2017. aastal kinnitas Vabariigi Valitsus määrustega 26 kaitseala kaitse-eeskirjad. Neist 14 on maastikukaitseala ja 12 looduskaitseala. Kukka, Luhasoo, Nõva ja Suuremõisa lahe maastikukaitseala muudeti looduskaitsealaks. Kivinõmme maastikukaitseala põhjal moodustati Jõuga maastikukaitseala. Neli ala on loodud mõne varasema või teist tüüpi loodusobjekti (uuendamata eeskirjadega kaitseala, hoiuala või püsielupaiga) baasil, ülejäänute puhul on uuendatud olemasoleva ala kaitsekorda ja muudetud piire. Lisaks muuteti Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitse-eeskirja.

Kärasi looduskaitseala - Ida-Viru maakonnas asuva 598 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta metsaökosüsteemi, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike. Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgiks vanad loodusmetsad (9010*) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*); liikidest lendorav (Pteromys volans), kalakotkas (Pandion haliaetus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), metsis (Tetrao urogallus) ja väike-konnakotkas (Aquila pomarina).
Kaitseala moodustati osaliselt Vabariigi Valitsuse 12. novembri 1996. a määrusega nr 281 „Järvevälja maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine” moodustatud Järvevälja maastikukaitseala lahustükkide ja keskkonnaministri 14. juuli 2006. a määrusega nr 52 „Lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” kaitse alla võetud Kukemurrumetsa lendorava püsielupaiga põhjal, muutes nende kaitsekorda ja võttes osaliselt uusi alasid kaitse alla. Looduskaitseala kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 10. veebruari 2017. a määrusega nr 51 „Kärasi looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri".
Kärasi looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Nätsi-Võlla looduskaitseala - Pärnu maakonnas asuva 11617 ha suuruse kaitseala eesmärk on kaitsta ja taastada väärtuslikke soo- ja metsaökosüsteeme ja niidukooslusi ning kaitsealuste liikide elupaiku ja kasvukohti. Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgiks huumustoitelised järved ja järvikud (3160), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse on: niidurüdi (Calidris alpina schinzii), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), merikotkas (Haliaeetus albicilla), väikepistrik (Falco columbarius), kassikakk (Bubo bubo), tutkas (Philomachus pugnax), rohunepp (Gallinago media), laululuik (Cygnus cygnus), teder (Tetrao tetrix), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), händkakk (Strix uralensis), öösorr (Caprimulgus europaeus), musträhn (Dryocopus martius), hallpea-rähn (Picus canus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), rüüt (Pluvialis apricaria), soo-loorkull (Circus pygargus), punaselg-õgija (Lanius collurio), mudatilder (Tringa glareola) ja sookurg (Grus grus), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), sõtkas (Bucephala clangula), tuttvart (Aythya fuligula), rabapüü (Lagopus lagopus), väike-koovitaja (Numenius phaeopus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), punajalg-tilder (Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus vanellus) ja suurkoovitaja (Numenius arquata); hallõgija (Lanius excubitor), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii), sookäpp (Hammarbya paludosa), jumalakäpp (Orchis mascula), eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. estonica), kuninga-kuuskjalg (Pedicularis sceptrum-carolinum), laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea), suur käopõll (Listera ovata), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), soo-neiuvaip (Epipactis palustris), siberi võhumõõk (Iris sibirica), harilik porss (Myrica gale) ja harilik ungrukold (Huperzia selago).
Kaitseala moodustati Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957. a määrusega nr 242 botaanilis-zooloogilise keeluala Nätsi raba, Eesti NSV Ministrite Nõukogu 25. mai 1981. a määrusega nr 340 moodustatud Nätsi-Võlla sookaitseala, Pärnu Linna TSN Täitevkomitee 12. septembri 1958. a otsusega nr 376 kaitse alla võetud kuldkinga kasvuala ning Pärnu Rajooni TSN Täitevkomitee 5. veebruari 1964. a otsusega nr 26 kaitse alla võetud kuldkinga kasvuala põhjal ja Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2004. a määrusega nr 177 „Nätsi-Võlla looduskaitseala kaitse-eeskiri” kaitse alla võetud Nätsi-Võlla looduskaitseala ning Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määrusega nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas” kaitse alla võetud Nätsi-Võlla hoiuala põhjal. Uus kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 24. märtsi 2017. a määrusega nr 66 „Nätsi-Võlla looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri". Kaitseala pindala suurenes piiride korrigeerimise ja uute alade lisandumise tulemusel 819 ha.
Nätsi-Võlla looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Uljaste maastikukaitseala - Ida-Viru maakonnas asuva 638 ha suuruse maastikukaitseala eesmärk on kaitsta eriilmelisi maastikuelemente: oosi, järve ja raba, maastiku ja elustiku mitmekesisust ning kaitsealuste liikide elupaiku. Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgiks liiva-alade vähetoitelised järved (3110), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), looduslikus seisundis rabad (7110*), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse on vesilobeelia (Lobelia dortmanna) ja järv-lahnarohi (Isoetes lacustris).
Kaitseala on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 13. märtsi 1959. a korralduse nr 331-k lisaga nr 1 „Riikliku kaitse alla võetud maastiku üksikelementide nimestik” kaitse alla võetud maastiku üksikelemendi „Uljaste oos koos Uljaste järvega” ja Vabariigi Valitsuse 5. mai 2005. a määrusega nr 93 „Hoiualade kaitse alla võtmine Ida-Viru maakonnas” kaitse alla võetud Uljaste järve hoiuala põhjal. Uus looduskaitseala kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 31. märtsi 2017. a määrusega nr 69 „Uljaste maastikukaitseala kaitse-eeskiri".
Uljaste maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Kukka looduskaitseala - Hiiu maakonnas asuva 169 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta allikalist madalsood ja selle elustiku mitmekesisust ning kaitstavat looduse üksikobjekti Palade Silmaallikat (Kukemäe allikat). Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgiks allikad ja allikasood (7160), nõrglubja-allikad (7220*), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse on: soohiilakas (Liparis loeselii), kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), täpiline sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata subsp. cruenta), soo-neiuvaip (Epipactis palustris), harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea), ainulehine soovalk (Malaxis monophyllos) ja kärbesõis (Ophrys insectifera).
Kukka looduskaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 1998. a määrusega nr 89 „Kukka maastikukaitseala moodustamine, kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine” kaitse alla võetud Kukka maastikukaitseala baasil. Uus kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 31. märtsi 2017. a määrusega nr 68 „Kukka looduskaitseala kaitse-eeskiri". Kaitseala pindala suurenes piiride korrigeerimise tulemusel 17 ha võrra.
Kukka looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Neeruti maastikukaitseala - Lääne-Viru maakonnas asuva 1250 ha suuruse maastikukaitseala eesmärk on kaitsta Pandivere kõrgustiku põhjaosa pinnavorme (Neeruti mäed), järvi, metsakooslusi, soid, bioloogilist mitmekesisust, maastikuilmet, haruldasi, ohustatud ja kaitsealuseid liike ning nende elupaiku. Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgiks vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel ehk sürjametsad (9060), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse on: kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), laiujur (Dytiscus latissimus), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis) ja tõmmuujur (Graphoderus bilineatus).
moodustati Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957. a määrusega nr 242 „Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s”, millega kinnitati maastikuline keeluala Neeruti mäed ja selle piirid. Vabariigi Valitsuse 16. novembri 1999. a määrusega nr 355 „Neeruti maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine” moodustati Neeruti maastikukaitseala. Uus maastikukaitseala kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 7. aprilli 2017. a määrusega nr 72 „Neeruti maastikukaitseala kaitse-eeskiri". Kaitseala pindala vähenes piiride korrigeerimise tulemusel 28 ha võrra.
Neeruti maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Ontika maastikukaitseala - Ida-Viru maakonnas asuva 1338 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta Balti klinti, Saka mõisaparki, piirkonnale iseloomulikke loodusmetsi ja maastikuilmet ning kaitsealuseid liike. Kaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 19. mai 1939. a otsusega maa-ala looduskaitse alla võtmise kohta Sakka-Ontika paekalda ja metsa kaitsealana. Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957. a määrusega nr 242 „Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s” asutati selle põhjal Saka-Ontika-Toila klindi maastikuline keeluala. Vabariigi Valitsuse 11. oktoobri 1996. a määrusega nr 248 „Ontika ja Smolnitsa maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ja välispiiri kirjelduste kinnitamine” nimetati ala Ontika maastikukaitsealaks ning liideti sellega Ida-Viru Maavalitsuse 16. augusti 1990. a määrusega nr 170 moodustatud Toila taimestiku mikrokaitseala. Kaitseala pindala suurenes piiride korrigeerimise ja uute alade lisandumise tulemusel 119 ha võrra. Uus maastikukaitseala kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 17. aprilli 2017. a määrusega nr 74 „Ontika maastikukaitseala kaitse-eeskiri".
