| |||
Rekvisiit | ENSV MN Looduskaitse Valitsuse juhataja 28.04.1959. a käskkiri nr 36 | ||
Pealkiri | ENSV MN Looduskaitse Valitsuse juhataja käskkiri nr 36 Keelualade kaitse korraldamise eeskirjade kinnitamisest | ||
Vastu võetud | 28.04.1959 | ||
Sisu | EESTI NSV MINISTRITE NõUKOGU JUURES ASUVA LOODUSKAITSE VALITSUSE JUHATAJA KÄSKKIRI RIIKLIKE MAASTIKULISTE, GEOLOOGILISTE, BOTAANILIS-ZOOLOOGILISTE, BOTAANILISTE JA ORNITOLOOGILISTE KEELUALADE KAITSE KORRALDAMISE EESKIRJADE KINNITAMISEST Vastavalt Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusele 6. aprillist nr. 119 kinnitada riiklike maastikuliste, geoloogiliste, botaanilis-zooloogiliste, botaaniliste ja ornitoloogiliste keelualade kaitse korraldamise eeskirjad vastavalt lisadele nr. nr. 1-26. Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsuse juhataja V. Telling 28.aprillil 1959.a. nr. 36
Lisa nr. 1 Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsuse juhataja 28. aprilli 1959.a. käskkirja nr. 36 juurde Riikliku maastikulise keeluala "Ahja jõe ürgorg" kaitse korraldamise eeskiri 1. Riiklik maastikuline keeluala "Ahja jõe ürgorg" asub Põlva rajoonis Vastse-Kuuste ja Põlva k/n territooriumil Ahja jõe ürgoru piirkonnas Koorvere maanteesilla ja Valgesoo veski paisu vahemikus. Keeluala pindala on ca 1040 ha. 2. Keeluala ülesandeks on säilitada looduslikult kaunist devoni liivakivisse lõikunud ürgorgu koos mitmekümne meetri kõrguste liivakivipaljanditega (nn. Taevaskojad) ja kiirevoolulist ning allikaterikast Ahja jõge. 3. Keelualal on keelatud jõe süvendus- ja edasised paisutustööd, vete reostamine, ürgoru veerudel asuvate liivakivipaljandite rikkumine liivavõtmise või nimede jm. sissekraapimise teel, igasugused massiüritused (laulupäevad, jaaniõhtud, spordipeod jm.), telkide püstitamine, autode parkimine, lõkete tegemine, metsa lageraie, kasvavate puude rikkumine, kioskite ja müügilaudade püstitamine, jahipidamine (välja arvatud röövloomade ja -lindude hävitamine organiseeritud korras kooskõlas jahipidamise eeskirjadega), ala igasugune prahistamine või mõnel muul viisil ala loodusliku ilme kahjustamine või muutmine. 4. Uute ehituste püstitamine võib toimuda rajooni TSN Täitevkomitee loal kooskõlastatult Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsusega.
Lisa nr. 2 Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsuse juhataja 28. aprilli 1959.a. käskkirja nr. 36 juurde Riikliku maastikulise keeluala "Pirita jõe org" kaitse korraldamise eeskiri 1. Riiklik maastikuline keeluala "Pirita jõe org" asub Tallinna linna ja Harju rajooni Lagedi ning Viimsi k/n territooriumil. Keeluala pindala on ca 550 ha. 2. Keeluala eesmärgiks on säilitada looduslikult kaunist Pirita jõe orgu kui Tallinna elanikkonna, eriti noorsoo poolt armastatud puhkepaika, kuid ka geoloogiliselt huvitavat ala (paljandid, Iru koobas jm.) võimalikult looduslikul kujul. 3. Keelualal on keelatud liiva- ja kruusavõtmine, oru nõlvade rikkumine liivakivisse nimede jm. sissekraapimise teel, vete reostamine, metsa lageraied, kasvavate puude rikkumine, karjatamine Pirita silla ja Iru silla vahelises lõigus, prügi mahapanek ja ala igasugusel muul viisil prahistamine. 4. Kõik ala looduslikku ilmet muutvad tööd (parkide ja botaanikaaia rajamine, jõe süvendus- ja paisutustööd ning uute ehituste püstitamine) tuleb kooskõlastada Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsusega. Lisa nr. 3 Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsuse juhataja 28. aprilli 1959.a. käskkirja nr. 36 juurde Riikliku maastikulise keeluala "Tilleorg" kaitse korraldamise eeskiri 1. Riiklik maastikuline keeluala "Tilleorg" asub Põlva rajoonis Häätare k/n territooriumil Ahja jõe ürgoru piirkonnas Tille ja Möksi veski vahelisel alal. Keeluala pindala on ca 190 ha. 2. Keeluala eesmärgiks on säilitada looduslikult kauni Tilleoru senist maastikulist ilmet. 