Avaleht
EELISe andmed keskkonnaportaalis
Loe siit "Mis on EELIS?"
Otsing ja artiklid
Kaitstavad alad
Rahvusvahelise tähtsusega alad
Üksikobjektid
Ürglooduse objektid
Pärandkultuuriobjektid
Pargid, puistud
Liigid
Veekogud
Saared
Kaitsekorralduskavad
Abimaterjalid
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Ürglooduse objektide andmete kuvamine
| |||
| Nimi | Kingu (Kingo) oja paljand | ||
| Loodusobjekt | Paljand (aluspõhja-) | ||
| Asukohakirjeldus | Valga maakond, Õru vald. Väike-Emajõkke Alamõisast ca 1km ülesvoolu paremalt suubuva Kingo oja sälkoru suudmealal oja vasakul kaldal. Juurdepääs on küllaltki keeruline. Unikülast tuleb mööda külavaheteed sõita 3,5km loodesse kuni metsas asuva teeristini ja sealt sõita lõunasse suunduvat metsateed pidi 750m, mille järele suunduda jalgsi otse läände. Minna tuleb alguses mööda rohtukasvanud heinamaad, mis asendub hiljem mahalangenud puude ja rägastikuga. Ca 600m järele tuleb ületada kitsas oja ning siis on juba hõlpsam liikuda mööda kinnikasvanud teed oja vasakul kaldal, mis ainult kohati on tõkestatud mahalangenud puudega. Tee viib alguses edelasse, pöördudes siis läände. Läbides 600-700m, jõuab seda mööda paljandi vastaskaldale kohas, kus mets lõpeb ja Kingu oja sälkorg avaneb V-Emajõe lammile. | ||
| Iseloomustus | Burtniki lademe Koorküla kihtide roosakaspunased ja punakaspruunid põimjaskihilised liivakivid paljanduvad Kingo oru suudmealal Väike-Emajõe lammi oru vasaku järsu kalda ülaosas 12m pikkusel lõigul maksimaalselt 6-meetrilise profiilina. Liivakivi on läbitud kahe hästijälgitava lõhede süsteemiga , mis kulgevad suundades 305o ja 330o. Paljandi keskosas on värske varing. Varingu kuhjatises on mullasegune liiv. Oru samal kaldal, ca 30m ülesvoolu on teine, otse vette langev väike roosakaskollane liivakivi paljand kõrgusega kuni 1,5m. Kingo oja on paljanditega lõigus ca 1,5m lai, muutudes ülesvoolu järjest kitsamaks. Oru servad on paarisaja meetri ulatuses kaunis järsud, nendest voolab välja rikkalikult veerohkeid allikaid, mis sageli moodustavad väikesi koopataolisi uurdeid. Kohati võib uuretes näha devoni punakat liivakivi. Kingo Põrgu nime all tuntud koobas oli tõenäoliselt suure allavoolu esineva paljandi alumises osas. Seda on korduvalt mainitud vanemas kirjanduses, mille järgi oli tegemist 3m kõrguse koopaga, milles rahva seas ringlevate juttude järele 1701.aastal oli sõjakäigu ajal Kuramaale varjunud Rootsi kuningas Karl XII. Rahvajuttude kohaselt oli eelmise sajandi vahetusel sellest koopast läinud käik Väike-Emajõe alt Hummuli mõisani. Koobas oli osaliselt sisse langenud 1914.a., seoses siin piirkonnas tehtud metsaraiega. 1976.-ks aastaks, kui paljandit külastasid Ü.Heinsalu, L.Poots ja I.Kask , oli paljandi all olev koopasuu täielikult varingu all, küll aga oli paljandi ülemises osas järsult allapoole suunduv 6 meetri pikkune käik, mille kõrgus keskosas ulatub 1,5 meetrini, suurim laius on aga 1,9m (vt.joonis). See koobas oli Ü.Heinsalu arvates tekkinud endise koopa kohale. | ||
| Tähtsus | Ajalooline, rekreatiivne. Paljandi vastas asub laagriplats kauni vaatega V-majõe lammile. | ||
| Seisund | Raskesti juurdepääsetav, juurdepääsuteed blokeeritud mahalangenud puudega, ümbrus võsastunud. Paljandit on siiski entusiastid külastanud, mida näitavad sissekraabitud nimed aastaarvudega "1996, 1995". Vanemad aastaarvud on ilmselt varingu all. | ||
| Kaitse | Ei ole looduskaitse all, kaitseb raskendatud ligipääs. Soovitav panna viidad nii metsateele kui ka silt paljandi juurde. | ||
| Uuritus | Sajandi esimesel poolel oli Kingo Põrgu üheks Valgamaa huvitavaks loodusobjektiks. Ta on leidnud käsitlemist koduloolasest pedagoogi Paul Kuudeviita Valga koduloomuuseumis säilitatavas käsikirjalises uurimistöös Uniküla ajaloost. Kingo Põrgu on jõudnud ka ilukirjandusse, olles J.Raudmaa romaani "Ristlevate mõõkade all"(1938) üheks tegevuspaigaks. Sajandi teisel poolel on selle piirkonna loodust ja ajalugu uurinud koduloolane V.Einer, tänu kellele külastasidki vaadeldavat paljandit 1976.a. loodusteadlased Ü.Heinsalu, L.Poots ja I.Kask. Esimene neist tegi ka sel ajal eksisteerinud koopa plaani. Revisjonülevaatuse teostas A.Kleesment 1998.a. suvel. | ||
| Kirjandus | Tammekann A., Luha A., Kant E. (toim.). 1932. Valgamaa. Tartu, 600lk., lk. 9-10. Varep E.,(koostaja). 1965. Kas tunned maad. Tallinn, 752 lk., lk.611. Einer V., Heinsalu Ü. 1977. Kingo Põrgu. Eesti Loodus, XX, 3, lk.137-138. Heinsalu Ü. 1987. Eesti NSV koopad. Tallinn, "Valgus", 160 lk., 86-88. Kajak K., Kurik E. 1987. Geoloogiline ehitus. - V.Tarmisto (vast.toimetaja), Valga rajoonis, Tallinn, Eesti TA, lk.34-43. Heinsalu Ü. 1987. Koopad ja koobastikud. - V.Tarmisto (vast.toimetaja), Valga rajoonis, Tallinn, Eesti TA, lk.44-47. | ||
| Koostanud | A.Kleesment | ||
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses keskkonnaportaal.ee/... | ||
| |||
| Ürglooduse objekti kohanimi | Valga maakond, Valga vald, Uniküla | ||