ENG
!
Andmed Statistika ja viited
Avaleht EELISe andmed keskkonnaportaalis Loe siit "Mis on EELIS?" Otsing ja artiklid Kaitstavad alad Rahvusvahelise tähtsusega alad Üksikobjektid Ürglooduse objektid Pärandkultuuriobjektid Pargid, puistud Liigid Veekogud Saared Kaitsekorralduskavad Abimaterjalid
Tagasiside
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)

EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)

Statistika (11.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)


©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
lva.eelis.ee
veka.eelis.ee
Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Tsõõrikmäe meteoriidikraaterVäljad: peida ,kuva
NimiTsõõrikmäe meteoriidikraater
LoodusobjektMeteoriidikraater
AsukohakirjeldusPõlva maakond. Räpina vald. Asub Räpina lõunapiiri lähedases metsas, umbes 1,1 km Võhandu jõe sillast Räpina - Võru maanteel lõuna pool. Parim ligipääs samalt sillalt, pöörates selle lähedalt algavale Kahkva teele, ning sealt esimesel võimalusel paremale viivale taluteele, mis möödub end. Tuurapera metsnikukordonist ja siirdub seejärel metsa. Metsas asuval künkal hargneb tee kaheks - pöörduda tuleb vasakpoolsele pisut niiskemale rajale, mis ristub ca 200 m kaugusel kraaviga (enne lagendikule pöördumist). Piki kraavi vasakule (ida poole) 50 m kaugusel kraater asubki.
Topokaardil 1:25 000 märgitud.
IseloomustusVähemärgatav ringvall moodustab männimetsas justkui kõrgendiku (Tsõõrikmägi), mille keskosas asub turbaga täitunud ja äärtel lahtise veega süvend - kraater. Niisiis on kraatristruktuur täitumas ja valliosa lamendumas, kuid tervikuna on ta nii maastikus kui ka aerofotol selgesti märgatav.
Turbalasundi paksus kraatri kesksüvendis on 4,5 m ja ta hakkas siin kujunema 9500-10 000 aastat tagasi - seega üsna varsti pärast jääkatte kadumist Kagu-Eestist. Kraatri vanus on määratud nii palünoloogilise kui ka radiosüsiniku meetodiga. Kraatri läbimõõt valliharjal on 38-40 m, sügavus valli kõrgeimast punktist mineraaltäitelise põhjani 5,5 m. Kraater paikneb tervikuna 5,5-6 m paksuses punakaspruuni põhimoreeni kihis, ulatumata devoni liivakividest aluspõhjani (joon.). Kraatri läänepiirdel katab moreeni õhuke (0,5 m) jääjärveliste viirsavide kiht, mille tekstuur on vallile lähenedes keerukatesse kurdudesse muljutud ja osaliselt moreenist pärineva puistangumaterjaliga kaetud. Kogu kraatripiirkonda katab 0,3-1,2 m paksune hilisema peenliiva kiht, mis on tõlgendatav jääjärveliselt liivaalalt ümberpaigutunud eoolse settena.
Meteoriidiainet kraatri piirkonnast leitud ei ole, aga siiski viitab kogu geoloogiline andmestik üheselt kraatri meteoriitsele tekkele.
Tsõõrikmäe kraatri eripäraks on tema tervikuline kujunemine ühtlaseilmelises Lõuna-Eesti liivsavimoreenis, mis võimaldab hästi registreerida struktuuri eripära sellises märklaua setendis. Suhteliselt hästisäilinuna on Tsõõrikmäelt pärinev geoloogiline andmestik kasutatav ka meteoriitsete väikekraatrite diagnostika edasisel täiustamisel ja suure vanuse tõttu ka kraatrite hääbumisprotsessi jälgimisel. Huvitava erijoonena tuleb Tsõõrikmäe puhul märkida, et õhku paisatud moreenmaterjal langes vallipuistangusse tagasi täiesti sorteerimata kujul, mistõttu teda on algmoreenist peaaegu võimatu eristada. Küll puudub puistanguosas aga peaaegu täielikult karbonaatkivimitest veerismaterjal - ilmselt lagundas plahvatusenergia selle mehhanotermiliselt. Niisugust nähtust pole meteoriidikraatrite puhul varem täheldatud.
TähtsusTeaduslik. Ainulaadne moreenis fikseerunud meteoriidikraater. Õpetlik näide kraatri täitumis- ja vananemisprotsessist.
SeisundRahuldav. Kraater võrdlemisi raskesti ligipääsetav ja mitte eriti hõlpsasti leitav, mistõttu säilitanud loodusliku ilme.
KaitseOn looduskaitse all. Kaitse säilitada. Väga arvukat külastamist tuleks vältida.
UuritusEsimesed uuringud ja kaevamised ning ka puurimised kraatri lääneosas tegi Ago Aaloe seitsmekümnedatel aastatel. Saadud andmestik süvendas algset meteoriidikahtlust (Aaloe, 1984). 1981.-1984. a. uurisid kraatrit Enn Pirrus ja Reet Tiirmaa (1984; 1985), kaevates lahti kraatri idalõike, määrates kraatri vanuse, kaardistades tema morfoloogia ja otsides meteoriidiainet nii kraatrielementidest kui lähikonnast. Nende tööde jätkuna kaevas Ülo Kestlane 1984.-1985. edasi Ago Aaloe poolt alustatud läänenõlva kaevandit ning avastas ja kirjeldas siin katva viirsavilasundi iseloomuliku plahvatusdeformatsiooni, mis lõplikult hajutas veel püsinud kahtlused struktuuri geneesi tõlgendamisel.
KirjandusAaloe, A. Tsõõrikmägi - kas meteoriidikraater? - Räpina radadel. Tallinn, 1984, 20-25.
Pirrus, E., Tiirmaa, R. Tsõõrikmägi - ka meteoriidikraater? - Eesti Loodus, 1984, Nr. 9, 566-571; Nr. 10, 638-642.
Pirrus, E., Tiirmaa, R. Tsõõrikmägi - uus tõenäoline meteoriidikraater Eestis. - Meteoriitika, 44, 1985, 146-149 (vene k.).
Pirrus, E. Tsõõrikmäe meteoriidikraater. - Liivimaa geoloogia.Ekskursioonijuht. Tartu, 1995, 34-35.
KoostanudE. Pirrus 15.12.1999
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiPõlva maakond, Räpina vald, Sülgoja küla


©2024 EELIS (6.1.14)