3. Keelualal on keelatud Ahja jõe süvendamine ja õgvendamine, aluspõhja paljandite rikkumine liivavõtmise, nimede sissekraapimise jm teel, metsa lageraie, oru veerudel üksikult kasvavate puude mahavõtmine, jahipidamine (välja arvatud röövloomade ja -lindude hävitamine organiseeritud korras kooskõlas jahipidamise eeskirjadega), igasugune prahistamine või mõnel muul viisil ala loodusliku ilme kahjustamine või muutmine. 4. Uute ehituste püstitamine võib toimuda rajooni TSN Täitevkomitee loal kooskõlastatult Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsusega. Lisa nr. 4 Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsuse juhataja 28. aprilli 1959.a. käskkirja nr. 36 juurde Riikliku maastikulise keeluala "Suur-Munamägi ja Vällamägi" kaitse korraldamise eeskiri 1. Riiklik maastikuline keeluala "Suur-Munamägi ja Vällamägi" asub Võru rajoonis Haanja k/n piires. Keeluala kogupindala on ca 475 ha (Suur-Munamäe ümbrus 340 ha ja Vällamägi 135 ha). 2. Keeluala eesmärgiks on säilitada Kagu-Eesti Haanja ümbrusele omaste pinnavormide (suurkuplite) tüüpiliste esindajate, kuid ka Eesti NSV kõrgemate punktide Suur-Munamäe (317 m) ja Vallamäe (297 m) ning nende lähema ümbruse looduslikku ilmet. 3. Keelualal on keelatud kruusaaukude rajamine, järvede (Vaskna-, Tuul-, Pera-, Vahe- ja Külajärv) veepinna alandamine, metsa lageraie, sarapuude raie Suur-Munamäel, jahipidamine (Välja arvatud röövloomade ja -lindude hävitamine organiseeritud korras kooskõlas jahipidamise eeskirjadega), igasugune prahistamine või mõnel muul viisil ala senise loodusliku ilme kahjustamine või muutmine. 4. Uute ehituste püstitamine võib toimuda rajooni TSN Täitevkomitee loal kooskõlastatult Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsusega. Lisa nr. 5 Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsuse juhataja 28. aprilli 1959.a. käskkirja nr. 36 juurde Riikliku maastikulise keeluala "Rõuge järvestik" kaitse korraldamise eeskiri 1. Riiklik maastikuline keeluala "Rõuge järvestik" asub Võru rajoonis Rõuge ja Nursi k/n territooriumil. Keeluala pindala on ca 1210 ha. 2. Keeluala eesmärgiks on säilitada üht Eesti NSV looduslikult kaunimat ja ainulaadsemat ürgorgude süsteemi koos seal leviva aheljärvestikuga, kuhu kuulub ka meie sügavaim järv - Rõuge Suurjärv (sügavus 37,5 m). 3. Keelualal on keelatud järvede veepinna alandamine, metsa lageraie ja üksikult kasvavate puude rikkumine, kruusa- ja liivaaukude rajamine, jahipidamine (välja arvatud röövloomade ja -lindude hävitamine organiseeritud korras kooskõlas jahipidamise eeskirjadega), igasugune prahistamine või mõnel muul viisil ala loodusliku ilme rikkumine või muutmine. 4. Järvelubja kaevandamine tuleb kooskõlastada Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsusega. Lisa nr. 6 Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsuse juhataja 28. aprilli 1959.a. käskkirja nr. 36 juurde Riikliku maastikulise keeluala "Pühajärv" kaitse korraldamise eeskiri 1. Riiklik maastikuline keeluala "Pühajärv" asub Elva rajoonis Otepää linna, Pühajärve ja Otepää k/n territooriumil ca 870 ha suurusel alal. 2. Keeluala eesmärgiks on säilitada Pühajärve ja selle lähema ümbruse kui ühe Eesti NSV kaunima ning ühtlasi tähtsate ajalooliste sündmustega seotud koha maastikulist ilmet. 3. Keelualal on keelatud järvede veepinna alandamine, liiva- ja kruusavõtmine, metsa lageraie, kasvavate puude rikkumine, jahipidamine (välja arvatud röövloomade ja -lindude hävitamine organiseeritud korras kooskõlas jahipidamise eeskirjadega), igasugune prahistamine või mõnel muul viisil ala loodusliku ilme kahjustamine või muutmine. 4. Välilaagrite korraldamine ja lõkete tegemine keeluala piirkonnas võib toimuda rajooni TSN Täitevkomitee loal selleks määratud kohtades. Uute ehituste püstitamine võib toimuda rajooni TSN täitevkomitee loal kooskõlastatult Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valistusega.
