| |||
Rekvisiit | ENSV T 1958, 10, 156 | ||
Pealkiri | ENSV MN määrus nr 277 Matsalu, Nigula, Vaika ja Viidumäe riiklike looduskaitsealade piiride ja põhimääruste kinnitamisest | ||
Vastu võetud | 05.08.1958 | ||
Sisu | I.LOODUSKAITSEALAD EESTI NSV MINISTRITE NõUKOGU MÄÄRUS MATSALU, NIGULA, VAIKA JA VIIDUMÄE RIIKLIKE LOODUSKAITSEALADE PIIRIDE JA PõHIMÄÄRUSTE KINNITAMISEST Vastavalt Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957.a. määrusele nr. 242 Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrab: 1. Kinnitada Matsalu, Nigula, Vaika ja Viidumäe riiklike looduskaitsealade piirid vastavalt lisadele nr. 1, 2, 3 ja 4. 2. Kinnitada Matsalu, Nigula, Vaika ja Viidumäe riiklike looduskaitsealade põhimäärused vastavalt lisadele nr. 5, 6, 7 ja 8. Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees A. Müürisepp Eesti NSV Ministrite Nõukogu asjadevalitseja E. Udras. Tallinn, Toompea, 5. augustil 1958. Nr. 277. 1955 MATSALU, NIGULA, VAIKA jA VIIDUMÄE RIIKLIKE LOODUS- KAITSEALADE PIIRIDE JA PÕHIMÄÄRUSTE KINNITAMISEST ENSV Ministrite Nõukogu määrus 5. augustist 1958. a. nr. 277 (ENSV T 1958, nr. 10, art. l56) (Kehtetu - ENSV Ministrite Nõukogu 22. aprilli 1966. a. määrus nr. 182, 21. septembri 1971. a. määrus nr. 457 ENSV - Teataja 1971, nr. 43, art. 454 - ja 24. septembri 1979. a. määrus nr 497.)
Lisa nr. 1 Eesti NSV Ministrite Nõukogu 5. augusti 1958.a. määruse nr. 277 juurde Matsalu Riikliku Looduskaitseala piiride kirjeldus Matsalu Riikliku Looduskaitseala piirid määratakse kindlaks järgmiselt. Põhjas: Härjamaa ja Sõmeri saartest, arvates need looduskaitseala koosseisu, kagu suunas: Tauksi ja Sassi saare kirdekalda lähedalt merelt kuni Tuuruni (Kalaküla ja Puise teristmeni) ja siit piki teed kuni Haapsalu - Lihula maanteeni; Kagu suunas piki Haapsalu - Lihula maanteed Laikülani. Idas: piki Risti - Virtsu maanteed Laikülast kuni Kasari jõe sillani. Lõunas: Kasari jõe sillast piki maanteed Kirblani, siit piki III kl. maanteed läbi Lautna ja Kloostri Penijõele, sealt mööda külavaheteed läbi Kirikuküla Tuudi jõeni, piki Tuudi jõge kuni Lihula - Virtsu maanteeni, piki nimetatud maanteed Saastna teeristini, sealt piki Saastna teed kuni Poanse teeristini, sealt Salevereni ja edasi piki teed Mõisaküla pargini. Mõisakülast kulgeb looduskaitseala piir lääneedelasse Mõisaküla neemeni ja sealt läände kuni Papirahu (Kivirahu) lõunatipuni. Läänes: Piki merd Papirahust, mis kuulub looduskaitseala koosseisu, põhja suunas Sipelgarahu edelatipuni ja siis edasi kuni Härjamaa saarteni.
