ENG
!
Andmed Statistika ja viited
Avaleht EELISe andmed keskkonnaportaalis Loe siit "Mis on EELIS?" Otsing ja artiklid Kaitstavad alad Rahvusvahelise tähtsusega alad Üksikobjektid Ürglooduse objektid Pärandkultuuriobjektid Pargid, puistud Liigid Veekogud Saared Kaitsekorralduskavad Abimaterjalid
Tagasiside
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)

EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)

Statistika (11.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)


©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
lva.eelis.ee
veka.eelis.ee
Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Matsikivi ehk Eremiit ehk Uustalu kiviVäljad: peida ,kuva
NimiMatsikivi ehk Eremiit ehk Uustalu kivi
LoodusobjektRändrahn, kivi
Kaitsealune alaMatsi kivi e. Eremiit; (Uustalu kivi) (KLO4000984)
AsukohakirjeldusKäsmust 1 km läänes Käsmu - Palganeeme tee ääres. Käsmu metskonna kv. 12.
( LKR: 10.07.1998, 10:36:54 )
Iseloomustus<ISELOOMUSTUS>
Migmatiit-graniitrahn, peeneteraline, punakas, rohkete pôhja-lôuna suunaliste pegmatiitsoontega. Rahn on suurim Käsmu kivikülvis. Selle pikkus on 8,5 m, laius 7,1 m, kôrgus 4,3 m, ümb. maapinnal 22,7 m, maksimaalne 23,4 m, maht 119 m3 (A. Kumari môôtmisandmed 1976. a.).Rahn on läbitud lôhedega. Pôhjaküljes esineb 2 püstist lôhet, lääneküljes suur horisontaalne lôhe, lôunaküljel suur läbiv püstlôhe, idaküljel üks suur horisontaalne lôhe. Rahnu katavad hallid ja valged kooriksamblikud, sammalt on vähe. Idaküljel kasvavad praos sônajalad. Matsikivi ümbritseb ligi 200-aastane männik. Pinnakatteks on liiv.
Tähtsus<TÄHTSUS>
Teaduslik, teadusajalooline, maastikuline, ökoloogiline, ôppeotstarbeline, turistlik. Kivi juures on Käsmu loodusôpperaja vaatluspunkt.
SeisundHea. Looduskaitsetähis - betoonpost tammelehega on olemas, kahjuks puudub nimesilt. Ka teeviit on Käsmus. Kivi ümbrus on korras. Tuleks laiendada vaadet teelt kivile, harvendades teeäärset männinoorendikku.
( LKR: 10.07.1998, 11:44:14 )
Kaitse<KAITSE>
Asub Lahemaa Rahvuspargis. Vôetud looduskaitse alla 1939.a. (reg. nr. 390) ning vabariikliku tähtsusega objektina riikliku kaitse alla 1959.a. (reg. nr. 150).

( LKR: 10.07.1998, 11:47:50 )
Uuritus<UURITUS>
Kivi on korduvalt môôdetud. Olenevalt täpsusest ja metoodikast saadi järgmised tulemused:
pikkus 6,5 m, laius 4,5 m, kôrgus 4,25 m, ümb. 24 m, R. Lehbert, 1914 /1/
8,5 6,3 4,75 23,15 P. Kents, 1934 /4/
8,2 8,0 4,4 23,7 /5/
7,8 7,1 4,8 24,7 /6/
6,3 5,4 4,2 23,9 H. Viiding, 1973
8,5 7,1 4,3 (ümb. maap. 22,7 m, maks.23,4, maht 119 m3/ A. Kumari, 1976.
Esmakordselt kirjeldas rahnu R. Lehbert (1914) "Eremiit" nime all /1, lk. 12< joonis tahv. 1/. Tema andmeid kasutab J.Jaanis /2, lk. 234/ ja G.Vilberg /3, lk. 43/. P.Kents nimetab rahnu "Uustalu suurkiviks", môôdab, pildistab ja uurib seda /4, lk. 13/. Sama nime all, kuid veidi erinevate môôtmetega on rahn vôetud 1939.a. looduskaitse alla /5, lk. 288/. Matsikivi e. Eremiidi nimetus on antud rahnule tema riikliku kaitse alla vôtmisel 1959.a. /6, lk. 279/. Rahnu asukohaskeemi toob 1969.a. E.Linkrus /7, lk. 703/, kes uuris ka E.Russowi tegevust Käsmu suurtel r'ndrahnudel esinevast taimkattest. Asukoha skeemi annab ka A.Kaasik 1972.a. /8/ ja 1974.a. /9/. H. Viiding môôdab ja pildistab Matsikivi 1973.a., toob selle fotod oma 1981.a. /11, joon. 19/ ja 1986.a. /12, foto kriiditahvlil/ trükistes. 1976.a. teostab rahnu geodeetilise môôdistamise A.Kumari; tulemused on avaldatud H.Viidingu poolt /12, lk. 95/. F.Nômmsalu ülevaates Lahemaa Rahvuspargist /10, lk. 87/ on toodud Matsikivi foto. 1990.a. suvel tegi rahnu looduskaitselist revisjoni K. Müürisepp.
Kirjandus<KIRJANDUS>
1. Lehbert,E., 1914. Wierländischer Strand, Kasperwiek und Umgebung. Reval.
2. Jaanis,J. 1924. Virumaa geograafiline ülevaade. Koguteos "Virumaa", lk. 225-291.
3. Eesti loodusmälestusmärke. Koost. G.Vilberg. Trt., 1931.
4. Kents,P. Käsmu ümbruse suuri rändrahne. - Eesti Loodus, 1935, nr. 1, lk. 10-13.
5. Vilberg,G. Looduskaitse alla vôetud esemeid (alates 1. dets. 1938).- Loodushoid ja Turism, 1939, nr. 5, lk. 287-189.
6. Looduskaitse teatmik. Tln., 1960, lk. 265-286.
7. Linkrus,E. 1969. E. Russow ja Käsmu. / Eesti oodus, nr. 11, lk. 701-705.
8. Kaasik,A. 1972. Looduse ôpperada - Käsmu väike ring. - Eesti Loodus, lk. 698-701.
9. Kaasik,A. 1974. Käsmu looduse ôpperajad. Tln.
10. Nômmsalu,F. 1977. Lahemaale sündis rahvuspark.
11. Viiding, H. Lahemaa hiidrahnud ja kivikülvid. Lahemaa uurimused I. Tln., 1981, lk. 45-52.
12. Viiding,H. 1986. Suurte rändrahnude kirjeldamise juhend. Trt., lk. 62, 95, foto kriiditahvlil.
KoostanudKoostanud:K. Müürisepp
03. nov. 1990.a.
(LKR: 10.07.1998, 11:41:02 )
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiLääne-Viru maakond, Haljala vald, Käsmu küla


©2024 EELIS (6.1.12)