ENG
!
Andmed Statistika ja viited
Avaleht EELISe andmed keskkonnaportaalis Loe siit "Mis on EELIS?" Otsing ja artiklid Kaitstavad alad Rahvusvahelise tähtsusega alad Üksikobjektid Ürglooduse objektid Pärandkultuuriobjektid Pargid, puistud Liigid Veekogud Saared Kaitsekorralduskavad Abimaterjalid
Tagasiside
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)

EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)

Statistika (11.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)


©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
lva.eelis.ee
veka.eelis.ee
Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: ValgerabaVäljad: peida ,kuva
NimiValgeraba
LoodusobjektSood
Kaitsealune alaSoomaa rahvuspark (KLO1000269)
AsukohakirjeldusViljandi maakonna loodeosa, Vastemõisa vald, Suure-Jaanist ca 15 km edelas, Kõpust ca 10 km põhja pool. Raudna ja Lemmjõe vahel.
IseloomustusValgeraba on Soomaa Rahvuspargi soodest omanäoliseim. Soo koosneb kolmest rabaosast - kaks jäävad lääne ja üks ida poole - mis on arvatavasti tekkinud eraldi asetsevate nõgude soostumisel ning neid ühendav siirdesoo mineraalmaa soostumisel. Turba paksus ulatub 7,5 m-ni, selle lamamiks on liiv, kohati ka liivsavi. Soo pindala on 3379 ha, millest rabamassiivid hõlmavad 1389 ha, neid ühendav siirdesoo 859 ha ning kitsa ribana ümber Valgeraba leviv madalsoo 1131 ha. Turbalasundi alumise osa moodustab madalsoo puu-tarna-, tarna-, tarna-lehtsambla- ja puuturvas, keskosa kanarbiku-villpea- ja puu-sfagnumiturvas ning ülaosas on fuskumi-, älve- ja kompleksturvas.
Juba mainitud rabamassiividest on idapoolne rohkete laugaste ja hästi väljakujunenud rabanõlvaga kumer lageraba. Läänemassiividest on põhjapoolsem siirdesooilmeline, lõunapoolne aga märg älveraba. Rabamassiive eraldab madalsooilmeline siirdesoo, kus kasvavad ubalehed, soopihlad jt. madalsootaimed, mis viitab põhjaveelisele toitumisele. Soovee keemiline koostis: NH4 0,75 mg/l, NO3 0,2 mg/l, Cl 2,4 mg/l, SO4 2,7 mg/l.
Valgerabas on palju jõhvikaid.
TähtsusÖkoloogiline, teaduslik, veekaitseline.
Seisund1981.a. moodustati Valgeraba sookaitseala (2486 ha), alates 1993.a. Soomaa Rahvuspargi territooriumil.
KaitseAlates 1993.a. Soomaa Rahvuspargi territooriumil.
UuritusEesti Geoloogiakeskuse turbavarude otsingu- ja otsingu-hinnangulised tööd (1983); GI ja TÜ GI hüdrogeo-ökoloogilised uuringud ja kaardistamine (1993).
KirjandusAndresmaa, E., Kink, H., Orru, M. 1995. Sookaitsealad Edela-Eestis. - Turbatootmine Eestis. Artiklite kogumik. Eesti Turbaliit, Pärnu, 18-23.
Eesti kaitsealad - geoloogia ja vesi. 1996. Koost. H. Kink. SEI, GI, Tallinn, 111-121.
Eesti turbavarud. 1992. Koost. M. Orru. EGK, Tallinn, 90, 118.
Kalm, V., Kink, H., Andresmaa, E., Orru, M., Ainsaar, L. 1994. Soomaa inventeerimine (geoloogia, turvas ja vesi). Aruanne, käsikiri TÜ GI-s. Tartu, 40 lk.
Kink, H., Andresmaa, E. 1994. Kas Eesti vajab Soomaa Rahvusparki? - Eesti Turvas, 2, 27-28.
Orru, M. 1995. Eesti turbasood. Teatmik. EGK, Tallinn, 165.
Orru, M., Ramst, R., Veldre, M. 1983. Aruanne turba ja sapropeeli otsingulis-hinnangulistest töödest Viljandi rajoonis. Keila, 575 lk. Käsikiri geoloogiafondis.
Orru, M., Ðirokova, M., Veldre, M. 1987. Aruanne turbavarude kompleksse kasutamise uuringutest Viljandi, Valga, Võru ja Põlva rajoonis. Keila, käsikiri geoloogiafondis.
Valk, U. 1988. Eesti sood. Tallinn, 227, 258, 261.
XVII Eesti Loodusuurijate Päeva ettekannete kokkuvõtted. Soomaa Rahvuspargi loodus. 1994. Toim. T. Kukk. Tartu, 99 lk.
KoostanudE.Andresmaa
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiViljandi maakond, Põhja-Sakala vald, Paelama küla
Viljandi maakond, Põhja-Sakala vald, Sandra küla


©2024 EELIS (6.1.29)