ENG
!
Andmed Statistika ja viited
Avaleht EELISe andmed keskkonnaportaalis Loe siit "Mis on EELIS?" Otsing ja artiklid Kaitstavad alad Rahvusvahelise tähtsusega alad Üksikobjektid Ürglooduse objektid Pärandkultuuriobjektid Pargid, puistud Liigid Veekogud Saared Kaitsekorralduskavad Abimaterjalid
Tagasiside
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2024 (31.12.2024)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)

EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)

Statistika (11.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)


©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
lva.eelis.ee
veka.eelis.ee
Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Prangli saare mattunud orgaanikakihidVäljad: peida ,kuva
NimiPrangli saare mattunud orgaanikakihid
LoodusobjektMuu objekt
AsukohakirjeldusHarju maakond, Viimsi vald, Soome lahes Tallinnast kirdes asuval Prangli saarel, puuraukudes 4, 5, 5k ja 6.
IseloomustusPrangli saaretele puuriti seoses gaasileiukoha uurimisega sõjajärgsel ajal rida puurauke, millest 1959-1960. a. puuraukudes avati väga tüse (kuni 123 m) Kvaternaariajastu setete kompleks. Uurimistega tuvastati selles mitmevanuselisi kihte, mistõttu siin püstitati Ülem-Pleistotseeni Prangli jäävaheaja (= Eem Lääne-Euroopas; Mikulin Venemaa lääneosas, Merkine Baltimaade Regionaalses Stratigraafilises skeemis) stratotüüp. Läbilõike keskosa 11,7 m kiht (66,0-77,7) iseloomustab ainsa tasemena slle jäävaheaja merelisi setteid Eestis.
K. Kajaku (1961) koostatud siinsete puuraukude koondläbilõige on järgmine:
0,0 - 3,0 3,0 liiv kividega; m Q4
3,0 -* 4,0 1,0 m hall liivsavi kividega; g1 Q3
4,0 - 15,0 11,0 m hallid viirsetted kohati taimejäänuste ja vivianiidiga; lgl Q3
15,0 - 62,5 47,5 m hall liivsavi kivide ja liivakate ja savikate kihtidega; g1 Q3
62,5 - 64,2 1,7 m hall viirsavi; lgl Q3
64,2 - 66,0 1,8 m liiv; lgl Q3
66,0 - 77,7 11,7 m hall liivsavi, taimejäänuste, karpide ja vivianiidiga; lgl Q3
77,7 - 78,9 1,2 m pruun viirsavi; lgl Q2
78,9 - 86,0 7,1 m liiv kividega; fgl Q2
86,0 - 92,7 6,7 m pruun liivsavi kividega; gl Q2
92,7 - 92,9 0,2 m pruun viirsavi; lgl Q2
92,9 - 93,9 1,0 m pruun liivsavi kruusa ja väheste veeristega; lgl Q2
93,9 - 94,8 0,9 m pruun saviliiv kividega; gl Q2
94,8 - 107,7 12m9 m pruun nõrgalt kihitatud liivsavi; lgl Q2
107,7 - 123,0 15,3 m pruun saviliiv kividega; gl Q2
123,0 - 125,0 2,0 + biotiitgraniit; Prz
Märkus: Saare lõunaosas alumine moreen ja lasuvad jääjärvelised setted puuduvad ning alt teine Kesk-Pleistotseeni moreen lasub Alam-Kambriumi settekivimitel.
TähtsusPrangli stratotüüp on väga kindel tugitase Eesti kvaternaarsetes setetes, mis on hästi korreleeritav naaberalade vastavate setetega ja võimaldab seetõttu hästi iseloomustada selle jäävaheaja arengut ulatusliku regiooni piires.
SeisundSäilitatakse puursüdamikena, mis aja jooksul kaotab oma väärtuse. Seda korvab aga kirjandusse jäädvustatud kirjeldused ja uuringute tulemused.
KaitseEi ole looduskaitse all, puursüdamikke kaitstakse administratiivsete vahenditega, vajadusel uunedada on taaspuurimine Pranglil jälle võimalik.
UuritusOn mitmekülgselt uuritud nii litoloogiliselt kui ka mikropaleontoloogiliselt (palünoloogia, diatomeeanalüüs).
Hilisemad uuringud on mõnevõrra täpsustanud läbilõike liihgestamist, kuid põhijooned on jäänud püsima (Liivrand, 1991). Sama autor on Eemi meresetetes eristanud rea tolmuteratsoone, mis iseloomustavad taimkatte arengut vaadeldaval jäävaheajal. Prangli läbilõike merelistele setetele vastavad Rõngu mattunud orgaanikaga maismaasetted.
KirjandusKajak, K. 1961. Kvaternaarsete setete Prangli saare tugiprofiil. VI Eesti Loodusuurijate päev. Ettekannete teesid. Tartu.
Cheremisinova, E. A. 1961. Diatomovye morskikh mezlednikovykh otlozhenii Estonskoi SSR. Doklady Akademii Nauk SSSR, 141, 3.
Liivrand, E. 1991. Biostratigraphy of the Pleistocene deposits in Estonia and correlations in the Baltic Region. Stockholm Univ. Dept. Res. Report,19. Stockholm.
Raukas, A., Kajak, K. 1997. Quaternary cover. In.: A. Raukas || a. Teedumäe (comps. and eds) Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn.
KoostanudA. Miidel. 18. mai 2006. a.
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiHarju maakond, Viimsi vald


©2024 EELIS (6.1.29)