Ontika maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Kikepera looduskaitseala - Pärnu maakonnas asuva 10733 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta ja taastada väärtuslikke metsa-, soo- ja niidukooslusi, kaitsealuseid liike ja nende elupaiku ning rändlindudele sobivaid peatumisalasid ning kaitsta ja taastada järgmisi elupaiku: huumusetoitelised järved ja järvikud, looduslikud jõed ja ojad, lamminiidud, rabad, siirde- ja õõtsiksood, vanad loodusmetsad, rohunditerikkad kuusikud, soostuvad ja soo-lehtmetsad, siirdesoo- ja rabametsad. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse on: kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), laialehine nestik (Cinna latifolia), väike käopõll (Listera cordata), harilik ungrukold (Huperzia selago), roomav öövilge (Goodyera repens), lodukannike (Viola uliginosa), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), sookäpp (Hammarbya paludosa), kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata), sulgjas õhik (Neckera pennata) ja männi-soomussamblik (Hypocenomyce anthracophila), must-toonekurg (Ciconia nigra), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), metsis (Tetrao urogallus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), laanerähn (Picoides tridactylus), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), laanepüü (Bonasa bonasia), habekakk (Strix nebulosa), händkakk (Strix uralensis), värbkakk (Glaucidium passerinum), musträhn (Dryocopus martius), hallpea-rähn (Picus canus), öösorr (Caprimulgus europaeus), sookurg (Grus grus), teder (Tetrao tetrix), mudatilder (Tringa glareola), punaselg-õgija (Lanius collurio), nõmmelõoke (Lullula arborea), herilaseviu (Pernis apivorus), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) ja rüüt (Pluvialis apricaria), rabapüü (Lagopus lagopus), kanakull (Accipiter gentilis), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), punajalg-tilder (Tringa totanus), hallõgija (Lanius excubitor), mustsaba-vigle (Limosa limosa) ja hiireviu (Buteo buteo).
Kaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määrusega nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas” moodustatud Kikepera hoiuala, keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määrusega nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine” kaitse alla võetud Kalda, Kivilaane, Katkusoo, Mölke, Kaskealuse, Pöörikaasiku, Reinse, Vennissaare ja Kauni metsise püsielupaiga, keskkonnaministri 16. aprilli 2009. a määrusega nr 18 „Kaljukotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” kaitse alla võetud Saessaare kaljukotka püsielupaiga, keskkonnaministri 3. juuli 2006. a määrusega nr 43 „Must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” kaitse alla võetud Sutesoo must-toonekure püsielupaiga ja keskkonnaministri 13. detsembri 2006. a määrusega nr 73 „Kanakulli püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” kaitse alla võetud Saessaare kanakulli püsielupaiga alusel. Uus kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 17. aprilli 2017. a määrusega nr 73 „Kikepera looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri".
Kikepera looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Avaste looduskaitseala - Pärnu ja Rapla maakonnas asuva 8841 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta, säilitada ja tutvustada ökosüsteemselt Avaste sood ja Kesu raba, neid ümbritsevaid metsi, pärandkooslusi ja -maastikke ning kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Eesmärk on kaitsta järgmisi liike ja nende elupaiku: kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), soo-neiuvaip (Epipactis palustris), harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea), siberi võhumõõk (Iris sibirica), suur käopõll (Listera ovata), metsõunapuu (Malus sylvestris), harilik porss (Myrica gale), kuninga-kuuskjalg (Pedicularis sceptrum-carolinum), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), eesti soojumikas (Saussurea alpina subsp. esthonica) ja lodukannike (Viola uliginosa), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), öösorr (Caprimulgus europaeus), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), väikepistrik (Falco columbarius), rohunepp (Gallinago media), merikotkas (Haliaeetus albicilla), sookurg (Grus grus), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallpea-rähn (Picus canus), rüüt (Pluvialis apricaria), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), laanepüü (Tetrastes bonasia), mudatilder (Tringa glareola), mustsaba-vigle (Limosa limosa), suurkoovitaja (Numenius arquata), punajalg-tilder (Tringa totanus), hoburästas (Turdus viscivorus), kanakull (Accipiter gentilis), hallõgija (Lanius excubitor) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Ühtlasi on eesmärk kaitsta ja taastada elupaigatüüpe kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), sinihelmikakooslused (6410), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*);.
Kaitseala on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 25. mai 1981. a määrusega nr 340 „Sookaitsealade moodustamise kohta” (ENSV Teataja 1981, 22, 311) kaitse alla võetud Avaste sookaitsealana. Vabariigi Valitsuse 3. juuli 2001. a määrusega nr 225 „Avaste looduskaitseala kaitse-eeskiri” kujundati kaitseala Avaste looduskaitsealaks. Kaitsealasse kuuluvad ka Rapla Maavalitsuse 20. oktoobri 1992. a määrusega nr 97 „Objektide looduskaitse alla võtmine, nimetuse muutmine, pindalade ning uute pindalade kinnitamine” kaitse alla võetud Kesu raba, Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määrusega nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas” kaitse alla võetud Avaste hoiuala ja keskkonnaministri 21. juuli 2010. a määrusega nr 33 „Merikotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” kaitse alla võetud Avaste merikotka püsielupaik. Kaitseala pindala suurenes Kesu raba jt alade liitmise tulemusel 3588 ha võrra. Uus looduskaitseala kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 24. aprilli 2017. a määrusega nr 77 „Avaste looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri".
Avaste looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Rakvere tammiku maastikukaitseala - Lääne-Viru maakonnas asuva 24 ha suuruse maastikukaitseala eesmärk on kaitsta ja tutvustada pinnavormi, maastikuilmet, bioloogilist mitmekesisust ning parkmetsailmelist Rakvere tammikut ja sealset laialehist metsa. Lisaks on eesmärk kaitsta kaitsealust liiki tammepässikut (Inonotus dryophilus) ja selle elupaiku.
Ala võeti kaitse alla Vabariigi Valitsuse 27. jaanuari 1939. a otsusega ning kaitsekord kinnitati Eesti NSV Ministrite Nõukogu 5. juuni 1959. a määrusega nr 218 „Abinõudest parkide säilitamiseks ja korrastamiseks vabariigis”. Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 1999. a määrusega nr 407 „Rakvere tammiku maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine” nimetati ala Rakvere tammiku maastikukaitsealaks. Uus maastikukaitseala kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2017. a määrusega nr 80 „Rakvere tammiku maastikukaitseala kaitse-eeskiri". Kaitseala pindala suurenes piiride korrigeerimise tulemusel 1,3 ha võrra.
Kämbla looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Rutu maastikukaitseala - Viljandi maakonnas asuva 329 ha suuruse maastikukaitseala eesmärk on kaitsta ja tutvustada, Sakala kõrgustiku omapäraseid pinnavorme ja maastikku, Rutu mägesid ning aruniite, elupaigatüüpe: vanad loodusmetsad (9010*) ning okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060).
Kaitseala on moodustatud Viljandi Maakonnavalitsuse 21. augusti 1990. a määrusega nr 296 „Loodushoiust Viljandi maakonnas” moodustatud Rutu mägede maastikukaitseala baasil. Rutu mägede maastikukaitseala kaitsekorda on uuendatud Viljandi Maakonnavalitsuse 9. novembri 1992. a määrusega nr 413 „Looduskaitse korraldus Viljandi maakonnas”. Selle põhjal moodustati Rutu maastikukaitseala, mille kaitse-eeskiri ja välispiiri kirjeldus kinnitati Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a määrusega nr 170 „Rutu maastikukaitseala kaitse-eeskiri”. Uus maastikukaitseala kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2017. a määrusega nr 78 „Rutu maastikukaitseala kaitse-eeskiri". Kaitseala pindala vähenes piiride korrigeerimise tulemusel 0,7 ha võrra.
Rutu maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Kaali maastikukaitseala - Saare maakonnas asuva 39 ha suuruse maastikukaitseala eesmärk on kaitsta meteoriidikraatreid ja neid ümbritsevat pärandkultuurmaastikku. Eesmärk on kaitsta käsitiivalisi ja nende elupaiku ning kaitsealuseid liike: tömbilehine tiivik (Fissidens arnoldii), jalaka-kauss-samblik (Gyalecta ulmi) ja kähar põõsassammal (Thamnobryum alopecurum), ning nende kasvukohti.
Kaitsealal asuvad meteoriidikraatrid (kraatriväli) võeti kaitse alla Vabariigi Valitsuse 19. augusti 1938. a otsusega nr 671 maa-ala looduskaitse alla võtmise kohta. Eesti NSV Ministrite Nõukogu 6. aprilli 1959. a määrusega nr 119 „Riiklike maastikuliste, geoloogiliste, botaanilis-zooloogiliste keelualade ja nende piiride kehtestamine” moodustati riiklik geoloogiline keeluala Kaali meteoriidikraatrid, mis koosnes seitsmest lahustükist. Territoriaalseks kaitsealaks laiendati kraatreid Eesti NSV Ministrite Nõukogu 24. septembri 1979. a määrusega nr 497 „Looduskaitsealade edasise väljaarendamise kohta”. Kaitseala piire ja kaitsekorda uuendati Vabariigi Valitsuse 14. novembri 2000. a määrusega nr 360 „Kaali maastikukaitseala kaitse-eeskiri”. Kaitseala pindala vähenes piiride korrigeerimise tulemusel 44,9 ha võrra. Uus maastikukaitseala kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2017. a määrusega nr 79 „Kaali maastikukaitseala kaitse-eeskiri".
Kaali maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Mihkli looduskaitseala - Pärnu maakonnas asuva 88 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta liigirikast tammikut ja tamme-segapuistut. Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgiks aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), vanad loodusmetsad (9010*) ning vanad laialehised metsad (9020*). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse on: rohelist kaksikhammast (Dicranum viride) ning kaitsealust liiki leht-kobartorikut (Grifola frondosa).
Mihkli looduskaitseala on moodustatud Pärnu Rajooni TSN Täitevkomitee 5. veebruari 1964. a otsusega nr 26 „Looduslikult kaunite kohtade, parkide, põliste puude ja rändrahnude ja teiste kaitset väärivate looduslike objektide säilitamine”, Pärnu Rajooni TSN Täitevkomitee 27. septembri 1976. a otsusega nr 253 „Looduskaitse objektide kohta rajoonis” ning Pärnu Maakonnavalitsuse 12. juuli 1991. a määrusega nr 319 „Kohaliku tähtsusega looduskaitse objektide kohta” kaitse alla võetud loodusobjekti põhjal. Kaitseala piire ja kaitsekorda uuendati 12. veebruari 2004. a määrus nr 36 „Mihkli looduskaitseala kaitse-eeskiri”. Uus kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2017. a määrusega nr 117 „Mihkli looduskaitseala kaitse-eeskiri". Kaitseala pindala vähenes piiride korrigeerimise tulemusel 0,2 ha võrra.
Mihkli looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Allikukivi maastikukaitseala - Pärnu maakonnas asuva 24 ha suuruse maastikukaitseala eesmärk on kaitsta Allikukivi ürgoru maastikku, looduse mitmekesisust, ohustatud ja kaitsealuseid liike. Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgiks allikad ja allikasood (7160), koopad (8310), vanad loodusmetsad (9010*) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse on veelendlane (Myotis daubentonii), suurkõrv (Plecotus auritus) ja põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii).
Kaitseala territoorium on olnud kaitse all alates 1976. aastast, kui Pärnu Rajooni TSN Täitevkomitee 27. septembri 1976. a otsusega nr 253 „Looduskaitse objektide kohta rajoonis” võeti kaitse alla Allikukivi koopad ja allikas. Kaitseala on moodustatud Pärnu Maakonnavalitsuse 12. juuli 1991. a määrusega nr 319 „Kohaliku tähtsusega looduskaitse objektide kohta” kaitse alla võetud Allikukivi koobaste ja allika kaitseala baasil. Uus looduskaitseala kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2017. a määrusega nr 118 „Allikukivi maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri".
Allikukivi maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Luhasoo looduskaitseala - Võru maakonnas asuva 711 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta, säilitada, taastada ja tutvustada rabaökosüsteemi ning elustiku mitmekesisust. Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgiks huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soolehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse on: sagristarn (Carex irrigua), Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii) ja harilik sookäpp (Hammarbya paludosa).
Luhasoo looduskaitseala on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 25. mai 1981. a määrusega nr 340 „Sookaitsealade moodustamise kohta” kaitse alla võetud sookaitseala ning looduskaitseseaduse § 50 lõike 2 alusel kaitse alla võetud Luhasoo must-toonekure püsielupaiga põhjal. Kaitseala piire ja kaitsekorda uuendati Vabariigi Valitsuse 18. oktoobri 2000. a määrus nr 335 „Luhasoo maastikukaitseala kaitse-eeskiri”. Uus kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2017. a määrusega nr 119 „Luhasoo looduskaitseala kaitse-eeskiri". Kaitseala pindala vähenes piiride korrigeerimise ja loodusväärtuseta alade välja jätmise tulemusel 82 ha võrra.
Luhasoo looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Lehtsaare looduskaitseala - Viljandi maakonnas asuva 379 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta metsa- ja sookooslusi ja neile omast elustiku mitmekesisust. Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgiks huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soolehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse on: harilik ungrukold (Huperzia selago), metsis (Tetrao urogallus), musträhn (Dryocopus martius), laanepüü (Bonasa bonasia) ja väike-kärbsenäpp (Ficedula parva).
Lehtsaare looduskaitseala territoorium võeti Lehtsaare metsise kaitsealana kaitse alla Viljandi Maavalitsuse 21. augusti 1990. a määrusega nr 296 „Loodushoiust Viljandi maakonnas”. Lehtsaare metsise kaitseala põhjal moodustati Viljandi Maakonnavalitsuse 9. novembri 1992. a määrusega nr 413 „Looduskaitse korraldus Viljandi maakonnas” Lehtsaare looduskaitseala. Lehtsaare looduskaitseala kaitsekord on uuendatud Vabariigi Valitsuse 7. jaanuari 2003. a määrusega nr 3 „Lehtsaare looduskaitseala kaitse-eeskiri”. Uus kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2017. a määrusega nr 120 „Luhasoo looduskaitseala kaitse-eeskiri". Kaitseala pindala vähenes piiride korrigeerimise tulemusel 1,5 ha võrra.
Lehtsaare looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Jõuga maastikukaitseala - Ida-Viru maakonnas asuva 304 ha suuruse maastikukaitseala eesmärk on kaitsta metsa- ja veeökosüsteeme, maastikuilmet, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike ning Jõuga ja Kõnnu oosistikke. Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgiks liiva-alade vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*) ning okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse on must-toonekurg (Ciconia nigra) ja karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), pisikäpp (Epipogium aphyllum), väike käopõll (Listera cordata), soohiilakas (Liparis loeselii), harilik sookäpp (Hammarbya paludosa) ja lääne-mõõkrohi (Cladium mariscus).
Kaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 1996. a määrusega nr 312 „Kivinõmme maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine” ning kandis nime Kivinõmme maastikukaitseala. Uus kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 31. augusti 2017. a määrusega nr 138 „Jõuga maastikukaitseala kaitse-eeskiri".
Jõuga maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Puhtu-Laelatu looduskaitseala - Pärnu maakonnas asuva 3058 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta, taastada ja säilitada eluslooduse mitmekesisust, looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, kaitsealuseid liike, rahvusvahelise tähtsusega veelindude rändepeatuspaiku, vee- ja rannikulinnustiku pesitsus-, sulgimis- ja toitumisalasid. Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgiks liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), väikesaared ja laiud (1620), rannaniidud (1630*), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lood (alvarid) (6280*), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*), liigirikkad madalsood (7230), vanad laialehised metsad (9020*), puiskarjamaad (9070) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse on: hüüp (Botaurus stellaris), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), väikeluik (Cygnus columbianus), laululuik (Cygnus cygnus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), nõmmelõoke (Lullula arborea), luha-sinirind (Luscinia svecica cyanecula), väikekoskel (Mergus albellus), tutkas (Philomachus pugnax), täpikhuik (Porzana porzana), väiketiir (Sterna albifrons), jõgitiir (Sterna hirundo), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), randtiir (Sterna paradisaea), händkakk (Strix uralensis) ja vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri), randtarn (Carex extensa), valge tolmpea (Cephalanthera longifolia), punane tolmpea (Cephalanthera rubra), rohekas õõskeel (Coeloglossum viride), Ruthe sõrmkäpp (Dactylorhiza ruthei), harilik muguljuur (Herminium monorchis), vahelmine näkirohi (Najas marina subsp. intermedia), kärbesõis (Ophrys insectifera), tõmmu käpp (Orchis ustulata), liht-randpung (Samolus valerandii) ja kõrge kannike (Viola elatior), merivart (Aythya marila haudeasurkond), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), liivatüll (Charadrius hiaticula), õõnetuvi (Columba oenas), väike-kirjurähn (Dendrocopos minor), väänkael (Jynx torquilla), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), hänilane (Motacilla flava), suurkoovitaja (Numenius arquata), rooruik (Rallus aquaticus), kodukakk (Strix aluco), ristpart (Tadorna tadorna) ja punajalg-tilder (Tringa totanus); kahepaiksetest rabakonn (Rana arvalis) ning käsitiivalistest põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), tiigilendlane (Myotis dasycneme), veelendlane (Myotis daubentoni), pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii) ja suurkõrv (Plecotus auritus).
Puhtu-Laelatu looduskaitseala on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957. a määrusega nr 242 „Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s” (ENSV Teataja 1957, 14, 125) kaitse alla võetud Virtsu-Laelatu-Puhtu botaanilis-zooloogilise kaitseala põhjal. Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2003. a määrusega nr 18 „Puhtu-Laelatu looduskaitseala kaitse-eeskiri” moodustati Puhtu-Laelatu looduskaitseala. Uus kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 26. oktoobri 2017. a määrusega nr 153 „Puhtu-Laelatu looduskaitseala kaitse-eeskiri". Kaitseala pindala suurenes piiride korrigeerimise, hoiualade ning püsielupaikade liitmise tulemusel 285 ha võrra, sellest 270 ha oli varem hoiualal ja 11 ha (6 ha sellest oli samal ajal ka hoiuala) moodustas püsielupaik. Uut kaitstavat ala lisandus ligikaudu 17 ha.
Puhtu-Laelatu looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Kaugatoma-Lõu maastikukaitseala - Saare maakonnas asuva 596 ha suuruse maastikukaitseala eesmärk on kaitsta Kaugatoma lahe äärset pankrannikut ja Lõu loopealset ning kaitsealuseid liike. Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgiks esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), rannaniidud (1630*), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), lood (6280*), sinihelmikakooslused (6410), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), plaatlood (8240*), vanad loodusmetsad (9010*), puiskarjamaad (9070) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse on: laululuik (Cygnus cygnus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), nõmmelõoke (Lullula arborea), punaselg-õgija (Lanius collurio), sookurg (Grus grus), madal unilook (Sisymbrium supinum), nurmlauk (Allium vineale), lepa-kärbseseen (Amanita friabilis), püramiid-koerakäpp (Anacamptis pyramidalis), müür-raunjalg (Asplenium ruta-muraria), vask-porosamblik (Cladonia convoluta), sarvharik (Clavulinopsis corniculata), harilik särasamblik (Fulgensia bracteata), kadakatarjak (Oxyporus philadelphi), stepi-naastsamblik (Psora decipiens), harilik lohksamblik (Solorina saccata), valge vahasamblik (Squamarina lentigera), loo-rebasesamblik (Vulpicida tubulosus).
