| |||
Rekvisiit | Kingissepa rajooni TSN Täitevkomitee 03.04.1965. a otsus nr 32 | ||
Pealkiri | Kingissepa raj. TSN TK otsus nr.32 Looduse kaitsest Kingissepa rajoonis | ||
Vastu võetud | 03.04.1965 | ||
Sisu | KINGISSEPA RAJOONI TSN TÄITEVKOMITEE 0 T S U S NR. 32 3. aprillil 1965. a. Kingissepas LOODUSE KAITSEST KINGISSEPA RAJOONIS
Looduslikult kaunite kohtade, parkide, põliste puude, rändrahnude ja teiste kaitset väärivate looduslike objektide säilitamiseks kooskõlas Eesti NSV 7. juuni 1957. a. seadusega "Eesti NSV looduse kaitsest" ning Eesti NSV ulemnõukogu Presiidiumi otsusega 28. juulist 1962. a Kingissepa Rajooni TSN Täitevkomitee o t s u s t a b : 1. Avaldada otsuse lisana nr. 1 riikliku kaitse alla võetud vabariikliku tähtsusega objektide nimekiri. 2. Avaldada otsuse lisana nr. 2 kohaliku tähtsusega looduskaitseobjektide nimekiri. 3. Avaldada otsuse lisana nr. 3 riikliku kaitse alla võetud looma- ja taimeliikide nimekiri. 4. Avaldada otsuse lisana nr. 4 riikliku kaitse alla võetud vabariikliku ja kohaliku tähtsusega looduse üksikobjektide kaitse korraldamise eeskirjad. 5. Kohustada kolhooside, sovhooside, asutuste ja ettevõtete juhtkonda, kelle maavalduse piires asuvad riikliku kaitse alla võetud objektid: a) määrama igale objektile selle kaitse ja hooldamise eest vastutava isiku: b) hoidma korras puistud, pargid, puiesteed ja maastiku objektid, puhastades need kuivanud puudest, okstest ja prahist igal kevadel hiljemalt esimeseks maiks. 6. Massiürituste läbiviimine riikliku kaitse alla võetud maastiku üksikelementide ja parkide piires tuleb kooskõlastada rajoon TSN Täitevkomitee looduskaitse komisjoniga. 7. Looduskaitse objektide ning looduskaitsealaste eeskirjade rikkumise juhtudest informeerida viivitamatult rajooni TSN Täitevkomitee looduskaitsekomisjoni. 8. Võtta teadmiseks, et ametiisikuid ja kodanikke, kes on süüdi looduskaitse eeskirjade rikkumises, kaitse all olevate looduslike objektide rikkumises või hävitamises, karistatakse administratiivkorras rahatrahviga järgmises ulatuses: ametiisikuid kuni 50 rublaga, kodanikke kuni 10 rublaga (alus Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus nr 9, 12. jaanuarist 1963. a punkt 8). 9. Kontroll käesoleva otsuse täitmise üle panna rajooni TSN Täitevkomitee esimehe asetäitjale ja looduskaitse komisjonile. 10. Avaldada käesolev otsus ajalehes "Kommunismiehitaja". Trükkida käesolev otsus koos lisadega (1000 eks.) Bro üürina. J. SUURHANS, H. SAAMEL, Kingissepa Rajooni TSN Täitev- Kingissepa Rajooni TSN Täitev- komitee esimees komitee sekretär
Lisa nr. 4 Kingissepa Rajooni TSN Täitevkomitee 3. aprilli 1965. a. otsuse nr. 32 juurde.
Riikliku looduskaitse alla võetud vabariikliku ja kohaliku tähtsusega parkide kaitse korraldamise eeskiri 1. Parkide riikliku kaitse ülesandeks on parandada elanikkonna elutingimusi, luua võimalusi kultuurseks puhkuseks ning parginduse alaseks teaduslikuks uurimistööks. Seega tuleb parke kaitsta sanitaar-hügieenilistel ja teaduslikel eesmärkidel. 2. Keelata riikliku kaitse alla võetud parkides igasugune puude ja põõsaste vigastamine ning raiumine (välja arvatud sanitaarraied koosk lastatult kohaliku metsamajandiga ning raied, mis on seotud parkide kujunduse muutmisega kooskõlas käesoleva eeskirja punktiga nr. 4), karjatamine, igasuguste kaeviste kaevamine, masinate ja seadmete parkimine, kütteõlide hoidmine, masinatega sõitmine väljaspool selleks ettenähtud teid, igasugune prahistamine ning muud parki ja selle üldilmet kahjustavad tegevused. 3. Parkidesse uute ehituste püstitamine, olemasolevate kapitaalsete varemete lõhkumine ning läbi parkide elektriliini- ja teetrasside ajamine tuleb kooskõlastada Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsusega. 4. Lubade riikliku kaitse alla võetud parkide kujunduse muutmist ainult projekteerimisorganisatsiooni või vastava eriala spetsialisti poolt koostatud ning Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsuse kinnitatud projekti või skeemi (koos tööde loeteluga) järgi. 5. Maavaldajad on kohustatud oma maavalduse piires olevaid parke kaitsma ning hooldama ja korrastama vastavalt Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsuse poolt antud juhendile.