Lisa nr. 7 Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsuse juhataja 28. aprilli 1959.a. käskkirja nr. 36 juurde Riikliku maastikulise keeluala "Väike-Munamägi ja Tedremägi" kaitse korraldamise eeskiri 1. Riiklik maastikuline keeluala "Väike-Munamägi ja Tedremägi" asub Elva rajoonis Otepää k/n territooriumil. Keeluala pindala on ca 355 ha. 2. Keeluala eesmärgiks on kindlustada looduslikult kauni, ekskursioonide polt palju külastatava Otepääle ja üldse Kagu-Eestile iseloomuliku maastikulise kompleksi -- metsaga kaetud moreenkuplid nende vaheliste järvedega -- püsimist. 3. Keelualal on keelatud liiva- ja kruusavõtmine, uute teede rajamine, metsa lageraie, kasvavate puude rikkumine, Nüpli järve veepinna alandamine, jahipidamine (välja arvatud röövloomade ja - lindude hävitamine organiseeritud korras kooskõlas jahipidamise eeskirjadega), igasugune prahistamine või mõnel muul viisil ala loodusliku ilme kahjustamine või muutmine. 4. Uute ehituste püstitamine võib toimuda rajooni TSN Täitevkomitee loal kooskõlastatult Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsusega.
Lisa nr. 8 Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsuse juhataja 28. aprilli 1959.a. käskkirja nr. 36 juurde Riikliku maastikulise keeluala "Neeruti mäed" kaitse korraldamise eeskiri 1. Riiklik maastikuline keeluala "Neeruti mäed" asub Tapa rajoonis Kadrina k/n territooriumil. Keeluala pindala on ca 885 ha. 2. Keeluala ülesandeks on säilitada rohkete rahvapärimustega (Kalevipoja lood) seotud glatsiaalseid pinnavorme -- vallseljakuid -- koos neid katva liigirikka kuuse-segametsaga ning seljakutevaheliste järvede ja soostunud taimkatteühikutega. Ala tuleb säilitada ka töötajate kultuurse puhkuse veetmise populaarse paigana. 3. Keelualal on keelatud liiva- ja kruusavõtmine, uute teede rajamine, järvede veepinna alandamine, vete reostamine, metsa lageraie, igasuguste raiete teostamine suveperioodil, kasvavate puude rikkumine, jahipidamine (välja arvatud röövloomade ja - lindude hävitamine organiseeritudkorras kooskõlas jahipidamise eeskirjadega), igasugune prahistamine või mõnel muul viisil ala loodusliku ilme kahjustamine või muutmine. 4. Rahvakogunemistega seotud ürituste läbiviimiseks on lubatud kasutada ainult Sadulmäe ja Eestjärve piirkonda ja nende ümbrust 200 m ulatuses. Ainult selles piirkonnas on lubatud ka turistlike laagrite püstitamine. 5. Sinijärve raba turbavarude ekspluateerimine ja keeluala piirides läbiviidavad melioratiivsed tööd tuleb eelnevalt kooskõlastada Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsusega. Uute ehituste püstitamine võib toimuda rajooni TSN Täitevkomitee loal kooskõlastatult Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsusega. Lisa nr. 9 Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsuse juhataja 28. aprilli 1959.a. käskkirja nr. 36 juurde Riikliku maastikulise keeluala "Aegviidu-Nelijärve" kaitse korraldamise eeskiri 1. Riiklik maastikuline keeluala "Aegviidu-Nelijärve" asub Tapa rajoonis Aegviidu k/n piires. Keeluala pindala on ca 1555 ha. 2. Keeluala ülesandeks on säilitada looduslikult kaunist, maastikuliselt ja teaduslikult huvitavat jääaja servakuhjatiste, vallseljakute ning järvederikast ala koos iseloomuliku lopsaka segametsaga, samuti luua tingimused haruldase metsatüübi -- uhtlamm-metsa -- kaitseks ning kopra reaklimatiseerimiseks. uhtlasi on keeluala üleliidulise tähtsusega turismiobjektiks. 3. Keelualal on keelatud liiva- ja kruusavõtmine, uute teede rajamine, Jänijõe süvendamine, õgvendamine või uus paisutamine, järvede veepinna alandamine, vete reostamine, metsa lageraie, kasvavate puude rikkumine, jahipidamine (välja arvatud röövloomade ja -lindude hävitamine organiseeritud korras kooskõlas jahipidamise eeskirjadega), igasugune prahistamine või mõnel muul viisil ala loodusliku ilme kahjustamine või muutmine. 4. Keeluala lääneosas on 4 km ulatuses piki Jänijõge kummalgi kaldal 150 m laiuselt lubatud sanitaarraiet teostada ainult talvisel perioodil. Turistlike laagrite püstitamine ja lõkete tegemine on lubatud ainult turismibaasi vahetus läheduses kvartaleil nr. 55 ja 56, kusjuures vajaliku puitmaterjalina on lubatud kohapealt varudakasvavatest liikidest ainult valget leppa (kokkuleppel kohalikumetskonnaga). Autode parkimine on lubatud selleks määratu kohtades. 5. Uute ehituste püstitamine võib toimuda rajooni TSN Täitevkomitee loal kooskõlastatult Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsusega. Lisa nr. 10 Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsuse juhataja 28. aprilli 1959.a. käskkirja nr. 36 juurde Riikliku maastikulise keeluala "Saka-Ontika-Toila paekallas" kaitse korraldamise eeskiri 1. Riiklik maastikuline keeluala "Saka-Ontika-Toila paekallas" asub Eesti NSV põhjaranniku Saka ja Toila vahelises, umbes 22 km pikkuses osas (Jõhvi rajooni Toila k/n ja Kohtla-Järve linna Kohtla k/n piires). Keeluala pindala on ca 890 ha. 2. Keeluala ülesandeks on säilitada meie kõige kõrgemat ja suurejoonelisemat paekalda osa (koos sellel esinevate iseloomulike taimekooslustega ja paekaldaeelse salulehtmetsaga), mis on leidnud ülemaailmset tunnustust geoloogide poolt kui klassikalise kambriumi ja ordoviitsiumi ladestute esinemise ala. 3. Keelualal on keelatud pae-, liiva- ja savikarjääride rajamine, metsa lageraie, jahipidamine (välja arvatud röövloomade ja -lindude hävitamine organiseeritud korras kooskõlas jahipidamise eeskirjadega), igasugune prahistamine või mõnel muul viisil ala loodusliku ilme kahjustamine või muutmine. 4. Uute ehituste püstitamine võib toimuda rajooni TSN täitevkomitee loal kooskõlastatult Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsusega. Lisa nr. 11 Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsuse juhataja 28. aprilli 1959.a. käskkirja nr. 36 juurde Riikliku maastikulise keeluala "Valgejõe org" kaitse korraldamise eeskiri 1. Riiklik maastikuline keeluala "Valgejõe org" asub Harju rajoonis Kõnnu ja Loksa k/n territooriumil. Keeluala pindala on ca 665 ha. 2. Keeluala ülesandeks on säilitada looduslikult kauni Valgejõe oru ja selle lähema ümbruse, muuhulgas Vasaristi oja piirkonnas esineva karsti ja keeluala piirides kasvava nõmmemänniku looduslikku ilmet. 3. Keelualal on keelatud liiva- ja kruusavõtmine, oru nõlvade rikkumine, jõe süvendus- ja paisutustööd, vete reostamine, metsa lageraie, kasvavate puude ja põõsaste rikkumine, üksikult kasvavate puude mahavõtmine, jahipidamine (välja arvatud röövloomade ja -lindude hävitamine organiseeritud korras kooskõlas jahipidamise eeskirjadega), lõkete tegemine, telkide püstitamine, autode parkimine, igasugune prahistamine või mõnel muul viisil ala loodusliku ilme kahjustamine või muutmine. 4. Uute ehituste püstitamine on lubatud rajooni TSN täitevkomitee loal kooskõlastatult Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsusega. Lisa nr. 12 Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsuse juhataja 28. aprilli 1959.a. käskkirja nr. 36 juurde Riikliku geoloogilise keeluala "Kaali meteoriidikraatrid" kaitse korraldamise eeskiri 1. Riiklik geoloogiline keeluala "Kaali meteoriidikraatrid" asub Saaremaal Kingissepa rajoonis Kaali k/n territooriumil. Keeluala koosneb seitsmest lahustükist kogupindalaga 4,747 ha. 2. Keeluala ülesandeks on säilitada ainulaadseid, Euroopas ainsaid ja kogu maailmas kõige soodsama juurdepääsuga meteoriidikraatreid. 