ENG
!
Andmed Statistika ja viited
Avaleht EELISe andmed keskkonnaportaalis Loe siit "Mis on EELIS?" Otsing ja artiklid Kaitstavad alad Rahvusvahelise tähtsusega alad Üksikobjektid Ürglooduse objektid Pärandkultuuriobjektid Pargid, puistud Liigid Veekogud Saared Kaitsekorralduskavad Abimaterjalid
Tagasiside
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2024 (31.12.2024)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)

EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)

Statistika (11.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)


©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
lva.eelis.ee
veka.eelis.ee
Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Nähri paljand, uurded ja koobas Väljad: peida ,kuva
NimiNähri paljand, uurded ja koobas
LoodusobjektKoobas
AsukohakirjeldusValga maakond, Helme vald. Tõrva-Valga maanteelt tuleb Roobe teeristilt sõita 1,5 km Jõgeveste suunas ning seejärel pöörata külavaheteed mööda lõunasse. 0,6km pärast on sellel külavaheteel sild üle Jõku jõe. Silla juurest viib jalgrada mööda jõe paremat kallast otse koobaste ja paljandi juurde, mis asuvad vahetult sillast allavoolu.
IseloomustusBurtnieki lademe Koorküla kihtide kollakasvalge ja punakaskollase põimjaskihilise liivakivi paljand langeb püstloodis seinana otse vette, moodustades külavaheteel asuvast sillast 40 m allavoolu Jõku jõe parema kalda järsaku ca 30 m ulatuses. Põimjaid seeriaid eraldavad pinnad on keeruliselt ebatasased, markeeritud roostepindadega. Veepinnast 1 m kõrgusel oleval kihipinnal on rohkesti korrapäratu kujuga väikesi uurdeid. Kohati on paljand sammaldunud.

Paljandist ülesvoolu on väikeste vahedega 4 väikest kuiva koobast, mille avad asetsevad paljandi uuretega kihi tasemel ning mis sügavnevad järsult allapoole. Koobastest paljandile kõige lähemal asetseva ava on 60cm lai ja 90cm kõrge. Koobas ise on 1 m sügav, 1,3 m kõrge ja 1,5 m lai. Järgmine koobas on sügavuse, laiuse ja kõrgusega 1,5 m, kusjuures koopa ava on 50cm lai ja 70cm kõrge. Sellest ülesvoolu liikudes on 3m pikkuse ja 1,5 m kõrguse väikese paljandi keskel väike, 50cm laiune ja 40cm kõrgune ava, mis viib 2,2 m kõrgusesse, 2 m laiusesse ja 2 m sügavusse nelinurksesse ruumi. Kõige teepoolsemat koobast kasutatakse keldrina ja ta on lukustatud uksega suletud.

On tõenäoline, et koobaste puhul oli esialgu tegemist väikeste looduslike uuretega, mis aga inimkäte poolt süvendati. Koht on praegu kohalike elanike poolt tuntud Nähri Põrgukoobaste nime all, kuigi tegelik looduslik Nähri Põrgu koobas oli praegustest väikestest koobastest allavoolu oleva paljandi seina alumises osas. Selle koopa ava on viimased paarkümmend aastat olnud vee all. Ü.Heinsalu külastas koobast 1977.a.enne Jõku jõe paisutamist. Sel ajal oli koopa põhi 0,5 m jõepinnast kõrgemal, mis võimaldas teha temast plaani. Koopa esiosa kujutas endast 2,5 m laia, 2,4 m kõrget ja 2,5 m sügavat nissi. Tagaseinast läks edasi 0,7 m kõrgune ja 1,3 m laiune käik pikkusega 3m. Käigu lõpust nirises allikavett. Muistendi järgi läinud siit maa-alune käik Helme lossi. Koopa esiosas oli kraabitud nimesid, millest vanimad pärinesid möödunud sajandi algusest (1808).
TähtsusTeaduslik, rekreatiivne, ajalooline.
SeisundPaljandi ümbrus korras, koobastes pole prahti. Ligipääs juhiste olemasolu puhul lihtne.
KaitseEi ole looduskaitse all, kuid vääriks kaitsemeetmete rakendamist. Ilmselt on tegemist varem küllaltki külastatava loodusobjektiga, mis aga viimasel ajal on unustatud. Looduskaitse alla võtmisel tuleks paigaldada viidad Tõrva-Jõgeveste teele ning silla juurde.
UuritusOli teada huvitava loodusobjektina juba möödunud sajandil. Käesoleva sajandi esimese poole trükistes on alati leidnud äramärkimist. Teda on korduvalt külastanud koduloolane V.Einer, tänu kellele ta on sattunud ka tänapäevasesse turismi-ja loodusalasesse kirjandusse. 1977.a. külastas V.Einer koobast ja paljandit koos Ü.Heinsaluga, kes tegi koopa plaani. Revisjonülevaatuse tegid 1998.a. suvel A.Kleesment ja K.Kirsimäe. Koopasuu polnud nähtav.
KirjandusTammekann A., Luha A., Kant E. (toim.). 1932. Valgamaa. Tartu, 600 lk., lk. 9-10; lk.339.

Einer V., Heinsalu Ü. 1978. Põrgu-Nähri koopad. Eesti Loodus XXI, 8, lk.490-491.

Veri K. 1980. Tõrvas ja lähistel. Tallinn, "Eesti Raamat", 88 lk.

Heinsalu Ü. 1987. Eesti NSV koopad. Tallinn,"Valgus", 160 lk., lk.88.89.

Kajak K., Kurik E. 1987. Geoloogiline ehitus.- V.Tarmisto (vast.toimetaja). Valga rajoonis, Tallinn, Eesti TA, lk.34-43.

Heinsalu Ü. 1987. Koopad ja koobastikud. - V.Tarmisto (vast.toimetaja), Valga rajoonis, Tallinn, Eesti TA, lk.44-47.
KoostanudA.Kleesment
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiValga maakond, Tõrva vald, Kalme küla


©2024 EELIS (6.1.29)