2013. aastal on Vabariigi Valitsus kinnitanud määrustega 11 kaitseala kaitse-eeskirjad. Neist 9 ala on looduskaitsealad ja 2 maastikukaitsealad. Uusi kaitsealasid loodi 4 ja 7 kaitsealal muudeti kaitsekorda.

Luusika looduskaitseala - Lääne-Virumaal asuva 441,6 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta haruldasi ja ohustatud looduslikke metsakooslusi nagu vanu loodusmetsi, soostuvaid ja soo-lehtmetsi ning siirdesoo- ja rabametsi, samuti väheneva arvukusega linnuliike nagu musta-toonekurge ja metsist.
Luusika looduskaitseala territoorium on olnud kaitse all alates 1992. aastast, kui Lääne-Viru Maavalitsus moodustas looduskaitseobjekti kaitstavate linnu- ja loomaliikide elupaikade kaitseks. Selle baasil loodi 1998. aastal Vabariigi Valitsuse määrusega Luusika looduskaitseala. Vabariigi Valitsuse 4. juuli 2013. a määrusega nr 111 „Luusika looduskaitseala kaitse-eeskiri1“ muudeti olemasoleva looduskaitseala kaitse eesmärke ja kaitsekorda ilma territooriumit suurendamata.
Luusika looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIT.

Sopimetsa looduskaitseala - Jõgeva maakonnas asuva 3,5 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta karstivorme, Kesk-Eestis väga haruldasi paepealseid niite (loopealseid) ja neist kasvukohatüüpidest sõltuva elustiku mitmekesisust, sealhulgas III kaitsekategooria taimeliiki pruunikat pesajuurt.
Sopimetsa looduskaitseala territoorium on olnud kaitse all alates 1968. aastast maastiku üksikelemendi – paealana (ka Luiga karstunud paeala). Vabariigi Valitsuse 4. juuli 2013. a määrusega nr 112 „Sopimetsa looduskaitseala kaitse-eeskiri“ muudeti senine maastikuline üksikobjekt – paeala – looduskaitsealaks ja sätestati uus kaitsekord ning laiendati kaitstavat ala ligi hektari võrra.
Sopimetsa looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIT.

Riidaja looduskaitseala - Valga maakonnas asuva 12,9 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta nii riiklikult kui ka rahvusvaheliselt ohustatud ja haruldasi kooslusi nagu vanad laialehised salumetsad ja rohunditerikkad kuusikud.
Vabariigi Valitsuse 9. augusti 2013.a määrusega nr 122 „Riidaja looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri1“ moodustati uus kaitseala, et tagada kohane kaitse üle-euroopaliselt ohustatud metsaelupaigatüüpidele.
Riidaja looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIT.

Keisripalu looduskaitseala - Valga maakonnas asuva 32,8 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta riiklikult ja rahvusvaheliselt ohustatud elupaigatüüpe: vanu loodusmetsi ja rohunditerikkad kuusikud.
Vabariigi Valitsuse 10. oktoobri 2013.a määrusega „Keisripalu looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri1“ moodustati Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Keisripalu loodusalale siseriikliku kaitse tagamiseks Keisripalu looduskaitseala ja kehtestati kaitse-eeskiri.
Keisripalu looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIT.

Kirikuraba looduskaitseala - Jõgeva maakonnas 446,7 hektaril paikneva looduskaitseala eesmärk on kaitsta looduslikke metsa- ja sookooslusi nagu rabasid, vanu loodusmetsi, rohunditerikkaid kuusikuid, soostuvaid ja soo-lehtmetsi, siirdesoo- ja rabametsi ning rikutud, kuid taastumisvõimelisi rabasid ning vähearvukate ja ohustatud liikide sekka arvatud metsist ja kanakulli.
Loodud Kirikuraba looduskaitsealast on suur osa olnud kaitse all alates 2005. aastast, kui keskkonnaministri määrusega võeti kaitse alla Kirikuraba metsise püsielupaik. Vabariigi Valitsuse 21. oktoobri 2013.a määrusega nr 152 „Kirikuraba looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri1“moodustati Kirikuraba metsise püsielupaiga baasil Kirikuraba looduskaitseala, laiendati kaitstavat ala 98 hektari võrra ning muudeti kaitsekorda.
Kirikuraba looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIT.

Rannamõisa maastikukaitseala - Harjumaal paikneva 66,4 ha suuruse maastikukaitseala eesmärk on kaitsta Rannamõisa panka ja sellega piirnevaid ranna-, metsa- ja poollooduslikke koosluseid, elustiku mitmekesisust, kaitsealuste liikide elupaiku ja elupaigatüüpe. Kaitstavad elupaigatüübid on merele avatud pankrannad, püsitaimestikuga liivarannad, kuivad niidud lubjarikkal mullal, lubjakivipaljandid, koopad, vanad laialehised metsad ning rusukalde ja jäärakute metsad. Kaitsealused taimeliigid on must tuhkpuu ja jumalakäpp ning loomaliigid põhja-nahkhiir, pargi-nahkhiir ja suurvidevlane.
Rannamõisa pank on olnud kaitse all alates 1959. aastast maastiku üksikelemendina, mille baasil moodustati 2000. aastal Rannamõisa maastikukaitseala. Vabariigi Valitsuse 11. novembri 2013.a määrusega nr 156 „Rannamõisa maastikukaitseala kaitse-eeskiri1” muudeti maastikukaitseala kaitse-eesmärke, kaitsekorda ja korrigeeriti natuke kaitseala välispiiri ilma territooriumit laiendamata.
Rannamõisa maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIT.