II. Riikliku looduskaitse alla võetud vabariikliku ja kohaliku tähtsusega geoloogiliste ja maastikuliste üksikobjektide kaitse korraldamise eeskiri 1. Geoloogiliste ja maastikuliste üksikobjektide (üksikelementide) riikliku kaitse eesmärgiks on säilitada meie haruldasemaid ja teaduslikult huvitavamaid rändrahne ja kivikülve, aluspõhja paljandeid, jugasid, meteoriidikraatreid, koopaid, karstialasid, maapinnavorme, veekogusid ning looduslikult kauneid puhkekohti. 2. Riikliku kaitse alla võetud geoloogiliste ja maastikuliste üksikobjektide säilitamise eesmärgil on keelatud: a) rändrahnude ja kivikülvide kahjustamine ja loodusliku ilme ning asukoha muutmine, samuti nende lähema ümbruse risustamine; b) aluspõhja paljanditest, jugade astangutest, meteoriidikraatritest ning koobastest pea (lubjakivi, dolomiidi) murdmine või liiva kaevandamine (kui see pole seotud objekti hooldamisega), paljandite ja koobaste rikkumine nimede jm. sissekraapimise teel, jugade veejõu kasutamise edasine suurendamine, jõesängi süvendamine või risustamine või mõnel muul viisil paljandite, jugade, meteoriidikraatrite ja koobaste ning nende lähema ümbruse loodusliku ilme rikkumine või muutmine; c) karstialade pae murdmine, kruusa ja liiva kaevandamine, prahi mahapanek, reovete juhtimine karstilehtritesse ning karstimoodustiste loodusliku ilme igasugusel muul viisil rikkumine; d) mägede, kuplite, orgude, astangute jt. pinnavormide loodusliku ilme rikkumine neist maavarade kaevandamise, lageraie või mõnel muul teel; e) järvede, jõgede ja allikate veetaseme muutmine, vete risustamine ja reostamine ning muul viisil veekogude ja nende kallaste rikkumine ning loodusliku ilme muutmine; f) looduslikult kaunites puhkekodudes liiva, kruusa jm. kaevandamine, lageraied, kasvavate puude ja põõsaste vigastamine, vete reostamine, ala prahistamine või mingil muul viisil rikkumine. 3. Turistidel ja ekskursioonidel kasutada riikliku looduskaitse alla kuuluvate objektide külastamisel autode parkimisel ja telkide püstitamisel selleks ettenähtud kohti. 4. Uute ehituste püstitamine geoloogilistele ja maastikulistele üksikobjektidele või nende otsesesse lähedusse, kuivendusvete juhtimine karstilehtritesse jt. tööd, mis muudavad suuremal või vähemal määral kaitsealuste objektide või nende lähema ümbruse looduslikku ilmet. tuleb koosk lastada vastava rajooni TSN Täitevkomitee looduskaitse komisjoniga ning vabariikliku tähtsusega objektide korral ka Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsusega. III. Riikliku looduskaitse alla võetud vabariikliku ja kohaliku tähtsusega botaaniliste üksikobjektide kaitse korraldamise eeskiri l. Botaaniliste objektide riikliku kaitse eesmärgiks on säilitada meie väärtuslikumaid dendraariume, katsekultuure, viljapuuaedu ja viljapuid, metsaosi, puude rühmi ja salusid, puiesteid ja üksikuid põliseid või muul põhjusel kaitset väärivaid puid ja põõsaid, samuti Eesti NSV-s esinevaid haruldusi, teaduslikult huvipakkuvaid või dekoratiivseid taimeliike. 2. Riikliku kaitse alla võetud botaaniliste üksikobjektide säilitamise eesmärgil on keelatud: a) dendraariumide, kaitsekultuuride, viljapuuaedade, metsaosade, puude rühmade, salude ja puiesteede raiumine, rikkumine või kahjustamine; b) üksikult kasvavate viljapuude ning põliste või haruldaste puude raiumine, nende võra, tüve ja juurestiku rikkumine või kahjustamine ning puude lähema ümbruse risustamine; c) liigina kaitse all olevate haruldaste taimede murdmine või puude raiumine, vigastamine (puude koorimine, okste murdmine jne.) või mõnel muul nende kahjustamine kõikjal, kus nad esinevad Eesti NSV looduslikus taimkattes. Nende herbaarset kogumist võib lubada ainult Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsus. Aladel, kus esineb riikliku kaitse all olevaid taimi, on lubatud ainult selline maaalade kasutamise viis, mis ei ohusta nende taimeliikide olemasolu; d) liigina kaitse all olevate dekoratiivsete taimede kogumine mitteteaduslikel eesmärkidel ja müük. 3. Dendraariumide, kaitsekultuuride ja viljapuuaedade rekonstrueerimine tuleb kooskõlastada Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsusega. 