Kaitsealal asuv Kaugatoma pank võeti kaitse alla Kingissepa Rajooni TSN Täitevkomitee 18. detsembri 1973. a otsusega nr 22 „Kohaliku kaitse alla võetavate looduskaitseobjektide täiendava nimekirja kinnitamine”. Selle põhjal moodustati Vabariigi Valitsuse 21. novembri 2000. a määrusega nr 380 „Kaugatoma-Lõo maastikukaitseala kaitse-eeskiri” maastikukaitseala. Uus kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 26. oktoobri 2017. a määrusega nr 154 „Kaugatoma-Lõu maastikukaitseala kaitse-eeskiri". Kaitseala pindala suurenes piiride korrigeerimise ja hoiualade liitmise tulemusel ~109 ha võrra.
Kaugatoma-Lõu maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Nõva looduskaitseala - Harju ja Lääne maakonnas asuva 2390 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on Loode-Eestile omast ranniku- ja luitemaastikku, looduslikke kooslusi, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike. Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgiks rannikulõukad (1150*), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), hallid luited (2130*), rusked luited kukemarjaga (2140*), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), liivikud (2330), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), siirde- ja õõtsiksood (7140), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning lammi-lodumetsad (91E0*). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse on: jõesilm (Lampetra fluviatilis), vingerjas (Misgurnus fossilis), saarmas (Lutra lutra), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), nõmmekiur (Anthus campestris), laanepüü (Bonasa bonasia), kassikakk (Bubo bubo), öösorr (Caprimulgus europaeus), must-toonekurg (Ciconia nigra), musträhn (Dryocopus martius), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), nõmmelõoke (Lullula arborea), herilaseviu (Pernis apivorus), laanerähn (Picoides tridactylus), täpikhuik (Porzana porzana), händkakk (Strix uralensis), metsis (Tetrao urogallus), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), habelendlane (Myotis mystacinus), suurkõrv (Plecotus auritus), tiigikonn (Rana lessonae) ja apteegikaan (Hirudo medicinalis), lääne-mõõkrohi (Cladium mariscus), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii), tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens), soo-neiuvaip (Epipactis palustris), rand-ogaputk (Eryngium maritimum), sale villpea (Eriophorum gracile), roomav öövilge (Goodyera repens), rand-seahernes (Lathyrus japonicus), harilik porss (Myrica gale), valge vesiroos (Nymphaea alba), väike vesiroos (Nymphaea candida), aas-karukell (Pulsatilla pratensis), tume nokkhein (Rhynchospora fusca), lodukannike (Viola uliginosa), liiv-maakeelt (Geoglossum arenarium), raudkull (Accipiter nisus), õõnetuvi (Columba oenas), väike-kirjurähn (Dendrocopus minor), lõopistrik (Falco subbuteo) ja hoburästas (Turdus viscivorus).
Nõva looduskaitseala on moodustatud Haapsalu Rajooni RSN Täitevkomitee 21. augusti 1985. a otsusega nr 216 „Nõva taimestiku ajutise kaitseala loomine” moodustatud Nõva taimestikukaitseala ning Vabariigi Valitsuse 17. juuni 1997. a määrusega nr 120 „Nõva maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine” moodustatud ja Vabariigi Valitsuse 11. aprilli 2005. a määrusega nr 77 „Nõva maastikukaitseala kaitse-eeskiri” muudetud Nõva maastikukaitseala baasil. Uus kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 26. oktoobri 2017. a määrusega nr 152 „Nõva looduskaitseala kaitse-eeskiri". Kaitseala pindala suurenes piiride korrigeerimise, hoiualade ja püsielupaikade liitmise tulemusel 514 ha võrra.
Nõva looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Järvevälja maastikukaitseala - Ida-Viru maakonnas asuva 310 ha suuruse maastikukaitseala eesmärk on kaitsta Peipsi põhjaranniku luitestikku. Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgiks metsastunud luited (2180), looduslikus seisundis rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), vanad loodusmetsad (9010*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse on: kalakotkas (Pandion haliaetus), pruun lõikhein (Cyperus fuscus).
Kaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 12. novembri 1996. a määrusega nr 281 „Järvevälja maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine” Kohtla-Järve TSN Täitevkomitee 17. jaanuari 1967. a otsusega nr 7 „Looduskaitse objektidest rajoonis” asutatud Järvevälja luitestiku kaitseala põhjal. Uus kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 10. novembri 2017. a määrusega nr 162 „Järvevälja maastikukaitseala kaitse-eeskiri". Kaitseala pindala vähenes piiride korrigeerimise tulemusel ~9 ha võrra.
Järvevälja maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Suuremõisa lahe looduskaitseala - Saare maakonnas asuva 416 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta elupaigatüüpe lood (alvarid ‒ 6280*), sinihelmikakooslused (6410), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), puiskarjamaad (9070) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse on: kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), suur rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), kassikakk (Bubo bubo), merikotkas (Haliaeetus albicilla) ja mustviires (Chlidonias niger), pisikannike (Viola pumila).
