ENG
!
Andmed Statistika ja viited
Avaleht EELISe andmed keskkonnaportaalis Loe siit "Mis on EELIS?" Otsing ja artiklid Kaitstavad alad Rahvusvahelise tähtsusega alad Üksikobjektid Ürglooduse objektid Pärandkultuuriobjektid Pargid, puistud Liigid Veekogud Saared Kaitsekorralduskavad Abimaterjalid
Tagasiside
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)

EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)

Statistika (11.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)


©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
lva.eelis.ee
veka.eelis.ee
Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Majakivi = Suuresoo kiviVäljad: peida ,kuva
NimiMajakivi = Suuresoo kivi
LoodusobjektRändrahn, kivi
AsukohakirjeldusLoksa metskond, Pikanômme vahtkond, Virve külast 2,5 km edelas, Tapurla küla karjamaal.
( LKR: 17.12.1999, 10:22:08 )
Iseloomustus<ISELOOMUSTUS>
Järskude, allosas negatiivse kaldenurgaga külgede ja lameda ebatasase, külgede poole madalduva laega ptigmatiitgneissrahn. Pikkus 15,1; laius 11,0; kôrgus 7,0; ümb. maapinnal 32,0 m; suurim ümb. 40,9 m ning maapealse osa maht 584 m/3 (A.Kumari, 1978). Rahnus esineb kinnislôhesid. Sammalt ja samblikke kasvab kivi pinnal mitte palju, lael esineb üksikuid rohupuhmaid (kôrrelisi) ja pôdrakanepit. H.Viidingu poolt 1974.a. märgitud paari puukest 1991.a. juulis ei ole enam. Rahn paikneb soises metsas ja selle ümber on veeloik. Ümbruses üksikuid väikesi rändrahne.
Tähtsus<TÄHTSUS>
Maapealse osa mahult Eestis ja kogu Pôhja-Eesti jäätumisalal kolmandal kohal. Teaduslik, maastikuline, esteetiline, turistlik.
SeisundRahuldav. Rahnu juures on looduskaitse betoonmärk, ent puudub nimetulp. Rahnu otsa viib käsipuuga varustatud tugev puittrepp. Rahnu leidmine ja juurdepääs on vaevaline ning isegi teejuhiga aeganôudev.


( LKR: 22.12.1999, 09:33:20 )
Kaitse<KAITSE>
On looduskaitse all kohaliku tähtsusega objektina *reg. nr. 147k) Harju rajooni RSN TK otsusega. Püstitada rahnu juurde nimetulp.

( LKR: 22.12.1999, 09:35:46 )
Uuritus<UURITUS>
Rahnu on nimetanud kohalikud elanikud "Suureks kiviks" vôi asukoha järele sooserval "Suuresoo kiviks". A.Viireselt on pärit esimesed publitseeritud uurimisandmed ja foto /1/. Ta annab rahnu kôrgusseks umbes 7,5 m, pikkuseks 14,5 m, laiuseks umbes 12 m ning ümbermôôduks maapinnal 32,7 m. 1972.a. toob "Eesti Loodus" Majakivi asukoha ja foto /Eesti Loodus. 1979, nr. 11, lk. 670-671, foto tahvel VI/. Rahnu fotosid on avaldatud ka mitmes teises trükises /2, lk. 48; 3, lk. 462; 4, foto 25; 5, lk. 73; 6, lk. 26/. A.Kumari poolt rahnu tahhümeetrilise môôdistamise tulemused on avaldatud trükis /3/ ja ka H.Viidingu /7, lk. 87/ poolt. Viimane külastas rahnu 1974.a., mis ajast on pärit ka rahnu fotod ja värvusslaidid (mida säilitatakse TA Geol. Instituudis).
Rahnu looduskaitselise revisjoni tegid 1991.a. juulis E.Pirrus ja K.Müürisepp (teejuhiks oli A.Viires).
Kirjandus<KIRJANDUS>
1. Viires, A. Juminda kivihiid. - Eesti Loodus, 1971, nr. 1, lk. 27.
2. Nômmsalu, F. Lahemaale sündis rahvuspark. Tln. 1977.
3. Kumari, A. Kümme suuremat rändrahnu. - Eesti Loodus. 1979, nr. 7, lk. 462-465.
4. Viiding, H. Lahemaa hiidrahnud ja kivikülvid. - Lahemaa uurimused I. Tln., 1981, lk. 45-52.
5. Viiding, H. Lahemaa kivid. Tln. 1981.
6. Kaasik, A., Kask, E. Lahemaa Rahvuspark. Tln. 1983.
7. Viiding, H. Suurte rändrahnude kirjeldamise juhend. Tartu, 1986.
KoostanudKoostanud:H. Viiding
Täiendas K. Müürisepp
23. aug. 1986 a.; 18. aug. 1991. a.
(LKR: 22.12.1999, 09:31:48 )
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiHarju maakond, Kuusalu vald, Hara küla


©2024 EELIS (6.1.12)