Avaleht
EELISe andmed keskkonnaportaalis
Loe siit "Mis on EELIS?"
Otsing ja artiklid
Kaitstavad alad
Rahvusvahelise tähtsusega alad
Üksikobjektid
Ürglooduse objektid
Pärandkultuuriobjektid
Pargid, puistud
Liigid
Veekogud
Saared
Kaitsekorralduskavad
Abimaterjalid
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Ürglooduse objektide andmete kuvamine
| |||
| Nimi | Poksa kurisud | ||
| Loodusobjekt | Karstivorm | ||
| Asukohakirjeldus | Võrumaa, Meremäe vald. Meremäest 1,9 km kagu pool Poksa külas, Meremäe ja Kuiga vahelise tee ääres. | ||
| Iseloomustus | Kaks suurt 50 m vahega kurisut kahel pool teed liivaseljandiku kõrval. Poksa küla suurim kurisu - Süvahaud (Süvahavva) - on vee neeldumiskohas 8 m sügavune ja lehterja kujuga. Kurisu pikkus ja laius on vastavalt 50 ja 30 m. Suurvee ajal täitub kurisu veega - üleujutuse jäljed olid näha kurisu seinal umbes 3 m kõrgusel. 1998.a. augustis oli kurisus väike järveke, mille sügavus oli alla 0,5 m, mõnikord pidavat aga isegi äravoolulehter näha olema. Kokku on pugemeid 3, millest üks neelab "mürinaga" vett. Kurisusse tuleb lõuna poolt voolusäng. Kuna suurvee ajal ei jõua vesi piisava kiirusega maasse imbuda, siis esineb vee üleujutuse jälgi umbes 100 m pikkusel lõigul voolusängis, kus ülevaatuse ajal voolas oja (Q=15 l/s). Viimane on uuristanud endale suhteliselt laugjate veerudega oru, mis sügavneb kurisu poole ning ka kaldad järsenevad neeldumiskoha poole. Oru alguses on üleujutusjäljed näha vaid 1 m kõrgusel oja põhjast (kurisus 3 m), seega langeb oja põhi 100 m jooksul ca 2 m. Süvahauast üle tee asub veidi väiksem (10x8 m, sügavus 3 m) kurisu - Tubagu- ehk Tubakahaud. Tavaliselt on see kuiv, kuid suurvee ajal pidi Süvahavvast vett üle tee ka siia voolama, kust see siis neeldub. Kurisutes neelduv vesi väljub ilmselt Ojaotsa allikates Meremäel. | ||
| Tähtsus | Kagu-Eesti karstipiirkonna suurvormid: geoloogiline, hüdrogeoloogliline, maastikuline, veesäilituslik, õppeotstarbeline. | ||
| Seisund | Hea, kuigi natuke prahti sisse loobitud. | ||
| Kaitse | Ei ole looduskaitse all. Vääriks kaitse alla võtmist kui karsti suurvormid ning veesäilituslikust aspektist olulised alad. | ||
| Uuritus | Heinsalu, Ü. 1987. Andresmaa, E. 1998. | ||
| Kirjandus | E. Andresmaa H. Kink | ||
| Koostanud | E. Andresmaa H. Kink | ||
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses keskkonnaportaal.ee/... | ||
| |||
| Ürglooduse objekti kohanimi | Võru maakond, Setomaa vald, Kastamara küla | ||