Uhaku maastikukaitseala - Ida-Virumaal 32,8 hektaril asuva maastikukaitseala eesmärgiks on kaitsta haruldasi ja teadusliku väärtusega karstivorme, karstijärvi ja –järvikuid, looduslikke ja looduslähedases seisundis vooluveekogusid ning loopealseid.
Uhaku maastikukaitseala on moodustatud 1959. a korraldusega maastiku üksikelemendina –Uhaku karstialana. Vabariigi Valitsuse 11. novembri 2013.a määrusega nr 157 „Uhaku maastikukaitseala kaitse-eeskiri1“ muudeti olemasoleva ala kaitse eesmärke ja kaitsekorda ilma territooriumit suurendamata. Muudatuse tingis vajadus tagada paremini karstivormide ja loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide kaitse.
Uhaku maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIT.

Koimla looduskaitseala - Saare maakonnas moodustatud 31,8 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta haruldasi ja ohustatud looduslikke metsa elupaigatüüpe nagu rohunditerikkaid kuusikuid ning soostuvaid ja soo-lehtmetsi.
Vabariigi Valitsuse 11. novembri 2013.a määrusega nr 158 „Koimla looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri1“ moodustati Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Koimla loodusalale siseriikliku kaitse tagamiseks Koimla looduskaitseala ja kehtestati kaitse-eeskiri.
Koimla looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIT.

Hüti looduskaitseala - Hiiumaal asuv 31,2 ha suurune looduskaitseala on loodud eesmärgiga kaitsta looduslikke metsakooslusi ja nende looduslikku arengut ning elupaigatüüpe nagu liigirikkaid madalsoid, vanu loodusmetsi, rohunditerikkad kuusikuid ning soostuvaid ja soo-lehtmetsi. Hüti looduskaitseala moodustamine tagab ka alal kasvava III kategooria kaitsealuse liigi, hariliku ungrukolla, kaitse.
Vabariigi Valitsuse 11. novembri 2013.a määrusega nr 159 „Hüti looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri1“ moodustati Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Hüti loodusalale siseriikliku kaitse tagamiseks Hüti looduskaitseala ja kehtestati kaitse-eeskiri.
Hüti looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIT.

Kivimurru looduskaitseala - Jõgeva maakonnas loodud 55,2 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta, säilitada ja tutvustada endistel Peipsi rannikuluidetel asuvat metsamaastikku, sealseid metsakooslusi ja liikide elupaiku. Kaitstavad elupaigatüübid on metsastunud luited, hallid luited ja vanad loodusmetsad ning kaitstavad taimeliigid on laialehine neiuvaip ja roomav öövilge.
Kivimurru looduskaitseala territoorium on olnud kaitse all alates 1968. aastast pargina nimega Kivimurru männik. Kuna suurt osa alast katab looduslik mets (männik, kuusik) ja puuduvad kaitsealuste parkide põhitunnused, siis Vabariigi Valitsuse 11. novembri 2013.a määrusega nr 160 „Kivimurru looduskaitseala kaitse-eeskiri1“ moodustati senise vana kaitsekorraga kaitseala – Kivimurru männiku – baasil Kivimurru looduskaitseala ilma territooriumit laiendamata ja kehtestati kaitse-eeskiri.
Kivimurru looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIT.

Pähni looduskaitseala -Võrumaal asuva 277,7 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta, säilitada, taastada ja tutvustada kaitsealuseid liike ja nende elupaiku, looduse ja maastiku mitmekesisust ning ürgilmelisi puistuid. Kaitstavad elupaigatüübid on vanad loodusmetsad ning siirdesoo- ja rabametsad. Kaitstavad liigid on metsis (vähearvukas ja ohustatud liik) ning musträhn ja roomav öövilge.
Pähni looduskaitseala territoorium on olnud kaitse all alates 2006. aastast väärtuslike elupaikade kaitseks. Vabariigi Valitsuse 11. novembri 2013.a määrusega nr 161 „Pähni looduskaitseala kaitse-eeskiri1“ korrigeeriti olemasoleva Pähni looduskaitseala välispiiri ilma territooriumit suurendamata, muudeti ala kaitsekorda ning hõlmati Natura 2000 võrgustikku kuuluv Pähni loodusala siseriikliku kaitse tagamiseks Pähni looduskaitseala koosseisu.
Pähni looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIT.