| |||
Rekvisiit | ENSV T 1959, 20, 107 | ||
Pealkiri | ENSV MN määrus nr 119 Riikliku maastikuliste, geoloogiliste, botaanilis-zooloogiliste, botaaniliste, ja ornitoloogiliste keelualade ja nende piiride kinnitamisest ENSV T 1959, 20, 107 | ||
Vastu võetud | 06.04.1959 | ||
Sisu | RIIKLIKE MAASTIKULISTE, GEOLOOGILISTE, BOTAANILIS-ZOOLOOGILISTE, BOTAANILISTE, JA ORNITOLOOGILISTE KEELUALADE JA NENDE PIIRIDE KINNITAMISEST ENSV Ministrite Nõukogu määrus 6. aprillist 1959.a.nr.119 (ENSV T 1959, nr. 20, art.107)
1. Kinnitada riiklikud maastikulised, geoloogilised, botaanilis-zooloogilised, botaanilised ja ornitoloogilised keelualad ning nende piirid vastavalt lisadele nr. 1-26. 2. Teha ülesandeks Eesti NSV MinistriteNõukogu juures asuvale Looduskaitse Valistusele kinnitada punktis nr. 1 nimetatud keelualade kaitse korraldamise eeskirjad kooskõlastatult Eesti NSV Põllumajanduse Ministeeriumi ja Eesti NSV Riikliku Ehituse ja Arhitektuuri Komiteega, võttes aluseks Eesti NSV ulemnõukogu 1957.a. 7. juuni seaduse "Eesti NSV looduse kaitsest" ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu 1957.a. 11. juuli määruse nr. 242 "Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s". 3. Kohustada Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuvat Looduskaitse Valitsust ja rajoonide töörahva saadikute nõukogude täitevkomiteesid tähistama riikliku kaitse alla võetud keelualad 25. maiks 1959.a. ja kindlustama nende kaitset. Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees A. Müürisepp Eesti NSV Ministrite Nõukogu asjadevalitseja E. Udras Tallinn, Toompea, 6. aprillil 1959. Nr. 119. Lisa nr. 1 Eesti NSV Ministrite Nõukogu 6. aprilli 1959.a. määruse nr. 119 juurde Riikliku maastikulise keeluala "Ahja jõe ürgorg" piiride kirjeldus Riiklik maastikuline keeluala "Ahja jõe ürgorg" asub Põlva rajoonis Vastse-Kuuste ja Põlva külanõukogu territooriumil. Ala levib piki Ahja jõge 18 km pikkuselt alates Koorvere maanteesillast kuni Valgesoo veski paisuni, laiusega kummalegi poole jõge ja Saesaare paisjärve veepiirini 300 m. Eesti NSV Ministrite Nõukogu asjadevalitseja E. Udras
Lisa nr. 2 Eesti NSV Ministrite Nõukogu 6. aprilli 1959.a. määruse nr. 119 juurde Riikliku maastikulise keeluala "Pirita jõe org" piiride kirjeldus Riiklik maastikuline keeluala "Pirita jõe org" paikneb Tallinna linna ja Harju rajooni Lagedi ning Viimsi külanõukogu territooriumil. Ala levib piki Pirita jõe orgu Tallinn - Maardu põhjapoolsemast raudteest kuni Piritasillani laiusega kummalegi poole jõge 300 m. Eesti NSV Ministrite Nõukogu asjadevalitseja E. Udras
Lisa nr. 3 Eesti NSV Ministrite Nõukogu 6. aprilli 1959.a. määruse nr. 119 juurde Riikliku maastikulise keeluala "Tilleorg" piiride kirjeldus Riiklik maastikuline keeluala "Tilleorg" asub Põlva rajoonis Häätare külanõukogu territooriumil Ahja jõe ürgoru piirkonnas Tille ja Möksi veski vahelisel alal. Keeluala piirab põhjast Möksi veskit Tartu - Võru maanteega ühendav tee, idast Tille - Möksi külavahetee, lõunast Tartu - Võru maantee ja läänest Ahja jõe Urgoru pervel kasvava