| |||
Nimi | Lemmikneeme kivikülv | ||
Loodusobjekt | Kivikülv | ||
Asukohakirjeldus | Aegna saare sadamast ca 1,5 km kirdes Lemmikneeme kaelal hõredas männikus. | ||
Iseloomustus | Alal pikkusega põhja-lõuna suunas 170 m ja ida-lääne suunas kuni 140 m esineb 23 suurt ühetüübilist rändrahnu (ümbermõõt 8-25 m, kõrgus üle 1 m) ja üle 10 väikese. Kokku ulatub rändrahnude arv üle 33. Kõige suuremad on Tulekivi, Kultusekivi, Teravaservaline kivi, Mälestuskivi ja Nurgaauguga kivi, millede ümbermõõt on üle 20 m ja kõrgus üle 3 m. Need on käesolevas töös eraldi kirjeldatud. Kõik rahnud on osalt tuiskliiva sisse sattunud. Kivikülv on lääne- ja põhjaosas hõre, kagupoolses osas aga väga tihe. Mitme rahnu küljest on vanasti tükke lahti murtud ja ära veetud. | ||
Tähtsus | Teaduslik, maastikuline, rekreatiivne, õppeotstarbeline, turistlik. Üks rahn on väikeste lohkudega kultusekivi. | ||
Seisund | Lemmikneeme kivikülv asub Aegna puhkajate ja ekskursioonide ühes meelispaigas. Kivide otsa ronitakse sageli ja nende peal või kõrval tehakse lõkkeid. | ||
Kaitse | Lemmikneeme kivikülv on Aegna rändrahnude nime all (23 tk.) võetud looduskaitse alla Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsuse poolt. Suurim rahn - Tulekivi on võetud esmakordselt looduskaitse alla 4.03.39.a. ja teistkordselt riikliku kaitse alla 1959.a. See on tähistatud. Tähistatud on ka Kultusekivi ja kahe sildiga kogu kivikülv. Üksikobjektina looduskaitse all 1966. a. | ||
Uuritus | Uuritud ja mõõdetud mitme uurija poolt. | ||
Kirjandus | 1. Gustavson, A. Aegna. Tln. 1978. 2. Kumari, A. Rändrahnude kolmas kümme // "Edasi". Nr. 78, 3.04.1986. 3. Viiding, H. Suurte rändrahnude kirjeldamise juhend. Trt. 1986. | ||
Koostanud | Ü. Heinsalu 2.09.1991 (parandused 2002) | ||
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses keskkonnaportaal.ee/... | ||
| |||
Ürglooduse objekti kohanimi | Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa |