Sisu | Keskkonnaministri määruse
"Keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määruse nr 1 "Metsise püsielupaikade
kaitse alla võtmine" ja keskkonnaministri 14. juuli 2006. a määruse nr 52
"Lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri" muutmine"
eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Vastavalt looduskaitseseaduse § 10 lõikele 2 on keskkonnaminister võtnud kaitse alla
13. jaanuari 2005. a määrusega nr 1 "Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine"
Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Raeküla metsise püsielupaiga. 14. juuli
2006. a määrusega nr 52 "Lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmine ja
kaitse-eeskiri" on keskkonnaminister võtnud kaitse alla Lääne-Viru maakonnas
Väike-Maarja vallas Linkaevu lendorava püsielupaiga. Nimetatud määruste muutmise
määruse eelnõu koostamise eesmärk on kaitstavate loodusobjektide tüübi muutmine,
kuna püsielupaikade maa-ala liidetakse Haavakannu looduskaitsealaga. Moodustatav
kaitseala hõlmab valdavalt Natura 2000 võrgustiku Haavakannu loodusala.
Keskkonnaministri määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse
osakonna kaitseplaneerimise büroo kaitse planeerimise spetsialist Liggi Namm
(tel 325 8404, e-post liggi.namm@keskkonnaamet.ee), eelnõu kaitsekorra otstarbekust
on kontrollinud Keskkonnaameti looduskaitse osakonna kaitseplaneerimise büroo
kaitse planeerimise juhtivspetsialist Riina Kotter (tel 325 8404, e-post
riina.kotter@keskkonnaamet.ee). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti
üldosakonna peajurist Lüüli Junti (tel 680 7435, e-post lyyli.junti@keskkonnaamet.ee)
ja Margit Halopi Õigusbüroo OÜ jurist Margit Halop (tel 517 9278, e-post
margit.halop@mail.ee). Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu
ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson
(tel 626 2880, e-post marika.erikson@envir.ee). Eksperdihinnangu on andnud
Roman Djomin, keeleliselt toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post
siiri.soidro@tlu.ee).
2. Eelnõu sisu
Käesoleva määrusega tunnistatakse kehtetuks keskkonnaministri 14. juuli 2006. a
määruse nr 52 "Lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri"
paragrahvi 2 lõike 2 punkt 8 ja määruse lisas esitatud Linkaevu lendorava püsielupaiga
kaart ning 13. jaanuari 2005. a määruse nr 1 "Metsise püsielupaikade kaitse alla
võtmineˮ paragrahvi 2 lõike 6 punkt 9 ja määruse lisas esitatud Raeküla metsise
püsielupaiga kaart. Haavakannu hoiualast, Linkaevu lendorava püsielupaigast ja
Raeküla metsise püsielupaigast moodustatakse Haavakannu looduskaitseala.
Püsielupaigad liidetakse, kuna need külgnevad kaitsealaga ning nii tagatakse
kaitstavate liikide elupaikade ja metsaökosüsteemi sidusus. Püsielupaigana kaitstakse
ainult konkreetse liigi elupaika, mitte erinevate väärtustega looduskompleksi.
Püsielupaikade maa-ala on aga osa terviklikust loodusväärtuste kompleksist, mistõttu
on otstarbekas see ala kaitsealaga liita. Püsielupaikade territoorium on määratud
sihtkaitsevööndisse ja piiranguvööndisse, kus kehtestatakse metsise ja tema elupaikade
ning loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpide kaitseks piisav kaitsekord.
2 (5)
Haavakannu looduskaitseala pindala on 1912,5 ha. Eramaad on kaitsealal 577,4 ha ja
riigimaad 1335,1 ha. Sihtkaitsevööndites asub 1386,2 ha, millest 98,5 ha on eramaa ja
1287,7 ha riigimaa. Sihtkaitsevööndisse arvatakse täiendavalt 1279,4 ha, millest
96,5 ha on eramaa ja 1182,9 ha riigimaa. Piiranguvööndisse jääb 526,3 ha, millest
478,9 ha on eramaa ja 47,4 ha riigimaa. Võrreldes varasema kaitsekorraga
(Haavakannu hoiuala ja püsielupaigad) suureneb kaitsealuse maa pindala 699,7 ha
võrra.
Looduskaitseala moodustamise tõttu puudub vajadus ala kaitsmiseks püsielupaigana.
Haavakannu looduskaitseala sihtkaitsevööndi ja piiranguvööndi kaitsekord tagab
metsise soodsa seisundi ning loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpide säilimise.
3. Maaomanike seisukohad
Kaitseala kaitse-eeskirja avalik väljapanek, mille käigus selgitati ka püsielupaikade
liitmist kaitsealaga, toimus 23. septembrist kuni 9. oktoobrini 2016. a Keskkonnaameti
Rakvere kontoris ning Vinni ja Väike-Maarja Vallavalitsustes. Teade kaitse-eeskirja
avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta avaldati 20. septembril 2016. a ajalehtedes
Postimees ja Virumaa Teataja. Samasisuline teade avaldati 16. septembril 2016. a
ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Vastavalt looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 9 kohasele kaitse alla võtmise
menetlusele saadeti teade kaitsealal paiknevate kinnisasjade omanikele tähitud kirjaga
või e-kirjaga. E-kirjad saadeti ka Lääne-Viru Maavalitsusele, Keskkonnainspektsiooni
Lääne-Virumaa büroole, Riigimetsa Majandamise Keskusele ning Vinni ja
Väike-Maarja Vallavalitsusele. Neile maaomanikele, kellelt ei tulnud tagasisidet teate
kättesaamise kohta, saadeti vastav kiri ka tähitud kirjana paberkandjal. Ühe kirja
tagastas Omniva saatjale tähitud kirja hoiutähtaja möödumise tõttu. Seepärast avaldati
eramaaomaniku teavitamiseks lisakuulutus 17. novembril 2016. a ajalehes Postimees,
milles anti eelnõu täiendus- ja parandusettepanekuteks lisaaega 5 detsembrini 2016. a.
Kaitse-eeskirja avalik arutelu toimus 27. oktoobril 2016. a Keskkonnaameti Rakvere
kontori saalis, kus osales koos Keskkonnaameti töötajatega üheksa inimest. Avaliku
väljapaneku jooksul esitati ettepanek eelnõujärgse piiri muutmiseks. Ettepanekuga
sooviti laiendada kaitseala piire Mütapõllu maaüksusel. Ettepaneku tegijaks ei olnud
maaomanik. Keskkonnaamet ei arvestanud ettepanekuga. Laiendusettepaneku alal asub
osaliselt põld, millel pole looduskaitselist väärtust, ja osaliselt puisniit, mis on kuusega
kinni kasvamas. Kogu Eestis asub kaitsealadel ligikaudu 4200 ha puisniite, millest
hooldatakse vaid umbes 15%. Haavakannu looduskaitsealal on puisniite inventeeritud
270 ha ja neist hooldatakse umbes pooli. Täiendavalt pole otstarbekas puisniite kaitse
alla võtta, keskenduma peab juba kaitse all olevate alade taastamisele ja kvaliteetsemale
hooldamisele.
2016. aasta detsembris (pärast avalikku väljapanekut) tegi maaomanik, kellele kuulus
katastriüksus tunnusega 92702:003:0019, ettepaneku arvata see maa moodustatava
looduskaitseala sihtkaitsevööndist välja. Katastriüksus kuulus Raeküla metsise
püsielupaiga piiranguvööndisse. Keskkonnaamet arvestas ettepanekuga ja arvas selle
katastriüksuse kavandatud sihtkaitsevööndist piiranguvööndisse. 2017. aasta algul
vahetas katastriüksus omanikku, pärast seda tegi uus maaomanik 2017. aasta märtsis
3 (5)
ettepaneku arvata maa piiranguvööndist ja kogu kaitsealast välja. Keskkonnaamet ei
arvestanud ettepanekuga, viidates asjaolule, et võrreldes maa omanikuks saamise ajaga
ei kavandata kaitsekorda muuta rangemaks, katastriüksus kuulub rahvusvahelise
tähtsusega kaitstava loodusobjekti koosseisu ning sellel on looduskaitseline väärtus
linnudirektiivi I lisas loetletud liigi kaitsel.
Pärast 2016. aasta kaitse-eeskirja eelnõu avalikku väljapanekut muudeti
Riigimetsa Majandamise Keskuse ettepanekul ja uute asjaolude selgumise tõttu
Haavakannu looduskaitseala välispiiri ja tsoneeringut. Seetõttu viidi läbi kaitse-eeskirja
eelnõu uus avalik väljapanek, mis kestis 9.–28. veebruarini 2018. a Keskkonnaameti
Rakvere kontoris ning Vinni ja Väike-Maarja Vallavalitsuses. Teade kaitse-eeskirja
avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta avaldati 9. veebruaril 2018. a ajalehes
SL Õhtuleht ja 7. veebruaril 2018. a ajalehes Virumaa Teataja. Samasisuline teade
avaldati 6. veebruaril 2018. a ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohalikke
omavalitsusi ja kõiki maaomanikke, keda tsoneeringumuudatus puudutas, teavitati
kirjalikult. Lähtudes LKS § 9 lõike 4 punktist 3 ei korraldatud asja arutamiseks uut
avalikku koosolekut.
Avaliku väljapaneku käigus ei esitatud vastuväiteid ega ettepanekuid püsielupaikade
looduskaitsealaga liitmise osas.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Keskkonnaministri metsise ja lendorava püsielupaikade määruse muutmise määruse
eelnõu koostamisel on lähtutud looduskaitseseaduses esitatud nõuetest ning arvestatud
EÜ Nõukogu direktiivile 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku
ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) vastavusega.
EÜ Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ ehk loodusdirektiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt on
nimetatud direktiivi eesmärk looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja
taimestiku kaitsmisega kaasa aidata bioloogilise mitmekesisuse säilimisele EL
liikmesriikide territooriumil. Loodusdirektiivi artikli 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt luuakse
Euroopa ökoloogiline võrgustik Natura 2000, mille loomisse annab panuse iga
liikmesriik võrdeliselt sellega, millisel määral leidub tema territooriumil
loodusdirektiivis nimetatud looduslikke elupaigatüüpe ja liikide elupaiku. Vabariigi
Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 "Euroopa Komisjonile esitatav
Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri" lisa 1 punkti 2 alapunktist 41 hõlmab ala
Haavakannu loodusala. Seetõttu tuleb Haavakannu looduskaitsealal tegevuse
kavandamisel hinnata selle mõju loodusala kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura
2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.
Haavakannu loodusala on kinnitatud Natura 2000 võrgustiku alaks Euroopa Komisjoni
12. novembri 2007. a otsusega 2008/24/EÜ, millega võeti vastavalt nõukogu
direktiivile 92/43/EMÜ vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse
tähtsusega alade esimene ajakohastatud loetelu (teatavaks tehtud numbri K(2007) 5402
all, ELT L 012, 15.01.2008, lk 118–382). Viimati ajakohastati boreaalse
biogeograafilise piirkonna loodusalade nimekirja Euroopa Komisjoni 26. novembri
4 (5)
2015. a rakendusotsusega (EL) 2015/2371, millega võeti vastu boreaalses
biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade loetelu üheksas
uuendatud versioon (teatavaks tehtud numbri C(2015) 8214 all, ELT L 338,
23.12.2015, lk 436–676).
Haavakannu loodusalal ei ole registreeritud ühtegi lendorava pesapuud. Leiukoht oli
viimati asustatud 1998. aastal. Tegemist on 16 aastat tagasi asustatud leiukohaga, mis
asub lähimast asustatud leiukohast linnulennult 17 km kaugusel, kusjuures vahele
jäävad lendoravale sisuliselt läbimatud põllumajandusmaastikud. Ka 2015. aasta
kontrolli käigus ei tuvastatud pesapuud ja leiukoht otsustati keskkonnaregistris
arhiveerida. Selles piirkonnas on ka lendoravale sobivaid elupaiku vähe, need on
väikesed ja killustunud. Lähtudes lendorava elupaikade ning olemasolevate ja
kavandatavate püsielupaikade ekspertiisist (Liisa Rennel, 2014) tehakse ettepanek
lendorav Haavakannu loodusala kaitse-eesmärkidest välja arvata.
5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused
Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna
säilitamisega kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Määrus aitab
tagada metsise elupaikade kaitse.
Püsielupaikade liitmine kaitsealaga aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele,
seega on mõju välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse
säilitamise ja suurendamise vajaduse sätestavad nii Euroopa 2020 kui ka
Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava. Sellest tulenevalt on elurikkuse vähenemise
peatamiseks ja taastamiseks kinnitatud EL elurikkuse strateegia aastani 2020
(KOM(2011)2441), mis seab liikmesriigile konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid
elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi) parandamiseks aastaks 2020. Kinnitatav
õigusakt toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist.
Püsielupaigad on juba riikliku kaitse all, mistõttu puudub määruse jõustumisel oluline
mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning
riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.
Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb eelnõu jõustumisega kohaliku omavalitsuse
maamaksutulude vähenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab
maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril.
Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 11 kohaselt kaitsealade sihtkaitsevööndi maalt
maamaksu ei maksta. Püsielupaikade liitmisel kaitsealaga arvatakse täiendavalt
sihtkaitsevööndisse umbes 300 ha varem piiranguvööndisse kuulunud maad. Määruse
jõustumisel väheneb Väike-Maarja valla maamaksutulu esialgse arvestuse järgi
ligikaudu 560 eurot aastas. Määruse jõustumine ei too kaasa organisatsioonilisi
muudatusi.
Natura 2000 alal asuva erametsamaa omanikule makstakse toetust, et kompenseerida
Natura 2000 metsaalade majandamisest saamata jäänud tulu. Kaitsealaga liidetavatesse
püsielupaikadesse jäävad erametsad on juba varem Natura toetusõiguslikud ja
kaitsekord erametsade osas ei muutu. Seega riigil lisakulud Natura erametsa toetuste
maksmiseks puuduvad.
5 (5)
6. Määruse vaidlustamine
Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja
omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist
või käsutamist. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu)
avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist
reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest
tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused on konkreetse
kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.
Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada
30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi
lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta
jooksul haldusakti andmisest arvates.
7. Määruse jõustumine
Käesolev määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
8. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. |