Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Paistu org, paljandid ja koobas = Loodi Põrgu = Paistu põrguVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaLoodi looduspark (KLO1000241)
NimiPaistu org, paljandid ja koobas = Loodi Põrgu = Paistu põrgu
AsukohakirjeldusViljandimaa, Paistu vald. Paistu Pôrguoru paljand asub Loodi looduspargis Varstu oja vasakul kaldal Kalda talu all. Juurdepääs on Loodi-Paistu teelt mööda Pôrguoru peatuse lähedalt hargnevat külavaheteed, mis viib Kalda talu kôrval asuva Loodi looduspargi skeemini. Edasi viib jalgrada otse Pôrgupaljandini. Teised paljandid jäävad allavoolu ning nendeni tuleb minna mööda risustunud ja kohati raskelt läbitavat Varstu oja orgu.
KaitsePaistu Ürgorg on Loodi looduspargi üks osa,mis on 1992.a.-st olnud maastikuline kaitseala. Paistu Pôrguoru paljand kui Viljandimaa üks suuremaid ja ilusamaid devoni paljandeid vajab pidevat hooldamist külastajate suure arvu tôttu. Ta vääriks lülitamist looduskaitse nimekirja ka kui üksikobjekt.
KirjandusOrviku K., 1935. Viljandimaa aluspôhi ja pinnakate. Tartu, 22 lk.
Lôokene E., 1960.Paistu ürgorg. - Looduskaitse teatmik. E.Kumari (toim.).Tallinn,169-170.
Heinsalu Ü, Kurik E. 1967. Pôrguhauad ja pôrguaugud. - Eesti Loodus,X,4, lk. 211-217.
Joost R. 1973. Siin-ja sealpool maanteed. Viljandi rajoon. Tallinn, 96 lk.
Laugaste E., Liiv E. 1970. Muistendid Vanapaganast. Tallinn, 606 lk.(lk. 329)
Heinsalu Ü.,1987. Eesti NSV koopad. Tallinn,160 lk.
Lapp H., 1997. Viljandimaa loodus.Foto.Viljandi, 48 lk.
IseloomustusPaljanduvad Aruküla lademe keskmise osa, Kureküla kihtide punakaspruunid pôimjaskihilised keskmiselt tsementeerunud liivakivid valge liivakivi püstiste pesadega, mis kohati on väga keeruka kujuga. Iseloomulik on limoniidirikaste , samuti vilgurikaste pindade esinemine.
Suurima paljandi, Kalda talu all asuva Paistu Pôrgu kohal on oru kaldajärsak 17 m kôrge. Siin paljandub suunaga NS devoni liivakivi ca 37m pikkusel lôigul kuni 15 m paksuses (paljand 1). Paljandi lôunaotsa allosas esineb väike koobas. Koopaava on 2,5 m kôrge ja peaaegu 2 m lai. Koobas on inimesele läbitav ainult esimese 2 m ulatuses, seejärel muutub 0,8 m laiuseks ja 0,5 m kôrguseks käiguks, millest voolab välja veerohke allikas. Allikas voolab mööda sinakashalli savi kihti. Koopataoline süvend on ka paljandi lôunaotsa ülemises osas.
Liikudes Varstu oja orgu mööda allavoolu, on oja kallastel ca 800 m ulatuses veel rohkesti paljandeid. 1997.a. suvel ônnestus neid leida 16, millest enamik on väikese ulatusega ja ainult 1-2 m kôrgused. Varstu oja org, mis on rohkem tuntud Paistu ürgoru nime all, on selles piirkonnas kuni 20m sügav ja laius kôigub 25 ja 50 meetri vahel. Oru pôhjas lookleb oja, mille laius muutub 0,4 m-st Pôrguoru paljandi kohal kuni 1,2m-ni allavoolu vaadeldava orulôigu osas. Oja kannab oma pôhjas punasevärvilist liiva.