metsa lääneserv. Eesti NSV Ministrite Nõukogu asjadevalitseja E. Udras Lisa nr. 4 Eesti NSV Ministrite Nõukogu 6. aprilli 1959.a. määruse nr. 119 juurde Riikliku maastikulise keeluala "Suur-Munamägi ja Vällamägi" piiride kirjeldus Riiklik maastikuline keeluala "Suur-Munamägi ja Vällamägi" koosneb kahest lahus asetsevast osast, mis asuvad Võru rajoonis Haanja külanõukogu territooriumil. Suur-Munamäe piirkonda piirab põhjast Haanja - Uue-Saaluse tee, idapoolseks piiriks on Tralla - Riidmäe tee. Lõunas kulgeb piir piki Ruusmäe - Võru maanteed kuni Plaksi küla põhjaservani, siit mööda Plaksi küla põhja- ja lääneserva kuni 100 m kaugusele Tuuljärvest. Edasi kulgeb piir 100 m kauguselt ümber Tuuljärve Plaksi külla suunduva teeni, pöördudes siit läände kuni kolhoosi "Munamäe" ja riikliku metsafondi piirini. Ala läänepiiri moodustab kolhoosi "Munamäe" ja riikliku metsafondi vaheline piir kuni Rõuge - Haanja teeni, mida mööda kulgeb kuni Haanjani. Vällamägi jääb keelualasse koos ümbritseva alaga 250 m ulatuses, arvates "mäe" jalamist. Eesti NSV Ministrite Nõukogu asjadevalitseja E. Udras (Kehtetu ENSV Ministrite Nõukogu 24. septembri 1979. a. mää rus nr. 497 )
Lisa nr. 5 Eesti NSV Ministrite Nõukogu 6. aprilli 1959.a. määruse nr. 119 juurde Riikliku maastikulise keeluala "Rõuge järvestik" piiride kirjeldus Riiklik maastikuline keeluala "Rõuge järvestik" asub Võru rajoonis Rõuge ja Nursi külanõukogu territooriumil. Keelualasse kuulub Rõuge-Nursi ürgorg koos selles asuva 7 järvega (Liinjärv, Valgjärv, Suurjärv, Kaussjärv, Tõugjärv, Ratasjärv ja Kahrila järv). Ala on piiratud kirdest Nursi - Mustahamba - Rõuge - Jürihani - uleoru - Mõõlu teega ja edelast Nursi - Lauru - Rõuge - Suure-Ruuga - Mõõlu teega. Eesti NSV Ministrite Nõukogu asjadevalitseja E. Udras
(Kehtetu ENSV Ministrite Nõukogu 24. septembri 1979. a. määrus nr. 497. )
Lisa nr. 6 Eesti NSV Ministrite Nõukogu 6. aprilli 1959.a. määruse nr. 119 juurde Riikliku maastikulise keeluala "Pühajärv" piiride kirjeldus Riiklik maastikuline keeluala "Pühajärv" paikneb Elva rajoonis Otepää linna, Pühajärve ja Otepää külanõukogu territooriumil. Keelualasse jäävad Pühajärv ja Neitsijärv koos neid ümbritseva alaga 0,5 km ulatuses järve kallastest arvates, välja arvatud keeluala kirde- ja loodeosa, kus piir kulgeb piki Otepää linna ja S. M. Kirovi nimelise kolhoosi elamissektori piiri. Eesti NSV Ministrite Nõukogu asjadevalitseja E. Udras
(Kehtetu - ENSV Ministrite Nõukogu 24.septembri 1979.a. määrus nr.497.)
Lisa nr. 7 Eesti NSV Ministrite Nõukogu 6. aprilli 1959.a. määruse nr. 119 juurde Riikliku maastikulise keeluala "Väike-Munamägi ja Tedremägi" piiride kirjeldus Riiklik maastikuline keeluala "Väike-Munamägi ja Tedremägi" paikneb Elva rajoonis Otepää külanõukogu territooriumil. Keelualasse jäävad Väike-Munamägi, Tedremägi ja Nüpli järv koos neid ümbritseva alaga 0,5 km ulatuses, arvates "mägede" jalamist ja Nüpli järve äärest. Eesti NSV Ministrite Nõukogu asjadevalitseja E. Udras (Kehtetu - ENSV Ministrite Nõukogu 24.septembri 1979.a. määrus nr.497.)
Lisa nr. 8 Eesti NSV Ministrite Nõukogu 6. aprilli 1959.a. määruse nr. 119 juurde Riikliku maastikulise keeluala "Neeruti mäed" piiride kirjeldus Riiklik maastikuline keeluala "Neeruti mäed" paikneb Tapa rajoonis Kadrina külanõukogu territooriumil. Keeluala pindala on ca 885 ha. Keeluala piirid kulgevad järgmiselt. Põhjas: piki Tallinn - Rakvere maanteetrassi lõunaserva vallseljaku Riistamägi looduslikust läänepiirist kuni idapiirini. Idas: sirgjooneliselt kagusse kuni ühinemiseni kolhoosi "Esimene Mai" piirides asuva kogujakraavi põhjaotsaga ja seda kuni magistraalkraavini, milline on piiriks kuni lõikumiseni Kadrina - Väike-Maarja maanteega. Edasi kulgeb piir piki nimetatud maanteed lõunasse kuni Neerutist lõuna pool Loobu jõkke suubuva ojani, mis on piiriks kuni sillani Jõepere - Saksi maanteel. Maantee on ala piiriks kuni kruusaauguni Pariisi küla juures. Lõunas: piiri lõunatipuks on kruusaauk Pariisi küla juures Jõepere - Saksi maantee põhjaserval. Läänes: kruusaaugust piki "mägede" lääneserva ja kolhoosi "Oktoobri Võit" ja Rakvere metsamajandi Sõmera metskonna Neeruti vahtkonna vahelist piiri kuni vallseljakute läänepoolseima jalamini ning sellest põhja suunas piki teed ja vallseljakute läänejalameid kuni lõikumiseni Tallinn - Rakvere maanteega. Eesti NSV Ministrite Nõukogu asjadevalitseja E. Udras
Lisa nr. 9 Eesti NSV Ministrite Nõukogu 6. aprilli 1959.a. määruse nr. 119 juurde Riikliku maastikulise keeluala "Aegviidu-Nelijärve" piiride kirjeldus Riiklik maastikuline keeluala "aegviidu-Nelijärve" paikneb Tapa rajoonis Aegviidu kulanõukogu territooriumil. Keeluala pindala on ca 1555 ha. Keeluala piirid kulgevad järgmiselt. Põhjas algab piir Järvamaa Metsamajandi Aegviidu metskonna kvartali nr. 184 loodeservalt ja kulgeb piki kvartalite nr. 184, 172, 141, 142 põhjaservi kuni maavalduse piirini Jäneda Põllumajandustehnikumi õppemajandiga, jätkudes piki piiri kvartalite nr 134 ja 135 lõunaserval kuni I grupi metsa kvartali nr 49 läänepiirini, mida mööda kulgeb kuni lõikumiseni Tallinn - Tartu (Piibe) maanteega Aegviidu alevist lõunas. Idas: piki Tallinn - Tartu maanteed kuni selle ristumiseni Jäneda - Kose maanteega, jätkudes piki viimast kuni Vanaveski sillani Jänijõel, millest alates kulgeb mööda jõr idakallast kuni lõikumiseni lõunapoolse kõrgepingetrassiga. Lõunas: piki kõrgepingetrassi põhjaserva kuni Jäneda - Kõrveküla teeni ja sealt edasi piki teed Jäneda - Kose maanteeni, mis on ala piiriks kuni kvartali nr. 64 edelatipuni. Sealt kulgeb piir piki Aegviidu metskonna I grupi metsa edelaserva (kvartalid nr. 67, 66, 65) kuni Jänijõeni ning edasi piki jõge (viimast sisse haarates) kuni mõeldava lõikumiseni kvartalite nr. 143 ja 144 vahelise sihi pikendusega. Siit kulgeb piir mööda kvartalite nr. 143, 162, 174 ja 185 kaguservi ning piki kvartalite nr. 185 ja 184 edelaservi kuni viimase loodeservani.
(Kehtetu ENSV Ministrite Nõukogu 26. oktoobri 1971.a. määrus nr. 493 - ENSV Teataja 1971, nr. 44, art 465.) 1959 Lisa nr. 10 Eesti NSV Ministrite Nõukogu 6. aprilli 1959. a. määruse nr. 119 juurde
Riikliku maastikulise keeluala "Saka-Ontika-Toila paekallas" piiride kirjeldus Riikliku maastikulise keeluala "Saka-Ontika-Toila paekallas" paikneb Jõhvi rajooni (1) Toila külanõukogu ja Kohtla-Järve linna Kohtla külanõukogu territooriumil. Keeluala põhjapiiriks on kogu ulatuses meri. Läänepiir algab mere rannikult Saka asunduse kohal, kulgedes piki kolhooside "uhisjõud" ja "Võidu Tee" vahelist piiri kuni 250 m kaugusele paekalda servast, kust suundub itta paralleelselt paekalda servaga (250 m kauguselt) kuni Pühajõe oru suudmealani. Siit kulgeb piir piki teid: algul mööda paekalda serva, siis mööda oru vasemat kallast piiravat teed lõunasse (ca 900 m pikkuselt) kuni teeristini, pöördudes sealt itta üle Pühajõe, siis põhja suunas kuni riikliku maafondi ja kolhoosi "Põhjarannik" piirini, siit mööda nimetatud piiri mereni. Seega on keeluala hulka arvatud ka paekaldaeelne rannikumadalik ja endise Oru lossi park.
(1) Jõhvi rajoon on likvideeritud - vt. ENSV ulemnõukogu Presiidiumi seadlust 14. oktoobrist 1960. a. (ENSV ulemnõukogu Teataja 1960, nr. 37, art 94).
Lisa nr. 11 Eesti NSV Ministrite Nõukogu 6. aprilli 1959.a. määruse nr. 119 juurde Riikliku maastikulise keeluala "Valgejõe org" piiride kirjeldus Riiklik maastikuline keeluala "Valgejõe org" asub Harju rajoonis Kõnnu ja Loksa külanõukogu piires. Keeluala pindala on ca 665 ha. Keeluala lõunapiir kulgeb Lõetsa oja ja Kotka - Nõmmeveski - Valgejõe tee lõikumiskohast mööda Lõetsa oja Valgejõeni, sealt mööda Valgejõe läänekallast kuni Vanakülast põhja pool kasvava männiku lõunaservani, edasi mööda nimetatud männiku lõunaserva kuni Valgejõe - Loksa maanteeni. Läänepiir kulgeb mööda Valgejõe - Loksa maanteed kuni selle lõikumiseni Kotkast lääne pool Kotka - Nõmmeveski - Valgejõe maanteega. Keeluala põhja- ja idapiir kulgeb mööda Kotka - Nõmmeveski - Valgejõe teed kuni selle lõikumiseni Lõetsa ojaga. Eesti NSV Ministrite Nõukogu asjadevalitseja E. Udras [kehtetu RT I, 1997, 45, 728]
Lisa nr.12 Eesti NSV Ministrite Nõukogu 6.aprilli 1959.a. määruse nr 119 juurde
Riikliku geoloogilise keeluala "Kaali meteoriidikraatrid" piiride kirjeldus Riiklik geoloogiline keeluala "Kaali meteoriidikraatrid asub Saaremaal Kingissepa rajoonis Kaali külanõukogu territooriumil. Keelualasse kuulub umbes 75 ha suurusel alal paiknevat 7 meteoriidikraatrit, kogupindalaga 4,747 ha (Kaali järve piirkond - - 4,000 ha, kraater nr.1 - 0,160 ha, kraater nr.2 - 0,260 ha, krater nr3. - 0,122 ha, kraater nr.4 - 0,075 ha, kraater nr.5 - -0,040 ha, kraater nr.6 - 0,090 ha). (Kehtetu - ENSV Ministrite Nõukogu 24.septembri 1979.a. määrus nr.497.)
Lisa nr.13 Eesti NSV Ministrite Nõukogu 6.aprilli 1959.a. määruse nr.119 juurde
Riikliku botaanilis-zooloogilise keeluala "Harilaid" piiride kirjeldus
Riiklik botaanilis-zooloogiline keeluala "Harilaid" asub Saaremaal Kingissepa rajoonis Kihelkonna külanõukogu piirides Harilaiu poolsaarel. Keeluala idapiir kulgeb sirgjoont mööda, mis lõikab asimuut 163 all Laia-Lepa lahe kõige põhajpoolsemat tippu, Laia-Lepa lahe lõunakaldani, sealt otsejoones asimuut 225 suunas kuni poolsaare edelarannikuni, lõuna-, lääne- ja põhjapiiriks on meri.
Lisa nr. 14 Eesti NSV Ministrite Nõukogu 6. aprilli 1959. a. määruse nr. 119 juurde
Riikliku botaanilis-zooloogilise keeluala "Nehatu soo" piiride kirjeldus Riiklik botaanilis-zooloogiline keeluala "Nehatu soo" asub Lihula rajoonis (1) Hanila külanõukogu piirides. Keeluala pindala on ca 410 ha. Riikliku botaanilis-zooloogilise keeluala "Nehatu soo" piirid määratakse kindlaks järgmiselt: põhjas: piki Nehatu soo hästieraldatavat soo ja mineraalmaa vahelist piiri; idas: piki soo looduslikku piiri, möödudes mineraalmaa serval paiknevate järvede veepiirist 50 m kaugusel idas kuni Lammaste järve läbiva kolhoosi uhisjõud" põhjapiirini, mida mööda kulgeb keeluala piir ida suunas kuni sood ümbritseva mineraalmaa servani, edasi pöördub edela suunas piki mineraalmaa serva kuni Viira--Muriste vahelise külavaheteeni; lõunas: piki Viira-Muriste külavaheteed lääne suunas kuni soo loodusliku piirini sellel teelõigul; läänes: pöördub külavaheteest põhja poole piki soo looduslikku piiri, möödudes mineraalmaa piiril olevate järvede vabast veepinnast 50 m kauguselt läänes, kuni keeluala põhjapiirini.
(1) Lihula rajoon on likvideeritud - vt. ENSV ulemnõukogu Presiidiumi seadlust 14. aprillist 1961. a. (ENSV ulemnõukogu Teataja 1961, nr. 15, art 52). Lisa 15 ENSV Min.Nõuk. 6.aprilli 1959.a. määruse nr.119 juurde Riikliku botaanilis-zooloogilise keeluala "Nätsi raba" piiride kirjeldus Riiklik botaanilis-zooloogiline keeluala "Nätsi raba" asub Lihula rajoonis Koonga külanõukogu piires. Keeluala pindala on ca 1650 ha. Keeluala piirid määratakse kindlaks järgmiselt. Läänes, põhjas ja kirdes: piki Palatu oja ja sellesse suubuva raba piirava piirdekraavi kuni Lihula rajooni ja Pärnu linna piirkonna vahelise piirini. Kagus ja lõunas: piki Lihula rajooni ja Pärnu lilnna piirkonna vahelist piiri kuni Palatu heinamaateeni, edasi piki sama teed kuni Palatu ojani. ENSV Min.Nõuk. asjadevalitseja E.U d r a s [kehtetu ENSV T 1981, 22, 311] Lisa nr. 16 Eesti NSV Ministrite Nõukogu 6. aprilli 1959. a. määruse nr. 119 juurde
Riikliku botaanilis-zooloogilise keeluala "Muraka raba" piiride kirjeldus
Riiklik botaanilis-zooloogiline keeluala "Muraka raba" asub Kohtla-Järve linna Maidla külanõukogu, Jõhvi rajooni Mäetaguse külanõukogu ja Tudulinna külanõukogu ning Rakvere rajooni Oonurme külanõukogu piires. Keeluala pindala on ca 8300 ha. Keeluala piirid määratakse kindlaks järgmiselt. Põhjas: alates Tudu metsamajandi Oonurme metskonna kv. nr. 54 kirdetipust piki Lipu kanalit kuni Jõhvi metsamajandi Kiikla metskonna kv. nr. 145 idaservani. Idas: alates Lipu kanalist Jõhvi metsamajandi Kiikla metskonna kv. nr. 145 idaserval, lõuna suunas sama metskonna kv. nr. 131 põhjaservani; piki kv. nr. 131 põhja- ja idaserva, kv. nr. 138, 139 ja 142 põhjaserva; kv. nr. 142 ja 148 idaserva; piki kv. nr. 154 põhja- ja idaserva; kv. nr. 161, 167, 172 idaserva kuni Jõhvi metsamajandi Iisaku metskonna kv. nr. 1 põhjaservani; piki sama kvartali põhja-, kirde- ja idaserva; kv. nr. 13 idaserva ning kv. nr. 13, 12 ja 11 lõunaserva mööda kuni kv. nr. 10 idaservani; sealt lõuna suunas piki kv. nr. 10 ja 77 idaserva kuni kv. nr. 96 põhjatipuni; piki sama kvartali kirde- ja kaguserva kuni kv. nr. 116 kirdetipuni; edasi lõuna suunas piki kv. nr. 116, 121 ja 144 idaserva ja kvartalite nr. 144 ja 143 lõunaserva kuni Tudu metsamajandi Tudulinna metskonna kv. nr. 12 idaservani. Lõunas: piki Tudu metsamajandi Tudulinna metskonna kv. nr. 12 idaserva kuni kv. nr. 12 ja 11 lõunaserva kuni kv. nr. 8 kaguservani; piki kv. nr. 8 kaguserva kuni kv. nr. 22 kirdetipuni, sealt piki kv. nr. 22 ida- ja lõunaserva; piki kv. nr. 21 lõuna- ja lääneserva kuni kv. nr. 20 lõunaservani; piki kv. nr. 20 lõuna- ja lääneserva kuni kv. nr. 8 lõunaservani; piki kv. nr. 8 lõunaserva kuni kv. nr. 7 kagutipuni; sealt piki kv. nr. 7 ja 6 lõunaserva kuni kv. nr. 6 edelatipuni , kust piir kulgeb otsejoones läände. Läänes: piki Tagajõge põhja poole kuni Kaukvere jõeni ja sealt omakorda põhja poole piki Kaukvere jõge kuni Kaukvere jõe käändumiseni läände; sealt kirde suunas otsejoones Tudu metsamajandi Oonurme metskonna kv. nr. 85 läänepiirini ning piki läänepiiri punktini, mis on sama metskonna kv. nr. 180 lääneserva mõttelise pikendaja lõikumispunkt kv. nr. 80 lääneserval; sellest mõttelisest punktist otsejoones põhja poole kuni kv. nr. 80 lääneservani ja edasi piki kv. nr. 80 ja 74 lääneserva kuni kv. nr. 74 loodetipuni; kv. nr. 74 põhjaserva; kv. nr. 74 põhjaserva; kv. nr. 65 lääne- ja põhjaserva kuni kv. nr. 64 edelatipuni ja sealt piki kv. nr. 64 lääneserva, kv. nr. 60 lääne- ja põhjaserva, kv. nr. 53 lääne- ja põhjaserva ja piki kv. nr. 54 põhjaserva kuni sama kvartali kirdetipuni.
