Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Aela - Viirika sooVäljad: peida ,kuva
NimiAela - Viirika soo
AsukohakirjeldusKaiu vald.
KaitseENSV MN määrusega nr. 340 25.05.81.a. loodi Aela-Viirika
sookaitseala pindalaga 2601 ha. Sellest 2589 ha on riigi
metsamaad.
Kadja järve veetaset oleks vaja tõsta, et parandada öko-
seisundit (umbes 0,7 m). Mitte lubada turba varumist ja vee
ärajuhtimist.
1998. a. Aela-Viirika maastikukaitseala, pindala 2602 ha.
KirjandusEesti NSV Looduskaitsealuste territooriumide süsteem, perspek-
tiivsed looduspargid ja kaitsealad. Käsikiri. Tallinn, 1976
Eesti nSV Metsamaj. ja Looduskaitse TU Inst.
Orru, M., 1995. Eesti turbasood. Teatmik. Tallinn,
Kink, H., Andresmaa, E., Orru, M. 1998. Eesti soode
hüdrogeoökoloogia. Tallinn, lk. 117.
IseloomustusPõhja-lõunasuunalises nõos asetseb kahest soost koosnev
soomassiiv. Kirdepoolses Aela soos, mis omakorda koosneb
läänepoolsest Käometsa ja idapoolsest Vonka rabast, on
rohkesti laukaid. Soo on 3 km pikk ja 2 km lai. Abs. kõrgus
ulatub 80 m, suhteline üle 5 m. Selles on kaks järve. Neist
läänepoolsemast siirdesoos asuvast Kadja järvest (13,4 ha)
algab Atla jõgi. Järve hüütakse ka Põllikse, sügavus umbes
1 m. See on kalgiveeline düsentroofne kogrejärv, kus esineb
omapäraseid zooplanktereid. Järve veetaset on alandatud
ja sellega rikutud ökoseisundit. Teisest, s.o. Aela järvest
(9,8 ha) algab Käru jõgi. Järve nimetatakse ka Aeli järv,
Aeljärv või Väike Kuimetsa järv. Selle pehmeveelise düseu-
troofse järve suurim sügavus on 2,5 m. Aela järv on tekkinud
raba põlemisest. Elustik erineb tavalistest rabajärvedest
tugevasti (sinivetikate õitsemine jne.).
Soode ala läänepoolne osa on Viirika soo, mis hõlmab mitu
raba ja nende vahel asuvat madalsood, samuti hulk soo-
saari. Tähelepanuvääriv on Viirika külast itta jääv Maasilla
raba, kus on palju kontsentriliselt paiknevaid laukaid.
Väiksematest rabadest saab 1:25 000 kaardi järgi esile
tõsta Kauka raba, Kõrgemäe raba ja Ülesoo raba. Viimases
on omapärane rabalehter läbimõõduga ligi 100 m.
Viirikal, Maasilla raba lääneservalt nn. Kolina august algab
Keila jõgi. Kolina auk toitub raba veesoontest, mis siin on
väga suured, ulatuslikud ja milledega on seotud turba
langatusnähtused.
KoostanudÜ.Heinsalu, A.Mäemets, H. Kink
SeisundRahuldav. Viirikalt on 1966. a. toodetud alusturvast.
TähtsusMaastikuline (eriti järved), teaduslik, ökoloogiline, marja-
kasvatuslik. Aela järve ökosüsteem on unikaalne. Suur
veesäilitusala, siit algavad Atla ja Keila jõgi.
UuritusAela järve ja Kadja järve on uuritud 1959. a., Aela järve veel
1977. a. (A. Mäemets).
LoodusobjektSood
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiHarju maakond, Kose vald, Aela küla
Harju maakond, Kose vald, Kadja küla
Rapla maakond, Rapla vald, Kuimetsa küla
Rapla maakond, Rapla vald, Põlliku küla
Rapla maakond, Rapla vald, Suurekivi küla
Rapla maakond, Rapla vald, Tolla küla
Rapla maakond, Rapla vald, Toomja küla
Rapla maakond, Rapla vald, Vana-Kaiu küla