3. Keelualal on keelatud meteoriidikraatrite piirides igasuguste kaevamiste teostamine, kivide ja prahi loopimine kraatritesse, puude ja põõsaste raiumine (välja arvatud surnud puude, tuulemurru ja -heite koristamine sanitaarraie korras), kraavidega vee juhtimine kraatritesse ja igasugusel muul viisil kraatrite ilme rikkumine või muutmine. Erandeid võib teha kraatrite teaduslikuks uurimiseks ja korrastamiseks Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsuse loal. Lisa nr. 13 Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsuse juhataja 28. aprilli 1959.a. käskkirja nr. 36 juurde Riiklik botaanilis-zooloogilise keeluala "Harilaid" kaitse korraldamise eeskiri 1. Riiklik botaanilis-zooloogiline keeluala "Harilaid" asub Saaremaal Kingissepa rajoonis Harilaiu poolsaarel. Keeluala pindala on 160 ha. 2. Keeluala eesmärgiks on säilitada üht Eesti NSV omapärasemat rannikuala, selle haruldasi taimeliike ja taimekooslusi ning loomastikku. 3. Keelualal on keelatud senise maastikulise ilme muutmine, puude ja põõsaste raiumine, karjatamine, rohttaimede hävitamine ja jahipidamine kogu aasta vältel (välja arvatud röövloomade ja - lindude hävitamine organiseeritud korras kooskõlas jahipidamise eeskirjadega). 4. Heina niitmine keelualal võib toimuda varasematel aastatel selleks kasutatud kohtadel. Lisa nr. 14 Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsuse juhataja 28. aprilli 1959.a. käskkirja nr. 36 juurde Riikliku botaanilis-zooloogilise keeluala "Nehatu soo" kaitse korraldamise eeskiri 1. Riiklik botaanilis-zooloogiline keeluala "Nehatu soo" asub Lihula rajoonis Karuse k/n piirides. Keeluala pindala on ca 410 ha. 2. Keeluala ülesandeks on soomassiivi ning sealsete taime- ja loomakoosluste säilitamine looduslikuna ja nende edaspidise arengu jälgimise võimaldamine. 3. Keelualal on keelatud puude raiumine (välja arvatud sanitaarraied), kuivendustööd, turbavõtmine, ala igasugune loodusliku ilme rikkumine ja jahipidamine kogu aasta vältel. 4. Kahjulike röövloomade ja -lindude hävitamine või muude biotehniliste abinõude rakendamine (vastavalt jahipidamist ja looduskaitset reguleerivate määruste ja eeskirjade) ning roolõikamine võib toimuda Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsuse loal.
Lisa 15 ENSV Min. Nõuk. Juures asuva Looduskaitse Valitsuse juhataja 28.aprilli 1959.a. käskkirja nr. 36 juurde
Riikliku botaanilis-zooloogilise keeluala "Nätsi raba" kaitse korraldamise eeskiri 1. Riiklik botaanilis-zooloogiline keeluala "Nätsi raba" asub Lihula rajoonis Koonga k\n. piires. Keeluala pindala on ca 1650 ha. 2. Keeluala ülesandeks on ürgse Lääne-Eesti tüüpi rabamassiivi ja sealsete taime- ja loomakoosluste säilitamine looduslikena ja nende edaspidise arengu jälgimise võimaldamine. 3. Keelualal on keelatud puude raiumine (välja arvatud sanitaarraided), kuivendustööd, turbavõtmine, igasugune ala loodusliku ilme rikkumine ja jahipidamine kogu aasta vältel. 4. Raba ümbritsevate piirdekraavide puhastamine on lubatud. 5. Kahjulike röövloomade ja -lindude hävitamine või muude biotehniliste abinõude rakendamine võib toimuda Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsuse loal, vastavalt jahipidamist ja looduskaitset reguleerivatele määrustele ja eeskirjadele.
Lisa nr. 16 Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsuse juhataja 28. aprilli 1959.a. käskkirja nr. 36 juurde Riikliku botanilis-zooloogilise keeluala "Muraka raba" kaitse korraldamise eeskiri 1. Riiklik botaanilis-zooloogiline keeluala "Muraka raba" asub Kohtla-Järve linna Maidla k/n, Jõhvi rajooni Mäetaguse k/n ja Tudulinna k/n ning Rakvere rajooni Oonurme k/n piires. Keeluala pindala on ca 8300 ha. 2. Keeluala ülesandeks on ürgse Ida-Eesti tüüpi rabamassiivi ja sealsete taime- jaloomakoosluste säilitamine looduslikena ja nende edaspidise arengu jälgimise võimaldamine. 3. Keelualal on keelatud puude raiumine (välja arvatud sanitaarraied), kuivendustööd, turbavõtmine, ala igasugune loodusliku ilme rikkumine ja jahipidamine kogu aasta vältel. 4. Raba ümbritsevate piirdekraavide rajamine võib toimuda Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valistuse loal. 5. Keeluala piiridesse jäävate põllumajanduslike kõlvikute (niidud ja õue-aiamaad) kasutamine jääb endiseks. 6. Kahjulike röövloomade ja -lindude hävitamine või muude biotehniliste abinõude rakendamine võib toimuda Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsuse loal, vastavalt jahipidamist ja looduskaitset reguleerivatele määrustele ning eeskirjadele. Lisa nr. 17 Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsuse juhataja 28. aprilli 1959.a. käskkirja nr. 36 juurde Riikliku botaanilis-zooloogilise keeluala "Looduskaitse kvartal Järvseljal" kaitse korraldamise eeskiri 1. Riiklik botaanilis-zooloogiline keeluala "Looduskaitse kvartal Järvseljal" asub Räpina rajoonis ja hõlmab EPA õppe- ja Katsemetsamajandi kvartali nr. 226, pindalaga 19 ha. 2.Keeluala ülesandeks on säilitada seal kasvavat metsa looduslikuna ja võimaldada jälgida ning tundma õppida selle edasist arengut inimese poolt mõjustamata looduslikus olukorras. 3. Looduskaitse kvartalil on keelatud igasugune metsa kasutamine ja muu taimkatte rikkumine, surnud ja tuulemurtud puude koristamine, karjatamine, maaparandustööd ja jahipidamine kogu aasta vältel.
Lisa nr. 18 Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsuse juhataja 28. aprilli 1959.a. käskkirja nr. 36 juurde Riikliku botaanilis-zooloogilise keeluala "Virussaare rabasaar" kaitse korraldamise eeskiri 1. Riiklik botaanilis-zooloogiline keeluala "Virussaare rabasaar" asub Pärnu linna piirkonnas Maima rabas. Keeluala pindala on ca 42 ha. 2. Keeluala eesmärgiks on säilitada seal kasvavat lehtmetsa, selle alustaimestikku ja loomastikku. 3. Keelualal on keelatud metsa igalaadne kasutamine, loomade karjatamine, taimede kogumine, maaparandustööd ja ala ülesharimine ning jahipidamine kogu aasta vältel. 4. Keelualal on lubatud heina niitmine. 5. umbruskonda ohustavate röövlindude ja röövloomade hävitamine on lubatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsuse loal, kooskõlas kehtivate jahieeskirjadega. 6. Arheoloogilisi kaevamisi keelualal võib teostada ainult Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsuse loal. Lisa nr. 19 Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsuse juhataja 28. aprilli 1959.a. käskkirja nr. 36 juurde Riikliku botaanilis-zooloogilise keeluala "Virtsu-Laelatu-Puhtu" kaitse korraldamise eeskiri 1. Riiklik botaanilis-zoologiline keeluala "Virtsu-Laelatu-Puhtu" asub Lihula rajoonis, Hanila ja Karuse k/n piires ja hõlmab Virtsu ümbruse rannikulähedase territooriumi, merelahed ja saared üldpindalaga ca 4900 ha. 2. Keeluala põhiülesandeks on tagada lindudele ohutud rände- ja pesitsemistingimused ning luua võimalusi üleliidulise tähtsusega ornitoloogilisteks vaatlusteks ja uurimisteks; Laelatus ja Puhtulaiul peale eelnimetatu säilitada sealseid liigirikkaid taimekooslusi. 3. Keelualal on keelatud jahipidamine kogu aasta vältel, roo- ja rohupõletamine 1. aprillist kuni 1. septembrini ning kalapüük ja inimeste liikumineRame lahes lähemal kui 100 m linnukolooniatest ja lähemal kui 200 m ülesseatud linnupüünistest. 4. Kahjulike röövloomade ja -lindude hävitamine või muude biotehniliste abinõude rakendamine võib toimuda Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsuse loal, vastavalt jahipidamist ja looduskaitset reguleerivatele määrustele ning eeskirjadele. 5. Laelatu puisniidul, Mõisa-, Kase- ja Heinlahe vahelisel 155 ha suurusel maa-alal on keelatud puude raiumine (välja arvatud sanitaarraied), taimede kogumine, karjatamine, ala ülesharimine või selle üldine muutmine. Niitmine on lubatud. 6. Puhtulaiu salulehtmetsas on keelatud metsa raiumine (välja arvatud sanitaarraie kahjurite massilise leviku tõkestamiseks), kasvavate puude rikkumine, mahalangenud puude kõrvaldamine metsast ja karjatamine. Niitmine võib toimuda ainult nendel kohtadel, kus seda varematel aastatel on teostatud.
Lisa nr. 20 Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsuse juhataja 28. aprilli 1959.a. käskkirja nr. 36 juurde
Riikliku botaanilis-zooloogilise keeluala "Abruka saare salulehtmets" kaitse korraldamise eeskiri 1. Riiklik botaanilis-zooloogiline keeluala "Abruka saare salulehtmets" asub Kingissepa rajoonis Kuressaare k/n-s ja hõlmab Saaremaa Metsamajandi Sõrve metskonna kvartalid nr. 131 ja 133. Keeluala pindala on 103 ha. 2. Keeluala eesmärgiks on säilitada Abruka saare salulehtmetsa, selle alustaimestikku ja loomastikku. 3. Keelualal on keelatud metsa igalaadne kasutamine, karjatamine, taimede kogumine, maaparandustööd ja ala ülesharimine ning jahipidamine kogu aasta vältel (Välja arvatud röövloomade ja -lindude hävitamine organiseeritud korras kooskõlas jahipidamise eeskirjadega. 4. Heina niitmine võib toimuda selleks varematel aastatel kasutatud kohtadel. 5. Põllumajanduslike kõlvikute kasutamine keeluala piirides jääb endiseks. Lisa nr. 20 Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsuse juhataja 28. aprilli 1959.a. käskkirja nr. 36 juurde
Riikliku botaanilis-zooloogilise keeluala "Abruka saare salulehtmets" kaitse korraldamise eeskiri 1. Riiklik botaanilis-zooloogiline keeluala "Abruka saare salulehtmets" asub Kingissepa rajoonis Kuressaare k/n-s ja hõlmab Saaremaa Metsamajandi Sõrve metskonna kvartalid nr. 131 ja 133. Keeluala pindala on 103 ha. 2. Keeluala eesmärgiks on säilitada Abruka saare salulehtmetsa, selle alustaimestikku ja loomastikku. 3. Keelualal on keelatud metsa igalaadne kasutamine, karjatamine, taimede kogumine, maaparandustööd ja ala ülesharimine ning jahipidamine kogu aasta vältel (Välja arvatud röövloomade ja -lindude hävitamine organiseeritud korras kooskõlas jahipidamise eeskirjadega. 4. Heina niitmine võib toimuda selleks varematel aastatel kasutatud kohtadel. 5. Põllumajanduslike kõlvikute kasutamine keeluala piirides jääb endiseks.
Lisa nr. 21 Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsuse juhataja 28. aprilli 1959.a. käskkirja nr. 36 juurde Riikliku botaanilis-zooloogilise keeluala "Mihkli tammik" kaitse korraldamise eeskiri 1. Riiklik botaanilis-zooloogiline keeluala "Mihkli tammik" asub Lihula rajooni Koonga k/n piires, hõlmates Pärnu Metsamajandi Audru metskonna kvartalid nr. nr. 5, 6 ja 7. Keeluala pindala on ca 91 ha. 2. Keeluala ülesandeks on Eesti NSV-s vähe levinud, möödunud kliimaperioodidest pärineva hiistammiku, selle alustaimestiku ja loomastiku säilitamine. 3. Keelualal on keelatud puude raiumine (välja arvatud sanitaarraied), loomade karjatamine, ala ülesharimine või selle üldilme muutmine ja jahipidamine kogu aasta vältel (välja arvatud röövloomade ja -lindude hävitamine organiseeritud korras kooskõlas jahipidamise eeskirjadega). 4. Keeluala piirides on lubatud käsitsi heinaniitmine. 5. Põllumajanduslike kõlvikute kasutamine keeluala piires jääb endiseks
Lisa nr. 22 Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsuse juhataja 28. aprilli 1959.a. käskkirja nr. 36 juurde Riikliku botaanilise keeluala "Tagamõisa puisniit" kaitse korraldamise eeskiri 1. Riiklik botaaniline keeluala "Tagamõisa puisniit" asub Kingissepa rajoonis Kihelkonna k/n piires. Keeluala pindala on ca 130 ha. 2. Keeluala ülesandeks on Tagamõisa liigirikka tamme-puisniidu taimekoosluste säilitamine ja nende edasise arengu jälgimise võimaladamine. 3. Keelualal on keelatud puude raiumine (välja arvatud sanitaarraied ja puisniidu puhastamine võsast Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsuse eriloal), karjatamine, taimede kogumine, ala ülesharimine või selle üldilme muutmine ja jahipidamine kogu aasta vältel) välja arvatud röövloomade ja -lindude hävitamine organiseeritud korras kooskõlas jahipidamise eeskirjadega). 4. Niitmine keelualal on vajalik.
