Avaleht
EELISe andmed keskkonnaportaalis
Loe siit "Mis on EELIS?"
Otsing ja artiklid
Kaitstavad alad
Rahvusvahelise tähtsusega alad
Üksikobjektid
Ürglooduse objektid
Pärandkultuuriobjektid
Pargid, puistud
Liigid
Veekogud
Saared
Kaitsekorralduskavad
Abimaterjalid
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Ürglooduse objektide andmete kuvamine
| |||
| Nimi | Emajõe Suursoo = Emajõe soostik | ||
| Loodusobjekt | Sood | ||
| Kaitsealune ala | Emajõe-Suursoo sookaitseala/maastikukaitseala (KLO1000467) | ||
| Asukohakirjeldus | Tartumaa. Vara, Võnnu, Mäksa ja Peipsiäärne vald. Peipsi lääneranniku keskosas. Emajõe suudmealal. | ||
| Iseloomustus | Peipsi nõos järve kaldal jaotavad Emajõgi ja selle lisajõed (Ahja, Kalli, Koosa) soostiku mitmeks osaks. Soostiku ulatus põhjast lõunasse on 22 km, läänest itta 18 km, kogupindala 25 000 ha, abs. kõrgus 31-32 m, Meerapalu raba keskosas 34-35 m. Soostikus on 116 mineraalmaa saart (711 ha), seitse järve (655 ha) ja jõgede laienenud alamjooksud (630 ha). Soo tekkis Peipsi järve arengu käigus: kui järve veed valgusid lõunasse, algas mineraalmaa soostumine. Tänapäeval toitub üleujutusveest aprillist kuni juulikuuni, muul ajal põhja- ja sademeteveest. Eesvooluks Peipsi järv. Seega soovee tase sõltub Peipsi järve ja Emajõe hüdroloogilisest režiimist. Loode pool Koosa järve levib suurtarna madalsoo, soostiku keskosa haarab suurtarna-puis madalsoo, tarna-luhasoo ääristab 50-200 m laiuse vööndina jõgesid. Madalsoo lasund hõlmab 85% soostiku pindalast ja koosneb puiduvaesest rohuturbast, lasundi paksus on kuni 3,6 m. Metsa-märe raba segalasundi paksus on kuni 2,8 m. Siirdesoo lasundi paksus on kuni 3,6 m ja see koosneb sfagnumi lisandiga tarna või rohuturbast. Soostikus on kolm suuremat järve, mis tekkisid kunagise Suur Peipsi taandumisel. Järved on säilitanud tiheda ühenduse Peipsiga ka praegu. Kalli järv (176 ha) asub Praagalt 6 km lõuna pool. Järve keskmine sügavus on 1,1 m. Järve põhi on mudane ja turbane. Läbivoolu järv: lõunast voolab sisse Peravalla jõgi, välja voolab Emajõkke suubuv Kalli jõgi. Vesi on kollakaspruun (pH 7,4-8,0), mineraalaineid on keskmiselt, orgaanilisi - palju. Vesi on rauarikas. Haruldaste liikide elupaik, Peipsi kalade turgutusala. Kagusse jääva Leego järve pindala on 84,1 ha, sügavus 1,6 m. Eesvool - Peravalla jõgi. Järve põhjas turvas. Vee omadused samad mis Kalli järves. Haruldaste liikide elupaik, tähelepanuvääriv maastikuelement. Koosa järv asub Praagalt 4 km lääne pool. Pindala 205 ha, sügavus 1,9 m. Järve põhjas turvas. Järve suubub Põdraoja, väljavool on Lagina ja Koosa jõe kaudu Peipsisse. Kõrge veeseisu ajal voolab vesi Peipsi järvest Koosa järve. Järvevee keemilised omadused sarnased Kalli ja Leego järve veega. Suur kalamajanduslik tähtsus. Järve linnustik on rikkalik. Emajõe suudmeala oli minevikus asustatud: Kalli jõe ääres ja Kullamaal on leitud kiviaja asulakohti. Seega on siin elatud mitme aastatuhande vältel. | ||
| Tähtsus | Teaduslik: soo tekkimise omapära seostatuna Peipsi järve kujunemisega, taimestiku kaitseala, veesäilitusala. Soos paiknevatel järvedel on oluline kalamajanduslik tähtsus. | ||
| Seisund | Hea. Inimtegevusest vähe mõjutatud, kuna Emajõe suudmeala on suurematele rahvahulkadele raskesti ligipääsetav. | ||
| Kaitse | On kaitse all Emajõe Suursoo Sookaitsealana 1980. a. Esitatud maastikukaitseala moodustamiseks pindalaga 18 224 ha. | ||
| Uuritus | A. Mäemets 1975 - järvede uurimine; Geoloogia Valitsus 1980 - Tartu rajooni turbasoode uurimine; A. Loopmann 1975 - järvede uurimine. | ||
| Kirjandus | Tartumaa. 1925. Maateadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Tartu, lk. 485-486 Mäemets, A. 1977. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tallinn, Valgus, lk. 35-36. Herman, M., Loopmann, A., Ranniku, V. 1982. Sookaitsealad - milleks ja kuhu? - Eesti Loodus, 10, lk. 626-632. Loopmann, A. 1988. Emajõe Suursoo. - Rmt.: Eesti sood. Tallinn, Valgus, lk. 241-246. Mäemets, A. 1989. Matk Eesti järvedele. Eesti Raamat, Tallinn, lk.65-67. Orru, M. 1995. Eesti turbasood. Teatmik. Tallinn, lk. 169. Kink, H., Andresmaa, E., Orru, M. 1998. Eesti soode hüdrogeoökoloogia. Tallinn, TA Kirjastus, lk. 120. Estonian Wetland Inventory 1997. 1998. Tartu, p. 119. | ||
| Koostanud | H. Kink | ||
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses keskkonnaportaal.ee/... | ||
| |||
| Ürglooduse objekti kohanimi | Põlva maakond, Räpina vald, Meerapalu küla Põlva maakond, Räpina vald, Parapalu küla Tartu maakond, Kastre vald, Ahunapalu küla Tartu maakond, Kastre vald, Aruaia küla Tartu maakond, Kastre vald, Kastre küla Tartu maakond, Kastre vald, Kõnnu küla Tartu maakond, Kastre vald, Võõpste küla Tartu maakond, Luunja vald, Kavastu küla Tartu maakond, Luunja vald, Pajukurmu küla Tartu maakond, Peipsiääre vald, Kargaja küla Tartu maakond, Peipsiääre vald, Praaga küla Tartu maakond, Peipsiääre vald, Rehemetsa küla Tartu maakond, Peipsiääre vald, Tähemaa küla Tartu maakond, Peipsiääre vald, Varnja alevik | ||