Avaleht
EELISe andmed keskkonnaportaalis
Loe siit "Mis on EELIS?"
Otsing ja artiklid
Kaitstavad alad
Rahvusvahelise tähtsusega alad
Üksikobjektid
Ürglooduse objektid
Pärandkultuuriobjektid
Pargid, puistud
Liigid
Veekogud
Saared
Kaitsekorralduskavad
Abimaterjalid
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Ürglooduse objektide andmete kuvamine
| |||
| Nimi | Õvi kivikülv I - metsas | ||
| Loodusobjekt | Kivikülv | ||
| Asukohakirjeldus | Tartu maakond. Tartu valla läänepiiril, Kärevere - Kärkna maantee ääres asuvas Õvi külas, ca 700 m maanteest põhja pool, farmikompleksist idakirdes paiknevas metsatukas, seda läbivate kraavide ühinemiskoha ümbruses. Parim juurdepääs Õvi külast end. Kärkna metskonda viivat külateed pidi, millelt kahe kahekordse elumaja tagant pöörduda piki magistraalkraavi kirdesse ca 200 m. | ||
| Iseloomustus | Kividerikas ala (7 ha), mis kuulus varem osalt kolhoosimetsa, osalt riigimetsa alale ning on seetõttu ümbruskonna maaparandustöödest säästetud. Ala seisund loodusmälestisena on vastuoluline. Ala lõunapoolne osa (plokk A), mis jääb kahe paralleelselt kulgeva kraavi, vahele on kasvanud tihedasse lepa-toominga ja nõgesepuhmastikku. Ploki piires lookleb endine ojasäng, mille põhjas on hulgaliselt moreenist välja pestud kuni 1-1,5 m läbimõõduga rahnusid, kuid nendele on lisatud ka põldudelt koristatud kive. Ploki kirdeotsas on põllukividest kuhjatud suurem kivihunnik, millesse on lisatud äravisatud olmeesemeid ning mis on kattunud nõgestikuga. Peakraavist põhja poole jääv kolmnurkne plokk B on looduslikuma ilmega. Siin kasvab kuuse-kase-haava segamets, mille aluspinnases on olnud kividerikas moreen ja mille ülaosast on rahnumaterjal osaliselt välja pestud. Rahnude läbimõõt on enamasti alla 0,5 m (üksikud kuni 1,5 m), nad on tugevasti sammaldunud ja nende tihedus on 5-10 rahnu ühe aari kohta. Inimkahjustus puudub, vaid ploki läänepoolsemas farmi lähedasssemas osas on kivikülvi servadele lisatud ka põldudelt koristatud kive. Samal plokil on ala ka 100 m ulatuses lageraiega avatud ning lähiaastatel jääb rahnustik varjatuks kõrgesse rohurindesse ja noorde võssa. Raiumata metsas on rohkesti tuulemurdu. Looduskaitserežiim antud alale on kehtestatud 1964. a., kuid paralleelselt (või ekslikult) on käsitatud Õvi kivikülvina ka teist, pisut lõuna poole Emajõe ürgoru veerule jäävat varemtuntud ala (H. Anton - Edasi, 7.04. 1983) - vt. Õvi II. | ||
| Tähtsus | Maastikuline, inimtegevusest küll kahjustatud, kuid laiguti siiski õpetlik näide siinse moreeni kivirikkusest. Seos piki Emajõe orgu kulgenud sulavetevooludega on kaheldav. | ||
| Seisund | Halb. Ala võsastub, kivirikkus moonutatud põldudelt ja kraavisüvendusest teisaldatud kividega, tähistus ja soodne juurdepääs puudub, olmeprahiga risustatud. Segadus käsiteludes - sama nime on kasutatud erinevate objektide kohta. | ||
| Kaitse | On kohaliku tähtsusega objektina kaitse alla võetud 1964. a. (Tartu RTSN TK nr. 99, 9.09. 1964). Kaitse säilitamise otstarbekus kaheldav. Tekkelooliselt uurimata - on võimalik siinse moreeni kivirikkuse näitena asendada mingi lõiguga Emajõe oruveeru jalamil, kus perluviaalse kivikülvi näitena leiab ehk ilmekama piirkonna (vt. ka Õvi II). | ||
| Uuritus | H. Viiding, 1958 - avaldab fotod kivikülvist selle nime all, kuid ilmselt Emajõe orundist. M. RAid, 1983 - ala plaani koostamine 1:10 000 ja lühikirjeldus. H. Anton, 1983 - sama nime kasutamine lähikonna teise ala kohta. E. Pirrus, 16.07. 1999 - revisjonülevaatus, olustiku täpsustamine. | ||
| Kirjandus | Tartu Metsamajandi järelvalvepiirkonna loodusobjektid. Käsikiri Keskkonnaministeeriumis (koostanud M. RAid). Tln., 1983, lk. 84-85. Viiding, H. ENSV TA Geoloogia Instituudi uurimused III. Tln., 1958, lk. 229 (foto kriiditahvlil). Eluta looduse kaitse. Tln., 1958, lk. 27. H. Viidingu foto. Kirt, K. Tartu rajoon. Siin- ja sealpool maanteed. Tln. 1971, lk. 136. Kirt, K. Tartu rajoon. Siin- ja sealpool maanteed. Teine, parandatud trükk. Tln., 1988, lk. 34, 57. Viiding, H. Suurte rändrahnude kirjeldamise juhend. Trt. 1986, lk. 75. Anton, H. Õvi kivikülv. - Edasi, 7.04. 1983. | ||
| Koostanud | E. Pirrus | ||
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses keskkonnaportaal.ee/... | ||
| |||
| Ürglooduse objekti kohanimi | Tartu maakond, Tartu vald | ||