossiile. Ühtlasi kirjeldati paljandeid ja koostati esimene kõviku aluspõhja geoloogiline kaart (Männil, 1950). Enamus tollastest andmetest on säilinud käsikirjaliste materjalidena Geoloogia Instituudis ja mujalgi, väike osa andmestikust on publitseeritud Rõõmusoksa (1970) poolt. Pääsküla kõviku "Suurt kaevet" külastas 1996. a rahvusvaheline geoloogia ekskursioon (vt. Nõlvak, 1996). Hiljuti publitseeriti tunnelisüsteemi skemaatiline kaart ning avaldati uusi andmeid seal paljanduva Kinnekulle K-bentoniidi kohta (Hints et al., 1997).
LoodusobjektPaljand (aluspõhja-)
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiHarju maakond, Saku vald, Tänassilma küla