ENG
!
Andmed Statistika ja viited
Avaleht EELISe andmed keskkonnaportaalis Loe siit "Mis on EELIS?" Otsing ja artiklid Kaitstavad alad Rahvusvahelise tähtsusega alad Üksikobjektid Ürglooduse objektid Pärandkultuuriobjektid Pargid, puistud Liigid Veekogud Saared Kaitsekorralduskavad Abimaterjalid
Tagasiside
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)

EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)

Statistika (11.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)


©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
lva.eelis.ee
veka.eelis.ee
Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Valgejõe orgVäljad: peida ,kuva
NimiValgejõe org
LoodusobjektÜrgorg
AsukohakirjeldusAlgab lôunas Lôetsa oja suudmest ja ulatub Kotka - Nômmeveski teeni pôhjas.
( LKR: 06.12.1999, 09:07:30 )
Iseloomustus<ISELOOMUSTUS>
Keelualal asuv Valgejôe org on sügavuselt ja laiuselt suurim Pôhja-Eestis. Oru maksimaalne sügavus on Nômmeveski ja Meeka talu vahel - 36 m, maks. laius ulatub Meeka ja Kotka vahel 650 m-ni. Keskmine oru laius on siin 25-300 m.
Kuni Nômmeveski kanjonini on org suhteliselt kitsas ja järjest sügavnev, V-kujulise ristlôikega ja üksikute terrassidega oru veerudel. Nômmeveskil on paekaldast läbimurdmisel tekkinud 470 m pikkune kuni 20 m sügavune ja 60-70 m laiune kuruorg, mille kohati püstistel veerudel paljanduvad ordoviitsiumi kivimid. Samas on ka Nômmeveski juga. Pärast läbimurret suubub jôgi peamiselt fluvio- ja limnoglatsiaalsete setetega täidetud Valgejôe klindilahte. Tingituna uhutavate setete erosioonikindluse järsust vähenemisest laieneb ja sügavneb org väga kiiresti. Juba Oru talu lähedal on oru veerude kôrgus 28-30 m. Org muutub laiaks lammoruks, mille veerudel on rohkesti terrasse ja uivi soote. Eriti rohkesti on soote enne Kotkast, kus nad tänu paisule on vett täis ja paistavad hästi silma.
Nômmeveskilt pärivoolu on lammi kôrgus väga suur - 4 kuni 5 m, lähenedes Kotkale lammi kôrgus väheneb 1,5-2 m-ni. Oru veerusid liigestavad rohked jäärakud ja kaks sälkorgu: Oru ja Vasaristi, mis môlemad suubuvad peaorgu läänest. Nende sügavus on suudmes ligi 28 m.
Jôe langus on suur: Valgejôe ja Nômmeveski vahel 5,18 m/km, Nômmeveski joa ja kärestiku kohal 20,09 m/km. Nômmeveski ja Kotka kärestike vahel lang väheneb 0,8 m/km. Vastavalt sellele suureneb viimasle lôigul ka jôe looklevus.
Nômmeveski ja Kotka vahelises orulôigus on vähemalt 5 terrassi, mis on kujunenud Balti mere vaataseme alanemise käigus Antsülusjärve, Litoriinamere vôi isegi Limneamere ajal. Ka Nômmeveskist ülesvoolu on 3-4 terrasside taset, mille vanus ei ole selge, kuid nad näitavad, et Valgejôe oru areng algas ilmselt tunduvalt varem.
Alluviaalsete setete paksus on 2-5 m, suurim vahetult Nômmeveski kärestikust allavoolu. Rohketes paljandites on näha, et lamm koosneb rôhtkihilistest peeneteralistest liivadest (lammifaatsies) ja allolevatest kaldkihilistest jämedateralistest liivadest (sängifaatsies). Setted sisaldavad rohkesti orgaanilise aine vahekihte, puude ja taimede jäänuseid. Alluviaalsete setete alumisel piiril on sageli suuri puutüvesid. Jôesetete lôimis ja aineline koostis peegeldab hästi sôltuvust erodeeritavate setete iseloomust.
Tähtsus<TÄHTSUS>
Teaduslik, maastikuline, ôppeotstarbeline. Valgejôe org on Eestis väga oluline Balti mere ja orgude arengu koosmôju uurimisel. Org pakub vôimalusi jôesetete kuhjumise seaduspärasuste selgitamiseks väikestes orgudes.
SeisundVäga hea.
( LKR: 06.12.1999, 10:05:29 )
Kaitse<KAITSE>
On Eesti NSV MN määrusega nr. 242, 11. juulist 1957.a. ja nr. 119, 06. aprillist 1959. a. lisa nr. 11 vôetud riikliku kaitse alla maastikulise keelualana. Kuulub Lahemaa Rahvuspargi koosseisu.

( LKR: 06.12.1999, 10:09:10 )
Uuritus<UURITUS>
Kirjandus<KIRJANDUS>
1. Hang, E., Liblik, T., Linkrus, E. On the relations between Estonian valley terraces and lake and sea levels in the late-glacial and holocene periods. - Trans. Taru State Univ. 156. Publ. on geogr. IV. 1964. Lk. 29-42.
2. Heinsalu, Ü. Valgejôega Porkunist Lahemaale. - Horisont. 1985, nr. 9. lk. 30.
3. Linkrus, E. Valgejôe alamjooksu oru geomorfoloogiast. - Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat 1962. Tln. 1963, lk. 28-45.
4. Miidel, A. Andmeid Pôhja-Eesti orgude geomorfoloogiast (vene k.). - ENSV TA Toim. Geol. Keemia. 1967. XVI, nr. 3, lk. 250-261.
5. Tammekann, A. The Baltic Glint. A Geomorphological Study. - Publ. Inst. Univ. Tartu. Geogr. 1940, nr. 24, 103 pp.
6. Valsiner, A. Valgejôe org. - Looduskaitse teatmik. Tln., 1960, lk. 52-57.
KoostanudKoostanud:A. Miidel
24. juuli 1991. a.
(LKR: 06.12.1999, 10:05:16 )
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiHarju maakond, Kuusalu vald


©2024 EELIS (6.1.12)