4. Maavaldajad on kohustatud oma maavalduse piires olevaid objekte kaitsma ja hooldama. IV. Riikliku looduskaitse alla võetud vabariikliku ja kohaliku tähtsusega zooloogiliste üksikobjektide kaitse korraldamise eeskiri 1. Zooloogiliste objektide riikliku kaitse eesmärgiks on säilitada Eesti NSV-s esinevaid huvitavamaid loomakooslusi ning haruldusi, teaduslikult huvipakkuvaid või rahvamajanduse seisukohalt kasulikke loomaliike, samuti luua meie vabariigis pesitsevatele ja läbirändel peatuvate lindudele ohutuid pesitsemis- ja rändtingimusi. 2. Riikliku kaitse alla võetud loomaliikide säilitamise eesmärgil on keelatud: a) kaitsealuseid loomi jälitada, püüda või tappa ükskõik missugusel viisil, samuti hävitada nende pesapaiku, rüüstada pesi ja häirida poegi pesades; b) Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsuse loata muuta looduslikke tingimusi kotkasta ja must-toonekurgede pesade ümhruses 200 m raadiusega; c) laululindude püüdmine puurispidamise või mõnel muul eesmärgil ja nende müük; d) metsasipelgate (metsakuklase ja salukuklase) pesakuhilate rüüstamine ning vigastamine, samuti sipelgate, nende nukkude ja pesaainese kogumine mistahes eesmärgil. Märkus: Metsamajanduse organite, teaduslike asutuste või õppeasutuste poolt sipelgapesade ümberasustamine, poolitamine ja paljundmnine metsakaitseeesmärgil on lubatud. 3. Kotkaste ja must-toonekurgede filmimist ja fotografeerimist nende pesapaikadel lubatakse ainult kooskõlastatult Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsusega. 4. Riikliku kaitse all olevate, kuid jahimajanduslikku tähtsust omavate loomaliikide küttimine on lubatud vaid Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsuse poolt väljaantud erilubade alusel. 5. Juhuslikult püünisesse sattunud kaitse alla kuuluvad loomad tuleb viibimata vabastada. Mõrdadesse sattunud lindudele väljapääsu tagamiseks tuleb kalapüügirajoonides kuivatada mõrdasid avatud päradega. Looduskaitse all olevate vigastatud või surma saanud loomade ja lindude - kotkad, toonekured, sookurg, karu, hirv, marsaal, lendorav ja kobras leiust tuleb teatada koheselt Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsusele. Lindude ja loomade püüdmine märgistamiseks teaduslike asutuste poolt on lubatud aasta läbi ja igal pool. 6. Kohtades, kus loomad võivad tekitada majanduslikku kahju, võib Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsuse eriloal küttida kaitse all olevaid loomaliike nende arvukuse vähendamiseks, sugupoolte arvulise vahekorra reguleerimiseks, sanitaarse seisukorra parandamiseks (võitlus epideemiate ja parasitaarsete haiguste vastu jne.) ning teaduslike uurimisasutuste esildisel ka kollekteerimiseks. Keelatud on läbi viia töid, mis on seotud kaitsealuste loomade massilise hävitamisega. 7. Aladel, mis on võetud riikliku kaitse alla kui lindude pesitsemis- ja peatumiskohad, on keelatud: ala looduslike tingimuste muutmine (kuivendamine, järvede veepinna madaldamine), vete reostamine, jahipidamine, kogu aasta vältel (välja arvatud röövloomade ja -lindude hävitamine organiseeritud korras kooskõlas jahipidamise eeskirjadega), linnumunade kogumine, lindude hirmutamine ja pesade hävitamine. 15. aprillist kuni 1.septembrini roo niitmine ning roo ja rohu põletamine, kuni 15. juulini heina niitmine ja karjatamine. Enne 15. juulit võib heina niita vaid Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsuse igakordsel eriloal. Lindude massilise pesitsemise perioodil (15. aprillist kuni 1. juulini) on inimeste viibimine neis kohtades lubatud vaid eriti hädavajalikel juhtudel. Käesolevas lisas toodud eeskirjad on kinnitatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsuse juhataja käskkirjaga nr. 80, 29. aprillist 1983.a.