Lisa nr. 2 Eesti NSV Ministrite Nõukogu 5. augusti 1958.a. määruse nr. 277 juurde
Nigula Riikliku Looduskaitseala piiride kirjeldus Määrata Nigula Riikliku Looduskaitseala piirid järgmiselt. Põhjas: piki Kilingi-Nõmme metsamajandi Urissaare metskonna kvartalite nr. nr. 57, 58, 59, 60, 61, 62 ja 63 põhjaserva. Idas: piki Jäärja metskonna kvartali nr. 82 põhja- ja idaserva sama kvartali kagutipuni, sealt sirgjoones 190o (lõuna-edela) suunas kuni punktini A, mille koordinaadid on järgmised: 24o 42'15" i.-p.; 57o 59'01" p.-l. Lõunas: punktist A, mille koordinaadid on 24o 42'15" i.-p.; 57o 59'01" p.-l., sirgjooneliselt 243o (lõuna-kagu) suunas kuni Urissaare metskonna kvartali nr. 99 lõunatipuni. Läänes: kvartali nr. 99 lõunatipust piki sama kvartali lääneserva kuni 98. kvartali lõunaservani, sealt lääne suunas piki kvartali nr. 98 lõunaserva kuni sama kvartali edelatipuni, kust piir kulgeb piki kvartali nr. 98 lääne- ja põhjaserva kuni kv. nr. 93 lääneservani, sealt edasi mööda kv. nr. 93 ja 82 lääneserva ja kv. nr. 82 põhjaserva kuni kv. nr. 94 lääneservani, edasi piki kv. nr. 94, 67 ja 56 lääneserva kuni kv. nr. 57 põhjaservani. Lisa nr. 3 Eesti NSV Ministrite Nõukogu 5. augusti 1958.a. määruse nr. 277 juurde Vaika Riikliku Looduskaitseala piiride kirjeldus Määrata kindlaks Vaika Riiklik Looduskaitseala järgmistes piirides: saared - Karirahu, Alumine Vaigas, Keskmine Vaigas, ulemine Vaigas, Mustpank ja Kullipank - koos nende vahel asuva ja ümbritseva merega 200 m kaugusel nendest. (Kehtetu - ENSV Ministrite Nõukogu 21. septembri 1971. a. määrus nr. 457 - ENSV Teataja 1971, nr. 43, art 454.)
Lisa nr. 4 Eesti NSV Ministrite nõukogu 5 augusti 1958.a. määruse nr. 277 juurde Viidumäe Riikliku Looduskaitseala piiride kirjeldus Määrata kindlaks Viidumäe Riikliku Looduskaitselal piirid järgmiselt. Põhjas: punktist Viidu - Liiva maanteel, mis asub Viidumäe järsakust 400 m kaugusel loodes sirgjooneliselt edela-kirde suunas kuni Kuusnõmme metskonna piirini, sealt piki Kuusnõmme metskonna piiri põhja poole kuni Kuusnõmme metskonna kvartali nr. 98 põhjatipuni. Idas: Kuusnõmme metskonna kvartali nr 98 põhjatipust piki sama metskonna kvartalite nr. 98, 99, 100, 103, 104 ja 105 idaserva kuni 105. kv. kagutipuni. Lõunas: Kuusnõmme metskonna kvartali nr. 105 kagutipust piki sama kvartali lõunaserva kuni Kuusnõmme metskonna piirini, siis piki metskonna piiri kagusse kuni kolhoosi "Lembitu" põhjapiirini ja läände 340 m piki kolhoosi "Lembitu põhjapiiri. Läänes: punktist, mis asub kolhoosi "Lembitu" põhjapiiril 340 m kaugusel Kuusnõmme metskonna piirist läänes, sirgjooneliselt kagu-loode sihis, lõigates harukraavi nr. 1 ja Kingissepa - Lümanda maanteed, kuni põhja pool Lümanda maanteed oleva kagu-loode suunas kulgeva piirdekraavi kagutipuni, sealt edasi kraavi sirgjooneliselt loode-kagu suunas kuni Viidu - Liiva maanteel 400 m kaugusel Viidumäe järsakust loodes oleva punktini.
Lisa nr. 5 Eesti NSV Ministrite Nõukogu 5. augusti 1958 a. määruse nr. 277 juurde Matsalu Riikliku Looduskaitseala põhimäärus 1. Matsalu Riiklik Looduskaitseala organiseeritakse praeguse Matsalu ornitoloogilise ja jahiteadusliku õppekatsemajandi baasil. 2. Matsalu Riikliku Looduskaitseala ülesandeks on väärtuslike jahiloomade, vee- ja soolindude ning nende imetajate säilitamine ja nende arvu suurendamine, uute linnu- ja imetajaliikide introdutseerimine (sissetalumine); ta on ühtlasi teadusliku uurimistöö teostamise baasiks. 3. Matsalu Riiklikul Looduskaitsealal keelatakse lindude ja imetajate pesade rüüstamine ja poegade püüdmine. Täielikult on keelatud inimeste viibimine kajakaliste kolooniate piirkondades Matsalu lahe siseosa roostikus ja hallhanede peamisel pesitsusalal Kasari lõunapoolse jõekanali Penijõe, Suitsu jõe ning Äärenurga ja Penijõe rannuku vahelises roostikus 15. aprillist 15. juulini; samuti on sel ajavahemikul nimetatud kohtades keelatud igasugune kalapüük. 15. aprillist kuni 15. juulini keelatakse inimeste viibimine kõigil Matsalu lahe keskosa ja suudmeosa läheduses asuvatel looduskaitseala piiridesse kuuluvatel saartel ja laidudel, välja arvatud Tauksi, Sassi ja Holmi saar ning Porgi saared. Liia saarel on lubatud rändpüügil viibivate kalurite peatumine. Kõigil keelualustel saartel ja laidudel on nimetatud ajal keelatud ka võrkude ja mõrdade kuivatamine ning karjatamine. Looduskaitse Valitsus võib ajutiselt keelata inimeste viibimise lindude massilise kogunemise kohtades. Erandeid käesoleva punkti suhtes võidakse teha ainult teaduslikul otstarbel ja võitluseks looduskaitseala loodusliku tasakaalu häirivate röövloomadega või ümbruskonda ohustavate lindude ja imetajatega ning epideemiatega Looduskaitse Valitsuse loal. Heinaniitmist keelualustel saartel võib enne 15. juulit alustada Looduskaitse Valitsuse loal. 4. Lindude haudeasendite ja sulgimiskohtade kaitseks keelatakse Matsalu lahel 1. aprillist 1. septembrini roo ja rohu põletamine ja rooniitmine. Kooskõlastatult Looduskaitse Valitsusega lubatakse kalandusmelioratiivset rooniitmist pärast 1. Juulit. Matsalu lahe kagupoolses osas hallhane pesapaikadel Kasari lõunapoolse jõekanali, Penijõe, Suitsu jõe ning Penijõe ja Arenurga rannikuga piiratud alal on keelatud roo ja rohu põletamine ning roo niitmine kogu aasta vältel. Kalapüük looduskaitseala piirides peab toimuma ranges kooskõlas kehtivate eeskirjadega. Matsalu Riikliku Looduskaitseal piiridesse jäävates riigi- ja kolhoosimetsades keelatakse lageraie tegemine ilma Looduskaitse Valitsuse vastava loata. 5. Kasari jõe ja looduskaitsealal paikneva muu vetevõrgu reguleerimine võib toimuda ainult sellisel määral, mis ei muuda looduskaitseala looduslikke tingimusi, tema taimestikku ja loomastikku. Nende tööde teostamine peab olema kooskõlastatud Looduskaitse Valitsusega. 6. Kuna Matsalu Riiklik Looduskaitsela asub tihedasti asustatud ja intensiivselt majandataval alal, siis tema maavaldused ja looduslike ressursside kasutamine, välja arvatud käesoleva põhimääruse punktides 3, 4 ja 5 toodud kitsendused, jäävad kõikides osades endisteks. 7. Kõigi looduskaitsealade kuivama asetatud mõrdade pärad peavad olema avatud. Kõik looduskaitsealal hukkunud ja vigaselt leitud linnud ja imetajad tuleb nende hukkumispõhjuste selgitamiseks ja nende teaduslikuks kasutamiseks viivitamata üle anda looduskaitseala töötajatele. 8. Looduskaitseala töötajatel on õigus kinni pidada kõiki looduskaitseala reziimi rikkunud kodanikke ja nõuda neilt isikut tõendavate dokumentide esitamist. Looduskaitseala töötajad koostavad reõiimirikkumiste kohta akti, mis on kehtiv ka ilma tunnistajate allkirjadeta. Looduskaitseala töötajad võivad looduskaitseala piirides kanda registreeritud valverelva (jahipüssi), ilma jahipidamise õiguseta (välja arvatud kahjulike röövimetajate ja -lindude ning hulkuvate kasside ja koerte hävitamine). 9. Looduskaitsealal kehtestatud reziimi rikkujaid karistatakse vastavalt kehtivatele jahipidamise ja kalapüügi eeskirjadele, kui rikkumise iseloom ei too kaasa karistamist Eesti NSV ulemnõukogu 7. juuni 1957.a. seaduse "Eesti NSV looduse kaitsest" 4 alusel. (Kehtetu ENSV Ministrite Nõukogu määrus 22. aprillist 1966. a. nr. 182.)
