Avaleht
EELISe andmed keskkonnaportaalis
Loe siit "Mis on EELIS?"
Otsing ja artiklid
Kaitstavad alad
Rahvusvahelise tähtsusega alad
Üksikobjektid
Ürglooduse objektid
Pärandkultuuriobjektid
Pargid, puistud
Liigid
Veekogud
Saared
Kaitsekorralduskavad
Abimaterjalid
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Ürglooduse objektide andmete kuvamine
| |||
| Nimi | Rehessaare Suurkivi e. Saunasaare kivi | ||
| Loodusobjekt | Rändrahn, kivi | ||
| Kaitsealune ala | Rehesaare rändrahn; Saunasaare kivi (KLO4000491) | ||
| Asukohakirjeldus | Aegviidu Metskonna Rehessaare vahtkond, kaasiku ja kuusiku piiril. | ||
| Iseloomustus | Roosakashall jämedateraline väga suur graniitrahn: mille pikkus on J. Luntsi järgi 10,0 m, laius 4,9 m, ümb. 26,0 m ja kõrgus 5,2 m. V. Kapi andmeil on ümbermõõt 24,6 m. Rahnu kuju - püstprisma, mille lagi on kallak. Küljed on püstloodsed, kohati väikese negatiivse kallakusega, väljaarvatud kirde- poolne, mis on üle 40° kallak. Loodepoolne ülaosa on viilkatuse sarnane. Rahnus esineb kallak- ja püstlõhesid, kagu küljel on näha peaaegu horisontaalselt kulgev lõhe. Lagi on sammaldunud üle poole pinnast. Seal esineb vagu- sid ja väikeseid lohke, kus kasvab rohi ja vaarikaid. BNeed küljed, mis on püstloodsed, on kattunud samblikega ja laiguti samblaga. Paljast kivi on vähestes kohtades näha. Kivi pind on enamjaolt tugevasti korrodeerunud ja konarlik, eriti sambla all. Rahvajutu järgi on Rehessaare ehk Reisaare Suurkivi visanud siia Kalevipoeg. A. Saare järgi (1972) narrinud kord siitkandi vembumees Saunassaare Siim (Saunassaare talu asus Mägede k. põhja- osas)Kalevipoega. Viimane vihastanud, võtnud Aegviidust paraja kivi, mille tahtnud Saunassaarde virutada. Viskajal aga jalg libastunud lehmasõnnikul ning kivi kukkunud hoopis nüüdsesse Suurekivi saarde. | ||
| Tähtsus | Teaduslik, ökoloogiline, kultuurilooline (Kalevipoja muistend), turistlik, õppeotstarbeline. Hiidrahn. | ||
| Seisund | Hea. Asub metsas. | ||
| Kaitse | Võeti riikliku kaitse alla vabariikliku tähtsusega objektina 1959. a. (reg. nr. 178). Eesti Vabariigis võeti see kaitse alla 1939. a. (reg. nr. 430). Kivi on tähistatud nimesildiga - looduskaitse tähisega. | ||
| Uuritus | Esmakordselt uurinud ja mõõtnud J. Lunts (1936), hiljem V. Arukaevu, H. Viiding, A. Kumari (1980), V. Kapp (1986), Ü. Heinsalu (1991). | ||
| Kirjandus | 1. Arukaevu, V. Külastamas Kõrvemaa kivihiidu. - Eesti Loodus. 1969, 12, foto. 2. Loodushoid ja turism. 1939, 6. 3. Viiding, H. Suurte rändrahnude kirjeldamise juhend. Tartu. 1986. Saar, A. Aegviidu - Nelijärve. Tallinn, 1972. | ||
| Koostanud | H. Viiding, Ü. Heinsalu | ||
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses keskkonnaportaal.ee/... | ||
| |||
| Ürglooduse objekti kohanimi | Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Kõrveküla küla | ||