ENG
!
Andmed Statistika ja viited
Avaleht EELISe andmed keskkonnaportaalis Loe siit "Mis on EELIS?" Otsing ja artiklid Kaitstavad alad Rahvusvahelise tähtsusega alad Üksikobjektid Ürglooduse objektid Pärandkultuuriobjektid Pargid, puistud Liigid Veekogud Saared Kaitsekorralduskavad Abimaterjalid
Tagasiside
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)

EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)

Statistika (11.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)


©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
lva.eelis.ee
veka.eelis.ee
Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Pakerordi paljandVäljad: peida ,kuva
NimiPakerordi paljand
LoodusobjektPaljand (aluspõhja-)
AsukohakirjeldusPaldiski poolsaare läänerannikul, pôhja pool Paldiski linna 1 km Pakri tuletornist lôunas.
( LKR: 03.03.2000, 08:22:44 )
Iseloomustus<ISELOOMUSTUS>
Pakerordi paljand (Eesti stratigraafilises kirjanduses kannab asukoht rootsipärast Pakerordi nime /7, 8/, millest on tulnud ka lademe nimi) kujutab endast unikaalset Baltikumi ordoviitsiumi paleobasseini loodeosa fastsieste paljandit. Erinevalt sama fatsiaaltüübi paljandeist Väike-Pakri saarel ja Leetses (vt. Leetse ja Väike-Pakri paljandite iseloomustusi), paljandub siin suures ulatuses ja hästi ordoviitsiumi ja kambriumi kihtide kontakt. See on esindatud erandlikult suurerahnulise liivakivide pôhikonglomeraadiga. Paljandis on jälgitavad kihid alates keskordoviitsiumi Uhaku lademe Väo kihistust kuni alamkambriumi Tiskre kihistu valgete aleuriitsete kvartsliivakivideni.
Tähtsus<TÄHTSUS>
Teaduslik. Pakerordi lademe stratotüüp.
SeisundRahuldav.
( LKR: 03.03.2000, 09:36:09 )
Kaitse<KAITSE>
Poolsaar on kaitsetu ja tuleks kiiresti vabastada ähvardavast sôjavarustusest. Vôtta Pakri poolsaar riikliku kaitse alla. Alates 5. V 1998. a. Pakri maastikukaitseala. EV määrus nr. 97.

( LKR: 03.03.2000, 09:38:16 )
Uuritus<UURITUS>
Paljandit on külastanud ja uurinud ning siit kivistisi kogunud paljud geoloogid, sealhulgas rahvusvaheliselt tuntuid.1897. a. toimus siin Fr.Schmidti juhtimisel VII Rahvusvaheline Geoloogia Kongressi ekskusrioon.
Kirjandus<KIRJANDUS>
1. Bekker, H. Ajaloolise geoloogia ôpperaamat. Tartu K/Ü"Loodus", Tartu, 1923, lk. 29/31.
2. Müürisepp, K. Diktüoneema-kiltkivi ja glaukoniit-liivakivi geoloogia Eesti NSV-s. Tln., 1957, ENSV Geol. Inst. TA Arhiiv, lk. 16-19.
3. Orviku, K. Lithologie der Tallinn-Seria (Ordovizium, Estland). I Tartu Ülik. Geol. Inst. Toimetused, No 58, Taru, 1940, lk. 17.
4. Raymond, P. Expedition to the Baltic provinces of Russia and Scandinavia. Part I - The correlation of the Ordovician strata of the Baltic basin with those of Eastern North America. Bull. Mus. Comp. Zool. Harv., Vol. 56, No 3, p. 179-286.
5. Schmidt, Fr. Untersuchungen über die Silurische Formation von Estland, Nord-Livland und Oesel. Arch. Naturk. Liv-, Ehst- u. Kurland., Ser. 1. Bd. 2, Dorpat, 1858.
6. Schmidt, Fr. Excursion durch Estland. - In: Guide des excursions du VII Congres Geologique International. St.-Petersb., 1897, p. 1-21.
7. Öpik, A. Die Inseln Odensholm und Rogö. Ein Beitrag zur Geologie von NW-Estland. Tartu Ülik. Geol. Inst. Toimetused. Nr. 9, 1927.
8. Öpik, A. Der estländische Obolenphosphbrit. Verl. estländ. Handels- und Gewerbemin. Tln., 1929, 51 lk.
9. Männil R.M, Orviku, K.K., Rähni, E.E. 1958. (vene k.).
10. Ctumburg H.A. jt. 1965. (vene k.).
KoostanudKoostanud:S. Mägi
7. okt. 1991. a.
(LKR: 03.03.2000, 09:35:56 )
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiHarju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn


©2024 EELIS (6.1.25)