Lisa nr. 6 Eesti NSV Ministrite Nõukogu 5. augusti 1958.a. määruse nr. 277 juurde Nigula Riikliku Looduskaitseala põhimäärus 1. Nigula Riikliku Looduskaitsealasse kuulub Kilingi-Nõmme rajoonis Kilingi-Nõmme metsamajandi Urissaare ja Jäärja metskonna piirides paiknev Nigula raba koos juurdekuuluva metsaaalaga, kokku 2730 ha suuruses. 2. Nigula Riiklik Looduskaitseala kujundatakse uurimis- ja katsebaasiks botaaniliste, metsanduslike ja zooloogiliste püsivuurimiste jaoks. 3. Nigula Riikliku Looduskaitseala ülesandeks on ürgse soomassiivi säilitamine looduslikus olekus, et oleks võimalik tundma õppida soostumisprotsesside edasist kulgu rabamassiivil ja seda ümbritseval metsaalal ning rabataimestiku ja puuliikide vahelduvust inimtegevusest mõjutamata looduslikus arenguprotsessis, samuti uurida loomakoosluste dünamikat ja üksikute liikide bioloogiat. 4. Nigula Riiklikul Looduskaitsealal on keelatud metsa pea-, vahe- ja kõrvalkasutus, kaasa arvatud kuivendustööd, turbalõikamine, heinaniitmine ja jahipidamine. 5. umbruskonda ohustavate röövlindude ja röövloomade hävitamine on lubatud Looduskaitse Valitsuse eriloal, kooskõlas kehtivate jahieeskirjadega. 6. umbruskonna metsi ohustava metsakahjurite kolde tekkimisel looduskaitsealal on lubatud Looduskaitse Valitsuse nõusolekul tarvitusele võtta vastavaid metsakaitsetöid. 7. Looduskaitseala piirid tähistatakse Kilingi-Nõmme metsamajandi poolt keelutulpade ja -siltidega, mille tekst on kooskõlastatud Looduskaitse Valitsusega. 8. Statsionaarseteks uurimisteks vajalike tingimuste loomine (põhjaveekaevude, proovialade, prooviruutude, meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste vaatluspunktide jne. rajamine) viiakse läbi Eesti NSV Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni juhendamisel Eesti NSV Põllumajanduse Ministeeriumi poolt. 9. Looduskaitseala iseloomule vastavaid perioodilisi vaatlusi ja kaitseala valvet teostatakse Eesti NSV Põllumajanduse Ministeeriumi töötajate poolt Looduskaitse Valitsuse juhendamisel vastavalt kokkuleppele. 10. Kontrolli Nigula Riikliku Looduskaitseala põhimääruse täitmise üle teostab Looduskaitse Valitsus.
Lisa nr. 7 Eesti NSV Ministrite Nõukogu 5. augusti 1958.a. määruse nr. 277 juurde Vaika Riikliku Looduskaitseala põhimäärus 1. Vaika Riiklik Looduskaitseala asutatakse Vilsandi saare Lääneranniku saarestikus üldpindalaga umbes 35 ha. 2. Vaika Riikliku Looduskaitseala ülesandeks on väärtuslike merelindude, eriti haha haudekoostise säilitamine ja suurendamine, teaduslike vaatluste organiseerimine merelindude liigilise koosseisu ja arvukuse ning taimestiku pikaaegsete muutuste kohta ning abinõude rakendamine merelindude ja taimkatte kaitseks. 3. Jahipidamine on Vaika Riikliku Looduskaitseala piirides keelatud kogu aasta vältel. Samuti keelatakse lindude segamine nende asukohtades, linnupesade rüüstamine, linnupoegade püüdmine, paadiga sõitmine Vaika saarte, Karirahu ja Kullipanga vahel ja inimeste viibimine looduskaitsealal. Erandeid võidakse teha vaid teaduslikul otstarbel ning võitluseks looduskaitseala häirivate röövloomade ja epideemiate vastu Looduskaitse Valitsuse loal. 4. Looduse kaitseks keelatakse Vaika saarte loodusliku ilme muutmine, pae ja kruusa äravedu saartelt, põõsaste ja rohttaimestiku rikkumine ning mereheidise kogumine. 5. Looduskaitsealal kehtestatud reõiimi rikkujaid karistatakse vastavalt kehtivatele jahipidamise ja kalapüügi eeskirjadele, kui rikkumise iseloom ei too kaasa karistamist Eesti NSV ulemnõukogu 7. juuni 1957.a. seaduse "Eesti NSV looduse kaitsest" 4 alusel. (Kehtetu - ENSV Ministrite Nõukogu 21. septembri 1971. a. määrus nr. 457 - ENSV Teataja 1971, nr. 43, art. 454.)
