| |||
Nimi | Kurevere pangamägi | ||
Loodusobjekt | Paljand (aluspõhja-) | ||
Kaitsealune ala | Vilsandi rahvuspark (KLO1000250) | ||
Asukohakirjeldus | Saaremaa, Kihelkonna vald. Kihelkonnalt Kõrusele viivast maanteest läänepool, põhjapool Jaagarahu sadama teeristist. | ||
Iseloomustus | Järsak levib 250 m pikkuselt, geoloogilist läbilõiget on 4,5 m. Piki panga nõlva avaneb aluspõhi mitmes paljandis. Paljandub Jaagurahu lademe Maasi kihtide Pangamäe kihistiku biostroom - lame kihilaadne rifiehitis. Biostroomi moodustavad põhiliselt korallid: kerakujulised, okslikud ja koorikulised tabulaadid, halüsitiidid ja rugoosid. Hulgaliselt leidub ka stromatoporaate ja brahhiopoode. Profiil tehtud lõunapoolsest astangust ja süvendist ülevalt alla: 0,00-1,20 lausdetriitse põhimassiga lubjakivi, mudalis-detriit- se lubjakivi läätsedega. Kihis esineb väikesi 0,5 m kõrgusi ja kuni 1 m laiusi strornatopooridest koosne- vaid bioherntikehi 1,20-1,90 jäinedetriitne keskmisekihiline (8-15 cm) lubjakivi; sagedased on suured kulutamata stromatoporaatide ja korallide skeletid (/ 20 cm). Ülemisel piiril on õhu- ke mergli vahekiht. 1,90-2,4O Alumises pooles läätsjaskihiline, ülemises - keskmise- kihiline kovarpindne sorteerimata jämedetriitne lubja- kivi. Hulgaliselt on krinoiidide, okslike, koorikulis- te korallide ja sammalloomade jämedat detriiti või fragmente. Halvasti kulutatud veeristena esineb stro- matoporaate, halüsitiide (/ 10 cm) ja sfäärilisi tabu- laate. Ülemine piir siirdeline, selleks on mergli va- hekiht. 2,4O-3,lO läätsjaskihiline kuni poolmuguljas sorteerimata lausdet- riitne krinoiidlubjakivi. Läätsjäte kihtide paksus 2-5 cm, see väheneb ülalt alla. Mergel esineb lainjate katkendlike kelmetena (/ 1-2 mm). Esineb okslikke koralle, rugoose; kihi ülemises osas ka nautiloiide. Ülemisel pinnal 2-5 cm paksune mergli vahekiht. 3,1O-3,80 Hall, korrapäratu tekstuuriga kuni massiivne peendetriitne lubjakivi. Kivististest üksikud tabulaadid, krinoiidid, rohkelt ussikäike. | ||
Tähtsus | Maastikuline, teaduslik. *Litoriinamere rannajärsak *Jaagarahu lademe Pangarase kihistiku stratotüüp *rikkalik fossiilide leiukoht | ||
Seisund | Rahuldav: süvendeid on käsutatud prügiaukudena. | ||
Kaitse | Ei ole looduskaitse all. Soovitav kaitse alla võtta 1 km pikkune astangu lõik (piirid vajavad täpsustamist). Nõutav hooldusraie. Keelata paeaukude ulatuslik ekspluatatsioon, risustamine, fossiilide omaalgatuslik koguraine. Märkus: jääb tänapäeval Vilsandi RP koosseisu. | ||
Kirjandus | Aaloe jt,, 1958 Aaloe, 1960a lk, 131 Kaljo (toim,), 1970, lk, 259 Aaloe jt., 1976,lk, 42 Rõõmusoks, 1976; Radionova, Einasto, 1986;lk. 165, | ||
Koostanud | T.Märss | ||
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses keskkonnaportaal.ee/... | ||
| |||
Ürglooduse objekti kohanimi | Saare maakond, Saaremaa vald, Kurevere küla |