Avaleht
EELISe andmed keskkonnaportaalis
Loe siit "Mis on EELIS?"
Otsing ja artiklid
Kaitstavad alad
Rahvusvahelise tähtsusega alad
Üksikobjektid
Ürglooduse objektid
Pärandkultuuriobjektid
Pargid, puistud
Liigid
Veekogud
Saared
Kaitsekorralduskavad
Abimaterjalid
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2024 (31.12.2024)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2024 (31.12.2024)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Ürglooduse objektide andmete kuvamine
| |||
| Nimi | Nõmmeküla paemurd | ||
| Loodusobjekt | Paljand (aluspõhja-) | ||
| Asukohakirjeldus | Harju maakonna lõunaosas, Saku külanõukogus, 4 km Tõdva asulast läänes, Nabala külla viivast teest vahetult lõunas. | ||
| Iseloomustus | Vana paemurd vahetult tee ääres, mis on kinni kasvanud, välja arvatud mõned puhta paepõranda laigud murruaugu põhjas. Algselt on murru sügavus olnud umbes 2 m. | ||
| Tähtsus | Teaduslik. Paemurru paljandit käsiteleti A. Rõõmusoksa poolt 1976. aastal (käsikirjalises töös ka varem) Nabala lademe stratotüüpse läbilõikena. | ||
| Seisund | Halb. Nõmmeküla paemurru auk paikneb vahetult tee ääres ja juurdepääs sellele on hea. See on risustatud, paljanduvus väga väike. | ||
| Kaitse | Võtta riikliku kaitse alla ja hoida objekt edasise risustamise eest. Pae murdmine selles oleks väikseses ulatuses soovitatav, et takistada paljandi kinnikasvamist. | ||
| Uuritus | Kirjanduses esmakordselt märgitud 1956.a. (Jaanusson, 1956). Kihtkihiline kirjeldus publitseeritud R. Männili poolt (Männil, 1958). Hiljem on murdu korduvalt külastanud A. Rõõmusoks (arvukad viited trüki- ja käsikirjalistes töödes) ja Eesti TA Geoloogia Instituudi teadurid, viimati 1935.a. juuli kuus. Käsikirjalist materjali murru kohta ja murrust kogutud paleontoloogilist materjali säilitatakse Eesti TA Geoloogia Instituudis ning Tartu Ülikooli geoloogia kateedris. | ||
| Kirjandus | Jaanusson, V. Untersuchungen über den oberordovizischen Lyckholm-Stufenkomplex in Estland.- Bull.Geol.Inst.Univ. Uppsala, 1956, 36, 369-400. Uppsala. | ||
| Koostanud | T. Meidla 18.okt. 1991.a. | ||
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses keskkonnaportaal.ee/... | ||
| |||
| Ürglooduse objekti kohanimi | Harju maakond, Saku vald | ||