| Kirjandus | Hints, O., Kallaste, T. ja Kiipli, T. 1997. Minerology and micropalaeontology of the Kinnekulle altered volcanic ash bed (Ordovician) at Pääsküla, North Estonia. Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised. Geoloogia 46, 107-118.
Männil, R. 1950. Materjale Viru ja Harju seeria piirilademete (D1-E) stratigraafiast. ENSV TA Geoloogia instituut, Tallinn, 97-106 (käsikiri).
Nõlvak, J. 1996. Pääsküla Hillock. In: Meidla, T. et al. (eds). Field Guide. Tartu University Press, 98-100.
Rõõmusoks, A. 1970. Viru seeria (keskordoviitsium) stratigraafia Põhja-Eestis. Tallinn, Valgus, 226-227, 257-260 (vene keeles). |
| Iseloomustus | Nn. "Suur kaeve" Pääsküla kõlvikul kujutab endast valmimata jäänud rooduvarjendi süvendit. Ruudukujulise põhiplaaniga valdavalt järsuservaline süvend on umbes 4,5 m sügav ja ca 25 m lai. "Suures kaeves" plajanduvad Keila lademe Ristna ja Laagri alamlademe lubjakivid ning nende piiriks olev K-bentoniidi kiht "e". Tugevalt murenenud läbilõike kogupaksus on ligikaudu 4,2 m ning lühiiseloomustus alt üles järgmine:
0,00-0,60 (0,60+) m - kollakashall peeneteraline keskmisekihiline, nõrgalt savikas lubjakivi mergli vahekihtidega.
0,60-0,69 (0,09) m - kollakashall porsunud K-bentoniit.
0,69-1,01 (0,32) m - kollakashall peeneteraline lubjakivi, bioturbatsiooni ilmingute ja rohke faunaga.
1,01-1,14 (0,13) m - hallikas poolmuguljas peeneteraline lubjakivi, alumisel piiril pidev õhuke merglikiht.
1,14-2,74 (1,60) m - kollakas kuni sinakashall peeneteraline lubjakivi, sisaldab kogumitena kivististefragmente, kohati on kivim savikas.
2,74-2,76 (0,02) m - valkjashall kõva lubjakivi vahekiht, selge ülemise ja ebaselge alumise piiriga.
2,76-4,19 (1,43+) m - kollakashall peeneteraline õhukesekihiline varieeruva savikusega lubjakivi.
Tunnelisüsteemi, mis koosneb kümnest erineva pikkusega omavahel ühendatud käigust kõrgusega 2-3 m, pääseb sisse neljast blindaazist. Süsteemi kogupikkus ulatub vähemalt kahe kilomeetrini, sellest osa on läbimatu või raskesti läbitav. Tunnelites paljanduvad Jõhvi lademe ja Keila lademe lubjakivid ning neid eristav Kinnekulle K-bentoniit (kiht "d"). Viimane on enamasti tunnelite laeks, seintes paljanduvad Jõhvi lademe ülemised kihid. Vähemalt ühes poolvertikaalses śahtis ulatub läbilõike noorim osa kõrgemale "Suures kaeves" paljanduvast "e" K-bentiniidist ning seega on Pääsküla kõviku koondläbilõike vertikaalne ülatus umbes 12 m.
Tunnelites ja ülalmainitud śahtis paljanduva läbilõike lühikirjeldus alt kuni üles "e" K-bentoniidini:
0,00-3,50 (3,5+) m - hall lubjakivi üksikute ränistunud kivististega, vähese murenemise tõttu on kihilisus ebaselge, eristatavad on kaks õhukest (1-5 cm) kukersiitset vahekihti tasemetel ca 2,5 ja 1,5 m.
3,50-3,77 (0,27) m - kollakas või helehall Kinnekulle K-bentoniit, koosneb kolmest enamasti selgelt eristuvast osast. Alumine 1 cm kõva kivim, keskmine (kohasti peaaegu puudub) 15-20 cm savi ning ülemine 8-11 kõva, päevakivirikas kivim.
3,77-7,85 (4,08) m - hall lubjakivi.
7,85-7,93 (0,08) m - kollakas K-bentoniit (kiht "e"). |