150 m Pôrguoru paljandist allavoolu on vasakul oru veerul väike, 1m kôrgune ja 10 m ulatusega kollakaspunase liivakivi avamus (2). 10 m allavoolu järgneb paremal kaldal samasuguse ulatusega 2 m kôrgune analoogse taseme paljand (3). Oru sügavus on selles lôigus 13-14 m, suhteliselt järsuveeruline on vasak kallas, org ise aga kitseneb Pôrguoru kohal olnud 40-st meetrist 25-30 m-ni. Edasi muutub org veidi madalamaks ja laugemaks, kusjuures 3 m-lise ulatusega 2 m kôrgune kollakaspunase liivakivi avamus on oru paremal pôrkeveerul (4). Veel 30 m allavoolu on vasakul kaldal väikese ulatusega 1m kôrgune paljand (5). Org hakkab laienema ja sügavnema, kaldad muutuvad järsemaks, eriti vasakpoolne. Oja voolab otse vasaku kalda all. Selle orulôigu esimene väike paljand on siiski paremal veerul (6), kuid kohe järgneb 15m kôrgusel vasakul veerul 30-40 m pikkusel lôigul osaliselt varikaldega kaetud suur paljand (7), kus astmeliselt on vôimalik kirjeldada peaaegu 15 m paksust profiili. Oru vasak veer on siin jätkuvalt järsk ja kôrge ja 40 m allavoolu on otse oja kaldal 20m pikkune ilus ja puhas kollkaspunase liivakivi 4m kôrgune paljand (8), mille allavoolu otsas on 2 väikest vôlvjat koopaava, kust môlemast voolavad välja allikad. Org on muutunud kitsamaks, laius ulatub ca 20 m-ni. Veel 20m allavoolu on samal veerul 25 m pikkune ja 4,5 m sama taseme avamus (9), milles oja pinnast 2 m kôrgusel on väike koopataoline kuiv uure sügavusega 0,5 m. Selles kohas on vasak kallas veel kôrge, org aga hakkab muutuma laiemaks ja laugemaks. Edasi järseneb parem kallas ning eelmisest paljandist 80 m allavoolu on siin 2 m kôrgune ja 10m pikkune kollakasroosa liivakivi paljand (10). Järgneva 50m ulatuses on org suhteliselt lamedate ja madalate (3-7 m) kallastega ja laieneb kuni 40 m-ni. Veel 20 m allavoolu hakkab järsenema parem veer ning selle allosas on väike 1,5 m kôrgune rohkete roostepruunide kihipidadega ja väga peeneteralise pruunikaspunase liiva vahekihtidega punakaskollase liivakivi paljand (11). Siin org hakkab jälle kitsenema, olles 30 m allavoolu, järgmise paremal veerul paikneva paljandi (12) ainult 15-20 m laiune. 30m ulatuses on tegemist kuni 4,5 m kôrguse kollakaspruuni liivakivi järsakuga, mis on kohati sammaldunud. Selles paljandis on rohkesti valge liivakivi pesi. Paljandi allavoolu otsas on koopataoline süvend, kust voolab välja allikas. 20m allavoolu muutub org mollitaoliseks, kusjuures môlemad kaldad on ühetaoliselt järsud. Veeru alumises osas paremal kaldal paljandub 10 m ulatuses 1,5 m paksuselt punane liivakivi (13), kohe vasakul aga 3 m paksune kollaka alatooniga punakaspruun liivakivi (14). Siin org muutub laiemaks, kusjuures laugeks muutub 60 m ulatuses vasak kallas. Paremal kaldal on selles lôigus kaldajärsaku ülemises pooles sammaldunud kuni 3 m profiiliga paljand, mis paikneb oja pinnast 2,5-3 m kôrgemal (15). Edasi tôuseb järsult vasak oru veer ja veeru keskmises osas on alt varikaldaga kaetud 3 m kôrgune kollakaspunase liivakivi paljand (16) ja veel 40 m allavoolu, kus nukitaolisel oru vasakul veerul asuvaljärsakul on jahimajake, on suures osas kinni kasvanud ja osaliselt varikaldega kaetud kollakaspunase liivakivi paljand, kus astmelise vaatluse abil on vôimalik kirjeldada kuni 6m paksust läbilôiget (17). Selles kohas on oru laius ca 40 m, parem veer on lauge. Edasi aga muutuvad laugeks môlemad veerud ja org muutub tunduvalt laiemaks.
