Avaleht
EELISe andmed keskkonnaportaalis
Loe siit "Mis on EELIS?"
Otsing ja artiklid
Kaitstavad alad
Rahvusvahelise tähtsusega alad
Üksikobjektid
Ürglooduse objektid
Pärandkultuuriobjektid
Pargid, puistud
Liigid
Veekogud
Saared
Kaitsekorralduskavad
Abimaterjalid
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2024 (31.12.2024)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2024 (31.12.2024)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Ürglooduse objektide andmete kuvamine
| |||
| Nimi | Kõinastu suur pank | ||
| Loodusobjekt | Paekallas | ||
| Kaitsealune ala | Kõinastu hoiuala (KLO2000212) | ||
| Asukohakirjeldus | Kõinastu laiu põhjarannas | ||
| Iseloomustus | Järsaku pikkus 2,5 km A.Aaloe (1967) põhjal on Kõinastu põhjarannal 3 panka: Esimene e. Vesiku (läänepoolseim), Keskmine e Suur ja Rööpli. Esimesel pangal paljandub ca 0,5 m kurrutatud aluspõhja kihte: õhukeste- kuni keskmisekihilised savikad lubjakivid vahelduvad õhukesekihiliste savimergli vahekihtidega. Parim paljanduvus on Keskmisel e. Suurel pangal. Siin, järsaku 2,5 m kõrgusest paljandub aluspõhi kuni 2 m ula- tuses. Panga pikkus on üle 20 m. Profiili idaosas on alus- põhjale omased horisontaalselt lasuvad kihid peaaegu püstises asendis (kallaknurk 87°), kallaknurk väheneb läänesuunas. Kivim on eelmise profiiliga sarnane: õhukese- kuni keskmisekihilised savikad lubjakivid vahelduvad savimergli õhemate kihtidega. A.Aaloe oletas, et Kõinastu pankade näol paljanduvad mandrijää poolt Väinamere põhjast rannale lükatud Adavere lademe rändpangased.. | ||
| Tähtsus | Maastikuline, rekreatiivne, teaduslik: ainus adavere lademe paljand Saaremaa (rändpangasena?); näide mandrijää tegevuse mõjust pinnavormide moodustamisel. | ||
| Seisund | Hea. | ||
| Kaitse | ei ole looduskaitse all, kuid ette nähes suurenemist väike- saartele seoses puhkemajandusega, tuleb ette näha meetmeid kogu järsaku kaitseks. | ||
| Uuritus | A. Aloe, 1967. | ||
| Koostanud | T. Märss | ||
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses keskkonnaportaal.ee/... | ||
| |||
| Ürglooduse objekti kohanimi | Saare maakond, Saaremaa vald, Kõinastu küla | ||