Lisa nr. 8 Eesti NSV Ministrite Nõukogu 5. augusti 1958.a. määruse nr. 277 juurde Viidumäe Riikliku Looduskaitseala põhimäärus 1. Viidumäe Riiklik Looduskaitseala asutatakse Kingissepa rajooni Saaremaa metsamajandi Kuusnõmme metskonda kuuluva metsa piirides 593 ha suuruses. 2. Viidumäe Riikliku Looduskaitseala ülesandeks on haruldaste, möödunud kliimaperioodidest pärinevate jäänuktaimede ja reliktsete taimekoosluste säilitamine, nende kaasaegse ja möödunud esinemisviisi tundmaõppimine ning ta on vastava teadusliku uurimistöö baasiks. 3. Viidumäe Riikliku Looduskaitseala metsa osas on keelatud lageraied, vaigutamine ja karjatamine. Valik- ja hooldusraied on lubatud Looduskaitse Valitsuse nõusolekul. Varem vaigutatud metsa osas teostatakse aegjärkset raiet. Lageraied on keelatud ka väljaspool looduskaitseala, selle idapiiril olevas 200 m laiuses metsakaitseribas. 4. Olemasolevate raielamkide metsastamine teostatakse loomuliku, looduskaitsealade iseloomuliku männi-tamme-pärna segametsaga, mis tagaks olemasoleva alustaimestiku säilimise. 5. Viidumäe Riikliku Looduskaitseala soisel osal on keelatud maa kuivendamine ja ülesharimine, niitmine ja karjatamine, välja arvatud soise ala põhjapoolse osa puisniidud, kus on niitmine lubatud. 6. Saare Maaparandusvalitsus, Saaremaa Metsamajand ja Viidumäe Riikliku Looduskaitseala naabruses olevad kolhoosid jt. asutused ja organisatsioonid on kohustatud oma maaparandustöid kooskõlastama Looduskaitse Valitsusega ja planeerima ning läbi viima need selliselt, et need ei muudaks Viidumäe Riikliku Looduskaitseala veereõiimi. 7. Viidumäe Riikliku Looduskaitseala piirides on liikumine lubatud ainult järgmistel üldkasutatavatel teedel: a) Kingissepa - Lümanda maantee, b) Viidu - Liiva maantee, c) Kingissepa - Lümanda maanteelt pöörduv Audaku tee ja d) Viidu - Liiva maanteelt pöörduvad kolhoosiperede juurdepääsuteed. Väljaspool neid teid võib liikumine toimuda ainult Looduskaitseala hooldajate loal. 8. Looduskaitseala piiridesse jäävate kolhoosnikute individuaalmajandite õue-aiamaade majandamine jääb endiseks. Karjamaade ja heinamaade kasutamine tuleb kooskõlastada Looduskaitse Valitsusega. 9. Viidumäe Riiklikul Looduskaitsealal on keelatud jahipidamine. Igasugune kollektsioonmaterjalide kogumine võib toimuda ainult teaduslikuks otstarbeks Looduskaitse Valitsuse eriloal. 10. Looduskaitseala tähistamine keelutulpade ja -siltidega, osaline tarastamine, lihtsamate vaatluspunktide rajamine (näit. põhjaveekaevud jms.) ja lihtsamad hooldustööd (võsa raiumine) toimuvad Saaremaa Metsamajandi poolt, missugused tööd võetakse Saaremaa Metsamajandi tootmisplaani. 11. Looduskaitseala iseärasustele ja selle tüübile vastavaid spetsiaalseid perioodilisi vaatlusi, hävimisohus olevate reliktsete taimeliikide ja taimekoosluste asjatundlikku kaitset teostavad looduskaitseala töötajad Eesti NSV Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni juhendamisel. | ||
| |||
Seotud fail | 1958_05aug_nr10_art156 (pdf, 1.1 MB)> |