Varstu oja org kirjeldatud piirkonnas on üle külvatud varieeruva suurusega tardkivi veeristest ja rahnudest, mida eriti rikkalikult on ülesvoolu jäävas osas. Suurimateks on paljandi 10 ees asuv 1,2 m kôrge ja 1,1 m-lise ümbermôôduga gneissgraniitsammas päevakivi soontega ja paljandi 14 ees asuv gneissgraniitrahn kôrgusega 1,5 m ja ümbermôôduga 7,6 m.
Koopaid on käesoleval ajal neis paljandites suhteliselt vähe ja nad on kôik väikesed. Vôimalik, et minevikus on neid olnud rohkem ja on esinenud ka tunduvalt suuremaid koopaid. Vanarahvas räägib, et sôdade ajal on oru varjatud koobastes elanikud end peitnud. Kalda talu all olev koopaga paljand on tuntud Paistu vôi Loodi pôrgu nime all. Üleskirjutatud muistendeid, mis seovad seda kohta Vanapagana elukohaga, on suhteliselt vähe.
KoostanudA.Kleesment
SeisundPaljandid asuvad Paistu Ürgoru piirkonnas, millele juurdepääs on maanteelt viitadega tähistatud. Kalda talu lähitel on stend looduspargi plaaniga. Plaan oli aga 1997.a. suvel osaliselt rikutud. Pôrguoru paljandi juures on hooldatud puhkekoht puidust pinkide ja väikese lavaga. Org on mahalangenud puude tôttu keskmiselt läbitav.
TähtsusRekreatiivne, teaduslik. Pôrguoru paljand on hea juurdepääsuga turismiobjekt. Ülejäänud paljandite külastamine on ebamugavam, kuid välitööle sobivas varustuses vôimalik. Paljandid vôimaldavad jälgida Aruküla lademe keskmise osa kivimeid suures ulatuses.Allavoolu jäävates paljanditest on leitud ka kalafossiile.
UuritusÜrgorgu on uurinud ja kirjeldanud E.Lôokene käesoleva sajandi 50-ndail aastail. Paljandeid külastas ja kirjeldas teadaolevatel andmetel esmakordselt käesoleva sajandi 30-ndate aastate esimesel poolel K.Orviku. Mark-Kurik uuris siinseid läbilôikeid 1951.-l ja 1958.-l aastal koos A.Kleesmendiga, leides ka kalafossiile. Kokku on 1958.a.-l kirjeldatud 5 paljandit. Ka on H.Viidingu poolt 1957. aastal kirjeldatud 5, 1967. aastal aga 13 paljandit. H.Viidingu ja A.Kleesmenti poolt on siinsetest kivimitest tehtud mineraloogilisi analüüse, mida on kasutatud Aruküla ladet käsitlevates trükistes. 1966.a. uuris koopaid ja allikaid Ü.Heinsalu. 1996.a. suvel uuris Paistu paljandeid A.Vellak, teostades 11 paljandi morfomeetrilist môôdistamist. 1997.a. suvel tegi paljandite revisjoni A.Kleesment.
LoodusobjektPaljand (aluspõhja-)
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiViljandi maakond, Viljandi vald, Aidu küla
Viljandi maakond, Viljandi vald, Hendrikumõisa küla
Viljandi maakond, Viljandi vald, Loodi küla
Viljandi maakond, Viljandi vald, Paistu küla