Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Kuremaa järvVäljad: peida ,kuva
NimiKuremaa järv
LoodusobjektJärv
AsukohakirjeldusJõgeva maakond. Palamuse vald, Palamuselt 2 km põhja pool.
IseloomustusLoode-kagusuunaline voortevaheline järv Vooremaa maastikukaitsealal. Abs. kõrgus on 83 m, suurus 397 ha ja sügavus 13,3 m. Kaldad on liivased, põhjasetetes järvelupja. Kuremaa järvest algab Amme jõgi. Vooluhulk 6.08.1999. a. - 700 l/s. Järv on suublaks arvukatele kuivenduskraavidele. Rohkesti on voorte jalamile iseloomulikke kalda- ja põhjaallikaid. Eriti rohkelt on kaldaallikaid järve põhjakaldal. Amme jõe paremal kaldal regulaatori juures kaldaallikas. Avanev vesi on rauarikas, vooluhulk 0,2 l/s. Viinavabriku juures on rauarikka veega allikakaev vooluhulgaga 0,1 l/s, vett tarbitakse - vesi voolab välja torust. Järve vesi on kollakasroheline, aluseline (pH 7,5-8,1) ja sisaldab rohkesti mineraalaineid. Orgaanilisi aineid on vees vähe. Veevahetus, mis näitab mitu korda veekogu aastas uueneb, on aeglane - 0.26.
Järve piirab loodest Kuremaa park, idast ja lõunast soo ning läänest Tõnnusaare raba. Soo tekkis järvenõo soostumisel - turba all on järvelubja lasund paksusega 0,3-1,3 m. Soo toitub põhja-, tulva- ja valgveest. Eesvooluks on Kuremaa järv. Kuni 5,0 m paksuse turba- ja järvelubja lasundi all on moreen ja liivsavi. Soo pindala on 771 ha, sellest madalsoo lasundit on 715 ha ja raba-segalasundit 46 ha.
Terrassil järve põhjatipu kohal asub XIX saj. klassitsistlikus stiilis ehitatud mõisahoone.
Kuremaa järves on Kalevipoja lingukivi. Kalevipoeg ja Vanapagan on mõlemad tahtnud üle järve teed teha ja järve Pedja jõkke tühjaks lasta. Järves elavat näkk.
O. Lutsu kalalkäigu lood pärinevad Kuremaa järvelt.
TähtsusGeoloogiline, hüdrogeoloogiline, maastikuline. Vooremaale iseloomuliku veerežiimiga kaunis järv. Soo edasine kuivendamine mõjutaks oluliselt järve veerežiimi.
SeisundRahuldav. Järve veepinda alandati 1870. a. 1 m võrra, 1963. a. - 0,5 m.
KaitseEi ole üksikobjektina looduskaitse all. Säilitada veekaitselise objektina. Projekteerimisel õpperada (1999. a.). Perspektiivne puhkeala.
UuritusA. Mäemets, jt. 1951, 1957 - kompleksuurimised; H. Kink jt. 1977 - melioratiiv-hüdrogeoloogilised uuringud;Allikvee, Orru 1979 - turbauuringud.
K. Erg, A. Marandi, 1999 - revisjoniülevaatus.
KirjandusTartumaa. 1925. Maateadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Tartu, Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastus, lk. 338-339.
Kas tunned maad. 1965. Koost. E. Varep. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 508.
Eesti järved. 1968. Koost. A. Mäemets. Tallinn, Valgus, lk. 161-164.
Veskis, E. 1974. Jõgeva rajoon. Siin- ja sealpool maanteed. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 36-37.
Mäemets, A. 1977. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tallinn, Valgus, lk. 202.
Remmel, H. 1978. Vooremaa. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 21-22.
Tõnisson, A. 1988. Järved kui ressursid. Kg.: Kohalike loodusvarade kasutamine ja kaitse. Tallinn-Jõgeva, lk. 59-63.
Orru, M. 1995. Eesti turbasood. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn, lk. 113.
Estonian Wetland Inventory 1998. Ed. E. Leibak. Tartu, p. 116.
Kink, H., Andresmaa, E., Orru, M. 1998. Eesti soode hüdrogeoökoloogia. Tallinn, TA Kirjastus, lk. 118.
KoostanudH. Kink, K. Erg
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiJõgeva maakond, Jõgeva vald, Järvepera küla
Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kuremaa alevik
Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Mooritsa küla
Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Soomevere küla
Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Toovere küla
Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Vanavälja küla
Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Änkküla