Avaleht
EELISe andmed keskkonnaportaalis
Loe siit "Mis on EELIS?"
Otsing ja artiklid
Kaitstavad alad
Rahvusvahelise tähtsusega alad
Üksikobjektid
Ürglooduse objektid
Pärandkultuuriobjektid
Pargid, puistud
Liigid
Veekogud
Saared
Kaitsekorralduskavad
Abimaterjalid
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Ürglooduse objektide andmete kuvamine
| |||
| Nimi | Kakerdaja raba | ||
| Loodusobjekt | Sood | ||
| Asukohakirjeldus | Maakonna loodepiiril Kõrvemaa maastikukaitse alal. KAARDIOBJEKT PUUDUB!!! | ||
| Iseloomustus | Kõrvemaa keskosa hõlmab Epu-Kakerdi soostik, mille pindala ulatub 39550 ha.ni; sellese kuulub 50 raba, millest kõige tähelepanuväärsem on Kakerdaja raba pindalaga pindalaga 2400 ha. Tekkis madalaveelise järve kinni- kasvamisel., kuna turba all on kuni 0,5 m paksune järve- muda kiht. Turba kogupaksus on 8,5 m. Selle moodustab raba segalasundi fuskumi-, villpea-sfagnumi ja puuturvas. Rabaturba lamamiks on 1,0-1,5 m paksune keskmiselt lagunenud puutarnaturba kiht. Rabas on kaks hästi eraldatavat kontsentriliselt paiknevat nõlva, palju laukaid ja keskel suur laugasjärv. 6,7 ha suurune rabajärv on 5 m sügav, järskude turbaste kallastega. sademe- test ja sooveest toituv umbjärv. Järves puudub taimestik. Tüüpiline huumustoiteline järv, väärtuslik omapärase öko- süsteemiga. Eesvooluks on Tarvasjõgi ja Jänijõgi. Kakerdaja rabale on nime andnud järvekaur (rahvakeeles - kakerdaja). | ||
| Tähtsus | Teaduslik, ökoloogiline, aastikuline, veekaitseline. Kõrvemaa kõige suurema turbapaksusega atraktiivne raba. | ||
| Seisund | Hea. Kakerdaja raba on looduslikus seisundis. | ||
| Kaitse | Üksikobjektina looduskaitse all (1981.a.) Asub Kõrvemaa maastikuakiste alal. | ||
| Uuritus | V. Arvisto, H. Allikvee, 1972. Soostiku turbamaardlate eeluuringud. Orru, M. jt. 1982. Paide rajooni turbamaardlate uuringud. | ||
| Kirjandus | Mäemets, A. 1977. ENSV järved ja nende kaitse. Tallinn, 'lk. 64. Eesti sood. 1988. Koost. E. Valk. Tallinn, lk. 265. Orru, M. 1995. Eesti turbasood. Teatmik. Tallinn, lk.97-99. Kink, H., Andresmaa, E., Orru, M. 1998. Eesti soode hüdrogeoökoloogia. Tallinn, lk. 117. Märgalade inventeerimine 1997. Koost. E. Leibak jt. Tartu, 1999, lk. 116. | ||
| Koostanud | H. Kink | ||
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses keskkonnaportaal.ee/... | ||
| |||
| Ürglooduse objekti kohanimi | Järva maakond, Järva vald | ||