Avaleht
EELISe andmed keskkonnaportaalis
Loe siit "Mis on EELIS?"
Otsing ja artiklid
Kaitstavad alad
Rahvusvahelise tähtsusega alad
Üksikobjektid
Ürglooduse objektid
Pärandkultuuriobjektid
Pargid, puistud
Liigid
Veekogud
Saared
Kaitsekorralduskavad
Abimaterjalid
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2024 (31.12.2024)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2024 (31.12.2024)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Ürglooduse objektide andmete kuvamine
| |||
| Nimi | Trepimägi | ||
| Loodusobjekt | Rannavallid, rannamoodustised | ||
| Kaitsealune ala | Trepimägi (KLO1000019) | ||
| Asukohakirjeldus | Tartu maakond. Rannu vald. Võrtsjärve rannal. Vehendi külast põhja pool, 3 km Rannu kirikust edelas. | ||
| Iseloomustus | 10 m kõrgune rannaastang ja männimetsaga kaetud lainjas luidestunud 400 m pikkune astangu veer, mille kõrgus on järvetasemest kuni 15 m. Astang on kujunenud järve abrasiooni tulemusel vooresse ja jalamil paljandub umbes 1 m ulatuses moreeni all devoni liivakivi. Abrasioon jätkub ka tänapäeval. Kohati on järvejää astangu jalamile moodustanud moreenist väljapestud rahnudest kuhjumeid. | ||
| Tähtsus | Maastikuline, teaduslik, puhkemajanduslik. Aktiivse abrasiooniastangu iseloomulik näide (vt. joon.), kuulub enam kui 10 aastat kestnud rannaprotsesside kordusuuringute nimekirja. | ||
| Seisund | Ebastabiilne, tänu aktiivsetele rannaprotsessidele ja suurele külastatavusele. | ||
| Kaitse | Vältida igasuguseid raietöid. Tõkestada võimalikku tallamisest tekkivat erosiooni luidetes. | ||
| Uuritus | Geoloogiliselt uuritud seoses Võrtsjärve randadega (E. Tavast ja A. Raukas). Kordusnivelleerimise koht enam kui 10 aasta vältel seoses nüüdisranna muutuste monitooringuga. Praegust seisundit hindas 13. sept. 1999. a. R. Karukäpp. | ||
| Kirjandus | Raukas, A., Tavast, E. 1990. Võrtsjärv. Nõo geoloogiline ehitus ja järve arengulugu. - Eesti Loodus, 9, lk. 697-747. Tavast, E. 1992. Murrutus muudab Võrtsjärve kaldaid. - Eesti Loodus, 4, lk. 219-222. Raukas, A., Tavast, E. 1997. Lake Võrtsjärv. - A. Raukas ja A. teedumäe (toim.). Geology and mineral resources of Estonia. Tallinn, TA KIrjastus, 283-285. | ||
| Koostanud | R. Karukäpp | ||
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses keskkonnaportaal.ee/... | ||
| |||
| Ürglooduse objekti kohanimi | Tartu maakond, Elva vald, Vehendi küla | ||