Lisa nr. 23 Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsuse juhataja 28. aprilli 1959.a. käskkirja nr. 36 juurde Riikliku botaanilise keeluala "Halliste puisniit" kaitse korraldamise eeskiri 1. Riiklik botaaniline keeluala "Halliste puisniit" asub Vändra rajooni Tori k/n ja Viljandi rajooni Kõpu k/n piires. Keeluala pindala on ca 265 ha. 2. Keeluala ülesandeks on Halliste jõeluhal kasvava omapärase tamme-pärna-saare puisniidu säilitamine ja sealsete taimekoosluste edasise arengu jälgimise võimaldamine. 3. Keelualal on keelatud puude raiumine (välja arvatud sanitaarraied), karjatamine, taimede kogumine, ala ülesharimine või selle üldilme muutmine ning jahipidamine kogu aasta vältel (välja arvatud röövloomade ja -lindude hävitamine organiseeritud korras kooskõlas jahipidamise eeskirjadega). 4. Niitmine keelualal on vajalik.
Lisa nr. 24 Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsuse juhataja 28. aprilli 1959.a. käskkirja nr. 36 juurde
Riikliku botaanilise keeluala "Koiva puisniit" kaitse korraldamise eeskiri 1. Riiklik botaaniline keeluala "Koiva puisniit" asub Valga rajoonis Taheva k/n piires kahe eraldi osana. Keeluala pindala on ca 170 ha. 2. Keeluala ülesandeks on Koiva-äärse botaaniliselt ainulaadse tammepuisniidu, kaldavõsastiku ja kuivade kinkude ning nõlvade taimekoosluste säilitamine ning nende edasise arengu jälgimise võimaldamine. 3. Keelualal on keelatud puude raiumine (välja arvatud sanitaarraied), karjatamine, taimede kogumine, ala ülesharimine või selle üldilme muutmine ning jahipidamine kogu aasta vältel (välja arvatud röövloomade ja -lindude hävitamine organiseeritud korras ja kooskõlas jahipidamise eeskirjadega). 4. Niitmine keelualal on vajalik Lisa nr. 25 Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsuse juhataja 28. aprilli 1959.a. käskkirja nr. 36 juurde Riikliku botaanilise keeluala "Harku dendropark" kaitse korraldamise eeskiri 1. Riiklik botaaniline keeluala "Harku dendropark" asub Keila rajoonis Harku k/n piires. Keeluala pindala on ca 45 ha. 2. Keeluala eesmärgiks on endise Harku mõisa pargi ja selle lähema ümbruse baasil välja kujundada Tallinna töötajatele kergesti juurdepääsetav liigirikas dendropark, kus viiakse läbi ulatuslikult võõrpuuliikide aklimatiseerimist. 3. Keelualal on puude raiumine (välja arvatud sanitaarraied ja juhud, mis osutuvad vajalikeks pargi rekonstrueerimisel), okste murdmine, kasvavate puude ja põõsaste vigastamine, taimede kogumine ja murdmine, karjatamine, igasugune risu ja prahi mahaloopimine, pargis asuvate tiikide reostamine, jalakäijate ja sõidukite liikumine väljaspool selleks ettenähtud teid, masinate parkimine väljaspool selleks ettenähtud parkimiskohti, etikettide ja muude tähiste kohalt tõstmine või rikkumine.
Lisa nr. 26 Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsuse juhataja 28. aprilli 1959.a. käskkirja nr. 36 juurde Riikliku ornitoloogilise keeluala "Linnulaht" kaitse korraldamise eeskiri 1. Riiklik ornitoloogiline keeluala "Linnulaht" asub Kingissepa rajoonis Kuressaare k/n piires. Keeluala pindala on ca 335 ha. 2. Keeluala eesmärgiks on taastada ja säilitada naerukajakate pesitsusala, kindlustada teistele veelindudele (punapeavart, tuttpütt jt.) pesitsusvõimalused ning kindla keelureõiimi kehtestamisega luua võimalusi kühmnokk-luige reaklimatiseerimiseks. 3. Keelualal on keelatud jahipidamine kogu aasta vältel (välja arvatud röövloomade ja -lindude hävitamine organiseeritud korras kooskõlas jahipidamise eeskirjadega), linnumunade kogumine, vete reostamine, veepinna alandamine ja muul viisil ala looduslike tingimuste muutmine, 1. aprillist -- 1. septembrini roo niitmine ning roo ja rohu põletamine ning 15. aprillist kuni 1. augustini kalapüük ja inimeste viibimine 100 m kaugusel Linnulahe veepiirist. 4. Keeluala piirides asuvate põllumajanduslike kõlvikute kasutamine jääb endiseks. |