Eesti NSV Ministrite Nõukogu asjadevalitseja E. U d r a s
[Kehtetu ENSV T 1981, 22, 311]
Lisa nr.17 Eesti NSV Ministrite Nõukogu 6.aprilli 1959.a. määruse nr.119 juurde
Riikliku botaanilis-zooloogilise keeluala "Looduskaitse kvartal Järvseljal" piiride kirjeldus
Riiklik botaanilis-zooloogiline keeluala "Looduskaitse kvartal Järvseljal" asub Räpina rajoonis (1), Mehikoorma külanõukogus ja hõlmab Eesti Põllumajanduse Akadeemia õppe- ja katsemetsamajandi kvartali nr. 226, kusjuures keeluala piir kulgeb piki kvartali piiri.
(1) Räpina rajoon on likvideeritud - vt. ENSV ulemnõukogu Presiidiumi seadlust 14. aprillist 1961.a. (ENSV ulemnõukogu Teataja 1961, nr.15, art.52). Lisa nr.18 Eesti NSV Ministrite Nõukogu 6. aprilli 1959. a. määruse nr.119 juurde
Riikliku botaanilis-zooloogilise keeluala "Virussaare rabasaar" piiride kirjeldus Riiklik botaanilis-zooloogiline keeluala "Virussaare rabasaar" asub samanimelisel soosaarel Maima rabas Pärnu linnale alluva Halinga külanõukogu piirides, kusjuures keeluala piirid kulgevad piki soosaare serva.
Lisa nr. 19 Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsuse juhataja 28. aprilli 1959. a. käskkirja nr. 36 juurde Riiklik botaanilis-zooloogilise keeluala "Virtsu-Laelatu-Puhtu" kaitse korraldamise eeskiri
1. Riiklik botaanilis-zooloogiline keeluala "Virtsu-Laelatu-Puhtu" asub Lihula rajoonis Hanila ja Karuse k/n. piires ja hõlmab Virtsu ümbruse rannikulähedase territooriumi, merelahed ja saared üldpindalaga ca 4900 ha. 2. Keeluala põhiülesandeks on tagada lindudele ohutud rände ja pesitsemistingimused ning luua võimalusi üleliidulise tähtsusega ornitoloogiliseks vaatluseks ja uurimisteks; Laelatus ja Puhtulaiul peale eelnimetatu säilitada sealseid liigirikkaid taimekooslusi. 3. Keelualal on keelatud jahipidamine kogu aasta vältel, roo- ja rohupõletamine 1. aprillist kuni 1. septembrini ning kalapüük ja inimeste liikumine Rame lahes lähemal kui 100 m linnukolooniatest ja lähemal kui 200 m ülesseatud linnupüünistest. 4. Kahjulike röövloomade ja -lindude hävitamine või muude biotehniliste abinõude rakendamine võib toimuda Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsuse loal, vastavalt jahipidamist ja looduskaitset reguleerivatele määrustele ning eeskirjadele. 5. Laelatu puisniidul, Mõisa-, Kase- ja Heinlahe vahelisel 155 ha suurusel maa-alal on keelatud puude raiumine (välja arvatud sanitaarraied), taimede kogumine, karjatamine, ala ülesharimine või selle üldine muutmine. Niitmine on lubatud. 6. Puhtulaiud salulehtmetsas on keelatud metsa raiumine (välja arvatud sanitaarraie kahjurite massilise leviku tõkestamiseks), kasvavate puude rikkumine, mahalangenud puude kõrvaldamine metsast ja karjatamine. Niitmine võib toimuda ainult nendel kohtatel, kus seda varematel aastatel on teostatud. [kehtetu 24.09.1979 määrusega nr 497] Lisa nr.20 Eesti NSV Ministrite Nõukogu 6.aprilli 1959.a. määruse nr.119 juurde
