ENG
!
Andmed Statistika ja viited
Avaleht EELISe andmed keskkonnaportaalis Loe siit "Mis on EELIS?" Otsing ja artiklid Kaitstavad alad Rahvusvahelise tähtsusega alad Üksikobjektid Ürglooduse objektid Pärandkultuuriobjektid Pargid, puistud Liigid Veekogud Saared Kaitsekorralduskavad Abimaterjalid
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2024 (31.12.2024)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)

EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)

Statistika (11.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)


©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
lva.eelis.ee
veka.eelis.ee
Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Obinitsa Juudatare ja liivakivipaljandVäljad: peida ,kuva
NimiObinitsa Juudatare ja liivakivipaljand
LoodusobjektPaljand (aluspõhja-)
AsukohakirjeldusVõru maakond, Meremäe vald. Obinitsa asulast ida pool paikneva, Tuhkvitsa ojast paisutatud tehisjärve paremal kaldal, Obinitsa-Võmmorski teest ca 150 m lõunas. Järsupervelise oru kallast mööda viib paljandini rada.
IseloomustusPaisjärve kaldajärsakul ja selle kirdetipust orgu suubuva sälkoru vasakul kaldal paljanduvad Gauja lademe Lode kihistiku kollakasvalged ja roosakaspruunid põimjaskihilised liivakivid. Põimjate seeriate piiridel on õhukesed roostepruunid, sageli ebatasased ja lainjad, vahekihid.
Paisjärve kaldajärsakus on 8 m kõrgune ja 15 m pikkune sile liivakivisein, mis kulgeb mööda 250o-list lõhepinda. Paljand on osaliselt sammaldunud. Järsaku keskmise osa allservas on madal 2 meetri sügavune uure, kust voolab välja allikoja. Vesi niriseb uurde seintest mitmest kohast. Sälkoru vasakul kaldal on liivakivipaljandi ulatus ca 10 m ja tema tüsedus küünib 6 meetrini. Paljandi kagupoolses osas on võlvja sissekäiguga koobas, mis kõige enam on tuntud Juudatare nime all, kuigi seda on nimetatud ka Toomiku koopaks, Kuradikoopaks, Hundikoopaks, Taraski koopaks, Vanapagana urkaks ja Vanahalva tareks. Muistendi järgi elanud seal Juudas või Kurat, kes ei lasknud naabrusesse kirikut ega kloostrit ehitada: Vanapagan koos oma käsilastega lõhkus öösiti kõik päeval tehtu. Klooster ehitati seetõttu Petserisse.
Koobas kujutab endast võlvja laega ja siledate seinega ruumi laiusega suudmes 2,5 m ja sügavusega samuti 2,5 m. Suudme kõrgus küünib 2,5 m-ni, kuid keskosas on see ainult 1,2 m. Koopa paremast seinast läheb suunaga 160o 50 cm laiune ja 40 cm kõrgune ning tagaseina vasakust nurgast suunaga 320o 80 cm laiune ja 40 cm kõrgune uure. Nii koopa põhi kui ka mõlemad uurded on kuivad. Koopa põhjas on lõkke tegemise märke. Tõenäoliselt on koobas kunagi tekkinud suure allika tegevuse tulemusel, mis juba ammu on kuivanud. Ojanire voolab tänapäeval mööda koopasuu eest kulgevat sälkorgu.
TähtsusRekreatiivne, teaduslik. Muistenditega seotud paik. Gauja lademe liivakivide jaoks on siin esinev loodusliku tekkega koobas küllaltki haruldane. Paljand on huvitavate tekstuuridega.
SeisundRahuldav. Inimtekkelist risustamist on teepoolsel rajalõigul, kuid koopa vahetus läheduses järskude nõlvade tõttu risustus puudub. Huvilistele on aga koobas oma läheduse tõttu maanteele kergesti leitav.
KaitsePole looduskaitse all. Vääriks lülitamist kaitstavate objektide nimekirja.
UuritusMuistendeid Juudatare kui Vanapagana eluaseme kohta on kirja pandud nii 1939. kui ka 1953.aastal. Geoloogidest külastas paljandit diplomieelsel praktikal 1951. a. E. Mark-Kurik, kes paljandi mõõdistas. Paljandi läbilõike kirjeldus koos proovide võtmisega tehti H. Viidingu poolt 1957. a. H. Viiding on teostanud ka siinsete liivakivide mineraloogilist uurimist. Tema andmeid on kasutatud H. Viidingu ja A. Kleesmenti Gauja ladet käsitlevais trükistes. Andmed on TTÜ GI fondides. Varasemas loodusmälestusmärke käsitlevas kirjanduses on siinne koobas leidnud käsitlemist, kaasaegsetesse turismimarsruutidesse pole teda teenimatult lülitatud. Ü. Heinsalu mõõdistas koopa 80-ndate aastate alguses. Revisjonülevaatuse koos koopa plaani joonistamisega tegi 1998. a. suvel A. Kleesment.
KirjandusE.Varep (koostaja). 1965. Kas tunned maad. Tallinn, "Eesti Raamat", 752 lk., lk. 694.
Laugaste E., Liiv E. 1970. Muistendid Vanapaganast. Tallinn, "Eesti Raamat", 608 lk., lk. 347-348.
Heinsalu Ü. 1987. Eesti NSV koopad. Tallinn, "Valgus", 160 lk., lk. 83-84.
KoostanudA.Kleesment
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiVõru maakond, Setomaa vald, Karamsina küla


©2024 EELIS (6.1.40)