Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Vaida paljand ja koobasVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaVaida paljand (KLO4001087)
NimiVaida paljand ja koobas
AsukohakirjeldusKamara sov,Abja-Kilingi-Nômme mnt. lähedal,Abjast 6 km, mnt-st 800 m pôhjas,Anniennu talu
KaitseOn üksikobjektina looduskaitse all. Kaitse säilitada.
KirjandusHeinsalu Ü. 1968. Kirjeldamata koopaid Sakalas. - Eesti Loodus, XI, 3,lk. 163-164.
Laugaste E., Liiv E., 1970. Muistendeid Vanapaganast. Tallinn, 606 lk. ( lk. 326, 368).
Heinsalu Ü. 1987. Eesti NSV koopad. Tallinn, 160 lk.
IseloomustusVaida ürgoru veerul ja oja kaldal on rida Aruküla lademe ülemise osa, Tarvastu kihtide paljandeid. Kôige suurem ja tuntum on neist looduskaitse all olev koopaga paljand Anniennu talu juures. Paljand asub Hendrikhansu oja vasaku kalda 60 m pikkusel lôigul. Profiili maksimaalne paksus on küll 4,5 m, kuid astmelise puhastusega on siin vôimalik kirjeldada ca 9 m paksust läbilôiget. Tegemist on roosakaspunaste, kohati kollakasroosade peeneteralise keskmiselt tsementeerunud liivakiviga, milles on rohkesti raua-hüdroksiidirikkaid tasemeid, mis tihti esinevad lainjate pindadena. Vahekihtidena sisaldab liivakivi punakaspruuni ja kollaka tugevalt tsementeerunud plaatja liivakivi vahekihte ja mugulaid. Harvem esineb 1-2 cm-lise läbimôôduga tumepruuni savi mugulaid ning hallikasvalge liivakivi laike ja läätsi (läbimôôt kuni 20cm). Veeristega kihist, mis asub oja pinnast ca 2 m kôrgusel, on leitud sellele tasemele olulisi fossiilsete kalade luid. Vôib näha vilgurikaste pindade poolt nähtavaks tehtud pôimjaskihilisust.
Koobas on paljandi lôunapoolses osas. Koopaava on 1,7 m lai ja 1,8 m kôrge ja viib vôlvja laega madalamasse, kuid laiemasse sopilisse tagaossa pikkusega 6m. Koopa tagaosa laius on 3-4 m, kôrgus kôigub 1 ja 1,7 m vahel. Koopa vasakpoolsest servast voolab välja Hendrikhansu ojja suubuv allikoja, mis saab alguse kahe nirena koopa taganurgast ja parempoolses seinas olevast lôhest. Koobas on looduslik, tekkinud vee uuristava toime tulemusel.
Kirjeldatud paljandist 150 m allavoolu on oja paremal kaldal ilus 20 m pikkuse ulatusega 7 m kôrgune liivajärsak, kus ülemise 4 m ulatuses paljanduvad kollakaspunased peeneteralised pôimjaskihilised liivakivid üksikute valge liivakivi pesadega. Järsaku alumine osa on kaetud rusukaldega.
Vaida e. Anniennu koobas on teada olnud juba väga kaua. Rahvajutu järgi on ta sôdade ajal olnud pelgupaigaks kohalikele elanikele. Siin olevat varjanud end isegi Rootsi kuningas Karl XII. Pärimuste järgi on ta olnud ka Vanapagana elupaik.
Koostanud
SeisundHea. Suhteliselt kergesti leitav ja hea juurdepääsuga paljand ja koobas. Koopasse sisenemine ei vaja spetsiaalset riietust, kuna koobas on piisavalt kôrge ja enamikus osas on pôhi kuiv. Paljand on tähistatud looduskaitsele viitava sildiga.
TähtsusTeaduslik, rekreatiivne. Mitme allikasoone kulutava tegevuse ilmekas näide. Aruküla kivimite oluline paljand ja fossiilsete kalade leiukoht.
UuritusKuigi rahvapärimustes esineb Vaida koobas ammustest aegadest, on esimene teadaolev muistend tema kohta üles kirjutatud alles aastal 1961. Geoloogiline esmakirjeldus môlema eelpoolnimetatud paljandi kohta pärineb aastast 1958 ja on tehtud E.Kuriku ja A.Kleesmenti poolt. H.Viiding külastas siinseid paljandeid 1967. aastal, mil ta lisaks eelpoolnimetatule leidis praegu hävinud kaks täiendavat paljandit otse Anniennu talu all oja paremal kaldal. H.Viiding ja A.Kleesment on teostanud kivimitest ka mineraloogilisi uurimusi , mida nad oma töödes Aruküla lademe kohta on kasutanud. 60-ndatel aastatel on paljandit ja koobast uurinud ja kirjeldanud Ü.Heinsalu. Tema poolt on tehtud ka koopa plaan. 1996.a. külastas koopaga paljandit A.Vellak, teostades morfomeetrilisi môôtmisi. Paljandi ülevaatuse ja korduvkirjelduse tegid 1997.a. suvel A.Kleesment ja E.Pirrus.
LoodusobjektPaljand (aluspõhja-)
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiViljandi maakond, Mulgi vald, Veelikse küla