Kingissepa Rajooni TSN Täitev- komitee sekretär H. SAAMEL,
LKR: 21.03.1997 14:14:01 Lisa nr. 1 Kingissepa Rajooni TSN Täitevkomitee 3. aprilli 1965. a. otsuse nr. 32 juurde
VABARIIKLIKU TÄHTSUSEGA LOODUSKAITSEOBJEKTIDE LOETELU 1. Viidumäe Riiklik Looduskaitseala 2. Vaika Riiklik Looduskaitseala
Lisa nr. 2 Kingissepa Rajooni TSN Täievkomitee 3. aprilli 1965. a. otsuse nr. 32 juurde KOHALIKU TÄHTSUSEGA LOODUSKAITSEOBJEKTIDE LOETELU I Maastiku üksikelemendid 1. Järve luited 2. Viieristi mäed 3. Soeginina pank 4. Pätsuma soo 5. Odalätsi luited 6. Leholinnus 7. Pamma maalinn nn. Kooljamäed 8. Astang
II pargid, metsapargid ja puistud 9. Kutjape tammik 10. Mõntu park 11. Sopi mets 12. Kuusepuiestik 13. Kuusn mme park 14. Maapere raun 15. Kärla park 16. Kogula männik 17. Lööne park 18. Kungla park 19. Lepna tammik 20. Koikla park 21. Roobaka park 22. Tumala park 23. Oti park 24. Koigi park 25. Roina park 26. Audla park 27. Kingli park 28. Liiva park 29. Kuivastu park 30. Musta männi puistu III Põlised puud 31. Must mänd 32. Harilik robiinia 33. Harilik robiinia 34. Kreeka pähklipuu 35. Hall pähklipuu 36. Põldvaher 37. Põldvaher 38. Harilik pöök 39. Harilik pöök 40. Hariliku pöögi punaseleheline vorm 41. Kanada pappel 42. Ontario pappel 43. Poopuu 44. Küdoonia 45. Valge nulg 46. Must mänd 47. Kuusk 48. Mets unapuu 49. Mänd 50. Viirpuu 51. Saar 52. Poopuu 53. Tamm 54. Mänd, nn. "Nonni mänd" 55. Poopuu 56. Kadakas 57. Kuusk 58. Poopuu 59. Tamm 60. Jalakas 61. Pärn 62. Tamm, nn. "Rämmi tamm" 63. Tammed 64. Tamm nn. "Põldetagusetamm" 65. Saar 66. Pärn 67. Tamm 68. Mänd, nn. "Raagi mänd" IV Botaanilised objektid 69. Luuderohu ja jugapuu kasvukoht 70. Tuhkpihlaka ja jugapuu kasvukoht V Ornitoloogilised keelualad 71. Loodenina 72. Oosla maa 73. Laidu saar 74. Väikse väina roostik 75. Suurem isa laht VI Rändrahnud 76. Päästekivi 77. Sepa suurkivi 78. Hiiukivi 79. Rändrahn
H. SAAMEL Kingissepa Rajooni TSN Täitevkomitee sekretär
Lisa nr. 3 Kingissepa Rajooni TSN Täitevkomitee 3. aprilli 1965. a. otsuse nr. 32 juurde RIIKLIKKU KAITSE ALLA KUULUVATE LOOMALIIKIDE LOETELU 1. Kaljukotkas 2. Suur-konnakotkas 3. Väike-konnakotkas 4. Merikotkas 5. Madukotkas 6. Kalakotkas 7. Valge-toonekurg 8. Must-toonekurg 9. Sookurg 10. Karu 11. Hirv ja maraal 12. Põder 13. Lendorav 14. Kobras 15. Rabapistrik 16. Punajalg-pistrik 17. Tuuletallaja 18. Herilaseviu 19. Hiireviu 20. Karvasjalg-viu 21. Must-harksaba 22. Puna-harksaba 23. Kakulised 24. Kägu 25. Öösorr 26. Siniraag 27. Jäälind 28. Vaenukägu 29. Piirpääsuke 30. Rähnilised 31. Värblinnud (laululinnud), v.a. ronk, vares, harakas, pasknäär, kodu- ja põld varblane. 32. Rabakana 33. Metsis 34. Luiged 35. Hallhani 36. Ristpart 37. Hahk 38. Kaurid 39. Alk 40. Pütid (v.a. tuttpütt) 41. Nahkhiirlased 42. Karihiirlased 43. Siil 44. Vaskuss 45. Lagrits (oravhiir) 46. Pähklinäpp (pähklihiir) 47. Eba-pärlikarp 48. Viinamäetigu 49. Metskits 50. Metssiga 51. Krüüsel 52. Turteltuvi 53. Metsakuklane 54. Salukuklane Märkus: loetelus esitatud esimesed 14 loomaliiki on nimetatud loodusmälestusobjektideks.
LKR: 21.03.1997 14:14:55 | ||
| |||
Seotud fail | Kingissepa raj TSN TN 3.04.1965 otsus nr 32 (pdf, 0.6 MB)> |