Avaleht
EELISe andmed keskkonnaportaalis
Loe siit "Mis on EELIS?"
Otsing ja artiklid
Kaitstavad alad
Rahvusvahelise tähtsusega alad
Üksikobjektid
Ürglooduse objektid
Pärandkultuuriobjektid
Pargid, puistud
Liigid
Veekogud
Saared
Kaitsekorralduskavad
Abimaterjalid
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2024 (31.12.2024)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2024 (31.12.2024)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Ürglooduse objektide andmete kuvamine
| |||
| Nimi | Naissaar: Suursoo, Kunila, Kullkrooni ja Sinkara sood | ||
| Loodusobjekt | Sood | ||
| Kaitsealune ala | Naissaare looduspark (KLO1000540) | ||
| Iseloomustus | Naissaarel on sood moodustunud rannavallide vahelistes nõgudes kagu-loode suunaliselt. Jooneline asend on tingitud soid ümbritsevate rannavallide ja luidete orientatsioonist. Naissaare sood on Eesti põhjapoolseimad. Sood tekkisid laguunide kinnikasvamise tulemusena. Madal- ja siirdesood toituvad tänapäeval lisaks otseselt sademete veele rannavallide ja luidete nõlvadel avanevast maapinnalähedasest põhjaveest. Kunagised kuivenduskraavid on ummistunud ja seepärast puudub soodest praktiliselt äravool. Tulemusena on soostumine intensiivistunud. Turba paksus soodes ligi 2 m. Suursoo äärealal kasvab mitmesuguseid käpalisi. Lisaks mitmetele botaanilistele haruldustele on Naissaare sood geoloogiliselt teadusele huvipakkuvaks: uurimata on soode vanus ja läbilõige. Seega vajavad Eestimaa põhjapoolsemad väikesood teaduslikku uurimist, et selgitada nende vanus ja geoloogiline arengulugu. Vajalik on soode säilitamine looduslikena ka veesäilituslikult, kuna neil on oluline osa Naissaare mageveevarude täiendamisel. | ||
| Tähtsus | Geoloogiline, botaaniline, turistlik, veesäilituslik. Sood vajavad geoloogilisi teaduslikke uuringuid kui omapärase tekke ja maastikulise paiknemisega objektid. Oluline osa on soodel ka Naissaare mageveevarude täiendamisel. | ||
| Seisund | Hea. Valdavalt puuduvad militaarsed kahjustused. | ||
| Kaitse | Kuuluvad Naissaare Looduspargi sihtkaitsevööndisse. | ||
| Kirjandus | Naissaare planeeringu kaart. - Keskkonnatehnika. 1997. Nr. 2. Naissaare Looduspargi kaitse-eeskiri. 1996. Keskkonnaministeeriumi Teataja 2/3. Lk. 18-19. | ||
| Koostanud | E. Andresmaa 20. okt. 1997. a. | ||
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses keskkonnaportaal.ee/... | ||
| |||
| Ürglooduse objekti kohanimi | Harju maakond, Viimsi vald, Tagaküla küla Harju maakond, Viimsi vald, Väikeheinamaa küla | ||