ENG
!
Andmed Statistika ja viited
Avaleht EELISe andmed keskkonnaportaalis Loe siit "Mis on EELIS?" Otsing ja artiklid Kaitstavad alad Rahvusvahelise tähtsusega alad Üksikobjektid Ürglooduse objektid Pärandkultuuriobjektid Pargid, puistud Liigid Veekogud Saared Kaitsekorralduskavad Abimaterjalid
Tagasiside
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2024 (31.12.2024)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)

EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)

Statistika (11.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)


©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
lva.eelis.ee
veka.eelis.ee
Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Tiirhanna paemurdVäljad: peida ,kuva
NimiTiirhanna paemurd
LoodusobjektPaljand (aluspõhja-)
AsukohakirjeldusVõru maakond, Meremäe vald. Juurdepääsuks tuleb Obinitsa-Meremäe teelt Tobrova küla juurest pöörata külateed itta, mis viib ca 2,5 km kaugusel olevasse Tiirhanna külla. Küla kirdetipust jääb ca 100 m itta, otse Venemaa piiri äärde, künklik, endiste karjääride ala. Aluspõhja avamus on säilunud külale lähima karjääri idaservas, kuhu viib rohtunud teerada.
IseloomustusÜlemdevoni Plavinase lademe Pskovi kihtide faunarikas paljand. Karjääri idaservas paljanduvad 20 m ulatuses õhukese- kuni keskmisekihilised plaatjad, kohati mügarjad lubjakivid paksusega kuni 2,5 m. Praegu võib jälgida järgmist profiili:

0.3 m - Hall plaatjas dolomiitne lubjakivi.
0.3 m - Rohekas-, kollakas- ja violetikashallikirju muguljas dolomiitne lubjakivi rohkete stromatopooride ja vetikate kivististega. Kihipaksused 5-10 cm.
0.6 m - Helehall kuni valge peenplaatjas nõrgalt dolomiitne lubjakivi üksikute väikeste kavernidega.
0.6 m - Helehall ja valge kavernoosne lubjakivi stromatopooride ja vetikate kivistisega. Kihipinnad lainjad. Kihipaksus 10-20 cm.
0.7 m - Helehall ja valge kavernoosne lubjakivi rohkete stromatopooride, vetikate ja gastropoodide kivististega. Horisontaalkihiline, kihipaksus 10-30 cm.

Tiirhanna külas on säilunud siinsetest murdudest pärit paekivist hooneid. Murrud on seinud tükk aega kasutamata. Neid on loetud väheperspektiivikateks. Kohalikuks tarbeks kirjeldatud murdu siiski kasutatakse. 1998.a. sügisel oli murru ülemisest osast murtud plaatjat lubjakivi, mistõttu paljandusid eelpooltoodud profiili peal olevad kihid. Need kirjeldati
L. Ainsaare poolt, kusjuures saadi ligi 4 m tüsedune läbilõige.
TähtsusPlavinase lademe Pskovi vöö esinduslik ja hästi ligipääsetav paljand ning oluline faunaleiukoht, mis annab Eesti jaoks põhilise osa selle taseme faunanimekirjast.
SeisundViletsavõitu. Karjääri on viimasel ajal visatud ohtrasti olme-prahti, mis on risustanud süvendi lõunanõlva ja kuigi parimale, idaseinas olevale paljandile on juurdepääs olemas, on viimasel ajal ka see sein hakkanud külgedelt kinni kasvama.
KaitseEi ole looduskaitse all. Tuleks kindlasti lülitada kaitsvate objektide nimekirja ja vastavalt ka tähistada. Tuleks paigaldada ka prahiga risustamist keelustav silt.
UuritusTiirhanna murrud kvaliteetse ja intensiivselt kasutatava lubja leiukohana on leidnud märkimist 1928. a. ilmunud "Setumaa" köites. Esimene teadaolev geoloogiline kirjeldus koos fauna määrangutega on pärit A. Öpikult 1935.-st aastast. Kagu-Eesti geoloogilise uurimise käigus külastas Tiirhanna murdu E. Bölau, kes lülitas siinse läbilõike oma korrelatsiooniskeemi. Seoses geoloogilise kaardistamisega teostas siin 60-ndate aastate esimesel poolel uurimusi K.Kajak. 1961.a. kirjeldas ja võttis Tiirhanna murrust proove H.Viiding. Tema poolt võetud proovid säilitatakse TTÜ GI fondides. Maavarade otsingud viidi selles piirkonnas läbi 80-ndate aastate teisel poolel A.Brutuse juhtimisel. Käsikirjalised materjalid nii maavarade otsingute kui ka eelneva geoloogilise kaardistamise kohta säilitatakse Eesti GK fondides. 1998. a. sügisel tegid Tiirhanna perspektiivsuse ja läbilõike kohta uurimuse L. Ainsaar koos A. Rosentau, A. Marandi ja V. Kalmuga. Revisjonülevaatuse tegid 1998.a. suvel A. Kleesment ja E. Pirrus.
KirjandusTammekann A. (toim.), 1928. Setumaa. Eesti III.Maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. Tartu, 382 lk., lk. 281-282.
Öpik A., 1935. Amphipora Ramosa (Phil.) in the marine Devonian of Estonia. - Tartu Ülikooli Geoloogia Instituudi Toimetused, 41, lk. 1-8.
Bölau E., 1944. Das Devon im südosten Estlands. Tartu/Dorpat, 86 lk., lisad.
Ainsaar L. 1995. Tiirhanna paemurd. Liivimaa geoloogia. Ekskursioonijuht. Tartu, lk.16.
Ainsaar L., Rosentau A., Marandi A., Kalm V. 1998. Karbonaatse ehituskivi varude revisjon Võru maakonnas.Tartu, TÜ GI, 39 lk. Käsikiri TÜ Geoloogia Instituudis ja Võru maavalitsuse keskkonnaosakonnas.
KoostanudA.Kleesment
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiVõru maakond, Setomaa vald, Tiirhanna küla


©2024 EELIS (6.1.29)