| |||
Rekvisiit | Rapla Maakonnavalitsuse 19.09.1990. a määrus nr 158 | ||
Pealkiri | Rapla MK Valitsuse määrus nr 158 Jalase küla kaitseala moodustamine ja põhimääruse kinnitamine | ||
Vastu võetud | 19.09.1990 | ||
Sisu | LKR: 20.10.1997 10:41:01 EESTI VABARIIGI RAPLA MAAKONNAVALITSUSE M Ä Ä R U S 18.09. 1990.a. nr. 158 Jalase küla kaitseala moodus- tamine ja põhimääruse kinnita- mine Võttes aluseks Eesti Kultuuriministeeriumi ettepaneku Maakonnavalitsus m ä ä r a b: Moodustada Jalase küla kaitseala ning kinnitada kaitseala põhimäärus esitatud kujul. Maavanem H. Õunapuu Maasekretär K. Õunapuu
JALASE KuLA KAITSEALA PÕHIMÄÄRUS uldsätted 1. Jalase küla kaitseala on kinnitatud Rapla Maakonnavalitsuse määrusega nr. 158 18.09.90.a. Eesti Kultuuri- ministeeriumi kirjalikul ettepanekul, kirja nr. 4-6/II-39, 31.07.1990.a. alusel. 2. Jalase küla kaitseala kuulub Rapla maakonna Raikküla külanõukogu piirkonda paiknedes Kabala ühismajandi ja Kuusiku metskonna territooriumil. Kaitseala moodustavad Jalase külas paiknevad praegused ja endised talukohad koos lähedaste põldude, metsade, heina- ja karjamaadega. Küla kaitseala üldpindala on 17,8 km2. Seda piirab põhjast ja läänest kaitsetsoon, pindalaga 12,8 km2 - Söbesoo, Parka ja Körvetaguse raba, millest sõltub kaitseala põhja- ning pinnavee reziim. 3. kKla kaitseala tegevust juhib ühiskondlikult külavolikogu, mille koosseisu kuuluvad Muinsuskaitse Jalase Külaseltsi liikmed ning teadus- ja looduskaitsenõunikud. 4. Maavaldajatel lähtuda oma tegevuses kaitseala ülesannetest ja kaitsekorralduse sätetest. Kaitseala ja kaitsetsooni ülesanded ning kaitse korraldus 5. Säilitada Jalase külamaastik, mis peegeldab asutuse ja maakasutuse väljakujunemist Lõuna-Harjumaa loometsade piirkonnas mitme aastatuhande vältel. 6. Soodustada küla arendamise eesmärgil selle piirkonna ajaloo ja looduse kui terviku igakülgset teaduslikku uurimist. 7. Teenida üldkultuurilisi, eeskätt hariduslikke, looduskaitselisi keskkonna petuslikke, majanduslikke (mitte turistlikke) eesmärke. 8. Tagada kultuurililooliselt, etnograafiliselt, arheoloogiliselt, geoloogiliselt, hüdroloogiliselt, mullastikuliselt, metsanduslikult, botaaniliselt jm. tähtsate objektide ja alade säilitamine ja kaitsmine teaduse, kultuuri ja majanduse huvides. 9. Hoolitseda kaitset väärivate objektide tähistamise ja korrashoiu eest. 10. Säilitada põllu- ja metsamaade ökoloogiline tasakaal ja taastada traditsiooniline väikepõllundus (mahepõllunduse iseloomuga). 11. Säilitada küla ja talu etnograafiline ilme. Talu taastamisel ja uute hoonete ehitamisel lähtuda eesti küla põlistest traditsioonidest. Vältida põliskülale mitte iseloomulike ehitiste rajamist. 12. Säilitada ja tähistada kaitsealal leiduvad arvukad arheoloogilised mälestised ning põlised taluasemed ja tööpaigad. 13. Säilitada ja tähistada kaitsealal tähelepanuväärsed loodusmälestised nagu karstivormid, abrud, looduslikus asu- kohas paiknevad suured rändrahnud, kivikülvid astangud ja muud huvitavad pinnavormid. 14. Säilitada mitmepalgelised loometsad, kadastikud, lodumetsad, sood, rabad ja muud märgalad, allikad ning nende looduslikud taimekooslused. 15. Säilitada ja hooldada talude juures, metsades, külateede, ääres kasvavad põlispuud, metsaribad ja puiesteed. 16. Säilitada kõik vanad piirimärgid - ristikivid, vanad kiviaiad ja ajaloolise tähtsusega kivivared - muistse maa- kasutuse jäljed. 17. Mitte teha kaitsealal ja kaitsetsoonis külamaastiku traditsioonilist ilmet ja ökoloogilist tasakaalu muutvaid kuivendus- ja kultuurtehnilisi töid, metsade lageraiet, ojade, põliste teede ja metsaradade gvendamist, truupide- sildade hävitamist. Korrastada kultuurtehnikast risustatud paigad. 18. Maavarade kaevandamine ja nende kasutamine toimub üksnes kohalikuks otstarbeks, kooskõlastatult külavolikogu, valla ja maakonna looduskaitsevalitsusega. 19. Põhjavee kaitseks on keelatud ülemäärane väetamine, mürkkemikaalide kasutamine, väetamine lumel ning suurte sõnniku välihoidlate rajamine. 20. Keelata prahivedu metsa, endistesse paemurdudesse, karstilehtritesse jt. selleks mitte ettenähtud kohtadesse. Sisse seada keskkonda säästev jäätmemajandus. 21. Kaitseala piirid ja eriti tähtsad objektid tähistatakse põhimaakasutusega kaartidel ja looduses kooskõlastatult maakonnavalitsuse, valla, külavolikogu ja maavaldajaga. 22. Kaitseala põhimääruse täitmist kontrollib kaitseala volikogu koos kohalike usaldusmeeste ning maakonna loodus- ja kultuurimälestiste kaitse inspektoritega. Kaitsealaga seotud küsimusi lahendab küla- ja valla volikogu teadusnõunike ja maakonnavalitsuse kaasabil. 23. Kaitseala reziimi täitmine on kohustuslik kõikidele maavaldajatele, kaitsealal tegutsevatele ametkondadele ning kaitsealal viibivatele isikutele. LKR: 20.10.1997 10:56:54 | ||
| |||
Seotud fail | 1990.09.18_nr158_RaplaMKV (pdf, 0.3 MB)> |