| Nimi | Kuimetsa Iida urked = Iida karstiala = Kuimetsa karstiala |
| Asukohakirjeldus | Kose - Juuru maanteest kahel pool metsas, Kuimetsast
1,5 km Kose pool. |
| Kaitse | Võetud 13.03.59.a. Kuimetsa urgaste nime all riikliku kaitse
alla pindalaga 3 ha. On ka arheoloogiamälestiena kaitse all.
Eesti Metsakorraldusekeskuse uurimuste järgi on pindala
28,5 ha. Piirid ja pindala vajavad täpsustamist, e kogu ala
kaitsta. Keelata prahistamine, lageraie, põllustamine, suurte
ehituste püstitamine. Kasutada maad metsa- ja loodusliku
karjamaana. Mitte vähendada karstialale voolava oja veehulka.
1998. a. karstiala pindalaga 33 ha on looduskaitse all. |
| Kirjandus | Heinsalu, Ü. Kuimetsa urked. - Looduskaitse teatmik. Tallinn, 1960.
Heinsalu, Ü. Iida karstiala Kuimetsas. - Eesti Loodus. 1963, 3.
Heinsalu, Ü. Eesti suurimate karstikoobaste rajoon. - Rapla rajoonis..
TAllinn, 1976.
Heinsalu, Ü. Karst ja looduskeskkond Eesti NSV-s. Tallinn. 1977.
Heinsalu, Ü. Eesti NSV koopad. Tallinn, 1987.
Vilberg, G. SAlajõed ja maa-alused koopad Eestis. - Sirvi-
laudade 25.nda juubeli-aasta lisa. Tartu, 1921.
Mahtra Rohelise vööndi Metsamajandi piirkonna loodus-
kaitseobjektid. Ü/K "Metsaprojekt". Koost. M.RAid. Tln.,1985. |
| Iseloomustus | Ligi 30 ha suurusel õhukese, moreenist koosneva pinna-
kattega metsamaal esineb rohkesti langatuslehtreid ja -nõ-
gusid, milledest mõnedes leidub koopaavasid. Koopaid on
teada 9 ja enamasti on need väga väikesed. Koobaste
kõrgus ulatub kohati 2,5 m-ni ja pikkus üle 20 m. Karsti-
lehtrid on liudjad, vannisarnased või järskude nõlvadega
kastjad augud sügavusega kuni 3 m ja läbimõõduga kuni
3 m ja läbimõõduga kuni mõnikümmend meetrit. Neis esineb
lubjakivi paljandeid (Porkuni lade) ja avalõhesid. Kastjad
karstivormid on tekkinud Lõhedevaheliste pangaste lan
gatumisest koobaste kohal.
Karstiala idaosas Iida talu juures kaob Mustsoost tulev oja
maa alla. Oja on kevadel veerikas, suvel väga väike. Maa
alla kadumise kohas lõpeb maapealne ojasäng 1,5 m
kõrguse paeseinaga. Edasi voolab oja mõõda karstiõõnsu-
seid, millede asukohti tähistavad mõnes kohas langatusvormid..
Need moodustavad kohati umborge pikkusega kuni 100 m
ja sügavusega kuni 3,5 m ning lehtrite ahelaid. Maa-aluse
oja ajutised allikad asuvad Atla jõe ääres Kuimetsas ja
alalised Oblu küla juures. Veerikkal ajal täituvad Iida urked
veega. Eriti veerikkal kevadel on ka maapealsed karsti-
vormid osaliselt vee all. Vanasti oli karstiala kevadeti laialt
üleujutatud.
Pärimuste järgi on Iida urked olnud ennemuistsetest aega-
dest alates pelgukoopad, kus varjuti vaenlaste rüüste-
retkete ajal . |
| Koostanud | Ü.Heinsalu |
| Seisund | Rahuldav. Vanasti on mõnedesse urgetesse veetud prahti.
Paljukülastatav koht. Iida urgete ala on hooldanud RApla
Metsamajandi ja looduskaitse töötajad. Siia püstitati karstiala
skeemiga stend, rajati õpperada ja selle tähtsamatesse vaat-
luskohtadesse nimesildid. Sildid vajavad aegajalt uuendamist. |
| Tähtsus | Teaduslik, maastikuline, ökoloogiline (koopafauna, loo-
taimestik), turistlik, õppeotstarbeline. Eesti suurimate
karstikoobaste ala. |
| Uuritus | Karstiala on uurinud kohalikud kodu-uurijad, Petrogradist
noored speleoloogiahuvilised, üliõpilased ja mitmed tead-
lased (I.Elvre, Ü.Heinsalu, E.Jürgenson).
Selle ala kohta on ilmunud arvukalt artikleid. Vajab edasist
geoloogilist ja hüdrogeoloogilist uurimist. On avaldatud
arvamust, et siin oli muistsel ajal hiis. Tuleb uurida ka
arheoloogiliselt ja koguda rahvapärimusi. |
| Loodusobjekt | Karstivorm |
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/... |