Riikliku botaanilis-zooloogilise keeluala "Abruka saare salulehtmets" piiride kirjeldus Riiklik botaanilis-zooloogiline keeluala "Abruka saare salulehtmets" asub Kingissepa rajoonis, Kuressaare külanõukogus ja hõlmab Saaremaa metsamajandi Sõrve metskonna kvartalid nr.131 ja nr.133. Lisa nr. 21 Eesti NSV Ministrite Nõukogu 6. aprilli 1959. a. määruse nr. 119 juurde
Riikliku botaanilis-zooloogilise keeluala "Mihkli tammik" piiride kirjeldus Riiklik botaanilis-zooloogiline keeluala "Mihkli tammik" asub Lihula rajoonis Koonga külanõukogu piires Pärnu Metsamajandi Audru metskonna kvartalite nr. 5, 6 ja 7 piirides. Keeluala pindala on ca 91 ha. Keeluala piirid määratakse järgmiselt. Põhjas kulgeb piir piki Pärnu Metsamajandi Audru metskonna kvartalite nr. 5, 6 ja 7 põhjaserva. Idas: piki kvartali nr. 7 idaserva kuni Kõima Mihkli maanteeni. Lõunas: piki Kõima Mihkli maanteed kuni Audru metskonna kvartali nr. 6 lõunapiirini ja sealt edasi piki kvartalite nr. 6 ja 5 lõunaserva.
Eesti NSV Ministrite Nõukogu asjadevalitseja E. U d r a s
Lisa nr. 22 Eesti NSV Ministrite Nõukogu 6. aprilli 1959.a. määruse nr. 119 juurde Riikliku botaanilise keeluala "Tagamõisa puisniit" piiride kirjeldus Riiklik botaaniline keeluala "Tagamõisa puisniit" asub Kingissepa rajoonis Kihelkonna külanõukogu piires. Keeluala pindala on ca 130 ha. Keeluala piirid määratakse kindlaks järgmisel. Idas: Sepise külavahetee ja Kihelkonna - Tagamõisa maantee teelahkmelt piki Kihelkonna - Tagamõisa maanteed lõuna poole Niidi taluni. Lõuna: piki Niidi talu juurest käänduvat külavaheteed adela suunas kuni endise raudteetammini. Läänes: piki endist raudteetammi põhja suunas Kalmu küla põldudeni. Põhjas: piki Kalmu küla põlde ja puisniitu eraldavat kiviaeda mööda Männiku talu õue-aiamaani ja sealt sirgjooneliselt kagu suunas Kihelkonna - Tagamõisa maantee ja Sepise külavahetee teelahkmeni. Eesti NSV Ministrite Nõukogu asjadevalitseja E. Udras Lisa nr. 23 Eesti NSV Ministrite Nõukogu 6. aprilli 1959.a. määruse nr. 119 juurde Riikliku botaanilise keeluala "Halliste puisniit" piiride kirjeldus Riiklik botaaniline keeluala "Halliste puisniit" asub Vändra rajooni Tori külanõukogu ja Viljandi rajooni Kõpu külanõukogu piires. Keeluala pindala on ca 265 ha. Keeluala piirid määratakse kindlaks järgmiselt. Põhjas on piiriks Halliste ja Lemmjõe ühinemiskohale suubuv kraav ja Lemmjõgi, kust keeluala levib piki Halliste jõge lõuna poole, laiusega kum,malegi poole jõge 200 m ulatuses. Läänes: kuni Pärnu linna piirkonna piirini, mida mööda keeluala piir kulgeb lõuna poole kuni Viljandi rajooni piirini. Idas: kuni Pärnu Metsamajandi Taali metskonna kv. nr. 223 lõunaservani, sealt piki sama kvartali lõunaserva kuni kvartali lõunatipuni, kust pöördub sirgjooneliselt edela suunas piki sama kvartali kaguserva tömmatud pikendajat kuni Halliste jõeni. Lõunas: piki Halliste jõge lääne suunas Viljandi rajooni piirini; edasi piki Viljandi rajooni piiri kuni Pärnu linna piirkonna piirini. Eesti NSV Ministrite Nõukogu asjadevalitseja E. Udras
Lisa nr.24 Eesti NSV Ministrite Nõukogu 6.aprilli 1959.a. määruse nr.119 juurde
Riikliku botaanilise keeluala "Koiva puisniit" piiride kirjeldus (Vt. Eesti NSV Seadusandlike Aktide Kronoloogiline Kogu 1965.a., köide III, akt nr.184, lk.649.) Lisa nr. 25 Eesti NSV Ministrite Nõukogu 6. aprilli 1959.a. määruse nr. 119 juurde Riikliku botaanilise keeluala "Harku dendropark" piiride kirjeldus Riiklik botaaniline keeluala "Harku dendropark" asub Keila rajoonis Harku külanõukogu piires, üldpindalaga 45 ha. Keeluala põhjapoolse osa piir kulgeb järgmiselt. Põhjas: piki Harku - Pääsküla maanteelt käänduvat Harku - Hiiu maanteed kuni ENSV TA Eksperimentaalbioloogia Instituudi Harku Katsebaasi piirikupitsani nr 21, sealt piki Harku Katsebaasi piiri ida suunas kuni piirikupitsani nr. 23. Idas: alates Harku Katsebaasi piirikupitsast nr. 23 lõuna suunas piki Harku Katsebaasi piiri kuni Harku - Hiiu maanteeni. Kagus ja lõunas; piki Harku - Hiiu maanteed lääne suunas kuni pargi kaguosas oleva pargitee ristumiseni Harku - Hiiu maanteega, sealt pöördub piir piki pargiteed edelasse kuni pargi peateeni, kust piir kulgeb piki pargi peateed kagusse kuni pargi loodusliku lõunatipuni; edasi mööda pargi looduslikku lõunapiiri kuni Harku - Pääsküla maanteeni. Läänes ja loodes: alates Harku pargi looduslikust lõunapiirist piki Harku - Pääsküla maanteed põhja-kirde suunas kuni Harku - Hiiu maantee käänakuni. Keeluala lõunapoolse osa piir kulgeb järgmiselt. Lõunas: alates ENSV TA Eksperimentaalbioloogia Instituudi Harku Katsebaasi piirikupitsast nr. 31 piki Harku Katsebaasi piiri kirde suunas kuni punktini, mis asub Harku Katsebaasi piiril piirikupitsast nr. 29 125 m kaugusel kirdes. Idas: pöördub lõunapiirist täisnurga all sirgjooneliselt loodesse punktini, mis asub 435 m kaugusel lõunapiirist. Põhjas: pöördub idapiirist täisnurga all edelasse kuni põldude ja metsa vahelise loodusliku piirini, kust kulgeb piki metsa põhjapiiri kuni metsa läänepiiril oleva kraavini. Läänes: kulgeb lõuna suunas piki metsa läänepiiril olevat kraavi kuni Rohtla pere õueaiamaa põhjapiirini, sealt edasi piki Rohtla pere õueaiamaa põhjapiiri kuni õueaiamaa lõunapiirini, kust piir kulgeb otsejoones kagu suunas kuni ENSV TA Eksperimentaalbioloogia Instituudi Harku Katsebaasi piirikupitsani nr. 31.
Eesti NSV Ministrite Nõukogu asjadevalitseja E. Udras
(Välja jäetud kui tähtsuse kaotanud seoses "Harku dendropargi" väljaarvamisega botaaniliste kaitsealade loetelust - ENSV Ministrite Nõukogu 8. juuli 1965.a. määrus nr.314 - ENSV MKK 1965, nr.23, art. 100.)
Lisa nr.26 Eesti NSV Ministrite Nõukogu 6.aprilli 1959.a. määruse nr.119 juurde Riikliku ornitoloogilise keeluala "Linnulaht" piiride kirjeldus Riiklik ornitoloogiline keeluala "Linnulaht" paikneb Kingissepa rajoonis Kuressaare külanõukogu piirides. Keeluala piirideks on: idas - Linnulahe ja Põduste jõe vaheline karjamaatee, kagus ja lõunas - Sõrve maantee, läänes ja põhjas - Suurlahe ja Linnulahe vaheline maantee kuni ülalmainitud karjamaatee alguseni.
|