Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Kullamäe urud ja paljandVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaKullamäe maastikukaitseala (KLO1000501)
NimiKullamäe urud ja paljand
AsukohakirjeldusViljandimaa, Tarvastu vald. Kullamäel, Mustlast 1,5 km lôunas, Tarvastu jôe parempoolsel kaldal Mikatsi talu vastas. Soodsaim juurdepääs on Reinu talu juurest, kust tuleb laskuda Tarvastu jôkke kirdest suubuvasse lisaorgu, see ületada ja mööda Kullamäge jalgrada mööda itta liikudes minna Tarvastu jôe järsu käänuni, kus jôesäng pöördub lääneloodest pôhjakirdesse.
KaitseKullamägi on maastikulise Kaitsealana looduskaitse all. Piiratud juurdepääsu tôttu erilisi kaitsemeetmeid ei vaja. Vôiks sildiga tähistada urgude asukoht.
KirjandusOrviku K. 1935. Viljandimaa aluspôhi ja pinnakate. Tartu, 22lk.
Lättemäe A., 1939. Kullamäe urud Tarvastus. - Loodushoid ja turism I, lk. 348-349.
Luha A.(toim),1939. Viljandimaa üldosa. Eesti VII, Tartu, 308 lk.
Laugaste E., Liiv E. 1970. Muistendid Vanapaganast. Tallinn, 606 lk (lk. 344).
Heinsalu Ü.,1987. Eesti NSV koopad. Tallinn, 160 lk.
IseloomustusTarvaste jôe järsul kaldal paljandub Aruküla lademe ülemise osa, Tarvastu kihtide violetika alatooniga punakas- ja kollakaspruun keskmiselt tsementeerunud pôimjaskihiline liivakivi. Jôeoru veer moodustab siin kuni 12 m kôrguse järsaku, mille alumises osas ca 40 m pikkusel lôigul avanevad devoni kihid kuni 3 m paksuselt. Paljandi jalami ülesvoolu jäävast osast väljub surveline allikas.
Paljandis on kolm koopaava. Kôige ülesvoolu asuva ava laius on 1,3 ja kôrgus 1,2 m ning see viib süvendisse, mis juba 2m sügavusel muutub madalaks käiguks môôtmetega 0,6 x 0,6 m. Sellest koopast 7 m allavoolu olev koopaava laius on 2,5 ja kôrgus 2 m ning see viib ca 2 m laiusesse vôlvja laega käiku, mis on läbitav 6m pikkuselt ja mille kôrgus keskosas on 1,1m. Selle koopa pôhjapoolset seina mööda voolab välja kitsas allikoja, mis on uuristanud piki lôhet kitsa tunneli. Need kaks koobast on olnud tôenäoliselt varem omavahel ühendatud. Veel 6-7 m allavoolu on kolmas koopaava laiuse ja kôrgusega ca 2 m. Selle taga olev koobas on ca 3 m lai, 4 m sügav ja keskosas kuni 1,8 m kôrge. Varasematel andmetel on sellest on hargnenud 3 käiku. Koopad on sufosioonilise tekkega.
Kullamäe urgude 3 koopaava olid teada juba XVIII sajandil. On räägitud kolmeharulisest urkast, kus elas Vanapagan. Rahvapärimustes on arvamusi, et nendest koobastest alganud käigud viisid kuni Tarvastu kirikuni vôi isegi Tarvastu ordulossi. On viiteid, et käigud viivad maa sees suurde saali e. grotti. Viimane on üsna tôepärane. Koobaste tekkimisele vee uuristuse tulemusel viitas esimesena 1920. aastal loodusuurija Jaan Rumma.
Koostanud
SeisundRahuldav.
Tähistatud on ainult Kullamägi kui kaitseala. Silt on Kullamäe kirdepoolsel nôlval jalgraja otsas Reinu ja Oru talude vahel. Seda rada mööda on paljandini veel kaunis pikk ja keeruline tee. Paljandi enda kohal silt puudub. Paljand on kohati sammaldunud.
TähtsusTeaduslik, rekreatiivne. Rekreatiivset tähtsust vähendab suhtelisel halb ligipääsetavus. Koobasteni minekuks tuleb laskuda alla mööda järsku kallast, kus on ainult aimatav jalgrada.
UuritusEsimene Kullamäe urgusid kirjeldav rahvapärimus on üles kirjutatud 1889.a. Teadaolev loodusteaduslik esmakirjeldus on pärit Jaan Rummalt aastast 1920. Käesoleva sajandi 30-ndate aastate esimesel poolel on paljandit ja koopaid kirjeldanud K.Orviku, hiljem (tôenäoliselt 70-ndatel aastatel) Ü.Heinsalu. 1996.a. kirjeldas koopaid ja tegi paljandis morfomeetrilisi môôdistusi A.Vellak. 1997.a. suvel teostasid paljandi ja koobaste seisu ülevaatuse A.Kleesment ja E.Pirrus.
LoodusobjektPaljand (aluspõhja-)
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiViljandi maakond, Viljandi vald, Jakobimõisa küla
Viljandi maakond, Viljandi vald, Tinnikuru küla