Suuremõisa lahe looduskaitseala on moodustatud Kingissepa Rajooni TSN Täitevkomitee 3. aprilli 1965. a otsusega nr 32 „Looduse kaitsest Kingissepa rajoonis” kaitse alla võetud Suuremõisa lahe ornitoloogilise keeluala ja keskkonnaministri 17. aprilli 2006. a määrusega nr 28 „Kaitsealuste seeneliikide püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” kaitse alla võetud kuld-soverbielli Suuremõisa püsielupaiga põhjal. Uus kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 2017. a määrusega nr 184 „Suuremõisa lahe looduskaitseala kaitse-eeskiri". Kaitseala pindala suurenes piiride korrigeerimise, seniste püsielupaikade ja uute alade liitmise tulemusel 67 ha võrra.
Suuremõisa lahe looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Pilkuse maastikukaitseala - Rapla maakonnas asuva 480 ha suuruse maastikukaitseala eesmärk on kaitsta soo- ja metsaökosüsteemi ning elustiku mitmekesisust. Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgiks rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse on: väike-konnakotkas (Aquila pomarina) ja kanakull (Accipiter gentilis).
Kaitseala on moodustatud Rapla Maavalitsuse 20. oktoobri 1992. a määrusega nr 97 „Objektide looduskaitse alla võtmine, nimetuse muutmine, pindalade ning uute pindalade kinnitamine” kaitse alla võetud sookaitseala baasil. Kaitseala kaitse-eeskiri on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2001. a määrusega nr 133 „Pilkuse maastikukaitseala kaitse-eeskiri”. Uus kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 2017. a määrusega nr 181 „Pilkuse maastikukaitseala kaitse-eeskiri". Kaitseala pindala suurenes piiride korrigeerimise tulemusel ~4 ha võrra.
Pilkuse maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Letipea maastikukaitseala - Lääne-Viru maakonnas asuva 609 ha suuruse maastikukaitseala eesmärk on kaitsta Põhja-Eesti rannikule iseloomulikke maastikke ja rannaniidukooslusi, olulisi lindude rändepeatus- ja pesitsuspaiku ning kaitsealuseid liike. Eesmärk on kaitsta ka kaitstavaid looduse üksikobjekte Ehalkivi ja Tagaküla Suurkivi. Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgiks veealused liivamadalad (1110), laiad madalad lahed (1160), vanad loodusmetsad (9010*) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*).
Kaitseala on moodustatud Lääne-Viru Maavalitsuse 30. jaanuari 1992. a määrusega nr 29 „Letipea linnustiku kaitseala kohta” ja nimetatud maastikukaitsealaks Vabariigi Valitsuse 30. mai 2000. a määrusega nr 171 „Letipea maastikukaitseala kaitse-eeskiri”. Uus kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 2017. a määrusega nr 180 „Letipea maastikukaitseala kaitse-eeskiri". Kaitseala pindala suurenes piiride korrigeerimise tulemusel ~4 ha võrra.
Letipea maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Kesselaiu maastikukaitseala - Saare maakonnas asuva 175 ha suuruse maastikukaitseala eesmärk on kaitsta Kesse panka ja saarel kasvavat lookuusikut, looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, kaitsealuseid liike ning nende elupaiku. Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgiks püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), rannaniidud (1630*), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), lood (alvarid ‒ 6280*), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*) ja puiskarjamaad (9070). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse on: randtiir (Sterna paradisaea), punaselg-õgija (Lanius collurio) ja vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), punane tolmpea (Cephalanthera rubra), müür-raunjalg (Asplenium ruta-muraria), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja liivatüll (Charadrius hiaticula).
Kaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 10. novembri 1938. a otsusega nr 816 „Maa-alade looduskaitse alla võtmise kohta” kaitse alla võetud Kesselaiu panga ja selle läheduses oleva maa-ala (60 hektari suurune mets) põhjal. Kaitseala nimetati maastikukaitsealaks Vabariigi Valitsuse 5. mai 2004. a määrusega nr 184 „Kesselaiu maastikukaitseala kaitse-eeskiri”. Uus kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 2017. a määrusega nr 179 „Kesselaiu maastikukaitseala kaitse-eeskiri". Kaitseala pindala vähenes piiride korrigeerimise tulemusel 4 ha võrra.
Kesselaiu maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Laidu saare looduskaitseala - Saare maakonnas asuva 19 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta Laidu saarel pesitsevaid ja läbirändavaid linde, poollooduslikke kooslusi ning kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgiks väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210) ja lood (alvarid - 6280*). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse on: valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), randtiir (Sterna paradisaea) ja jõgitiir (Sterna hirundo), hahk (Somateria mollissima).
Kaitseala on moodustatud Kingissepa Rajooni TSN Täitevkomitee 3. aprilli 1965. a otsuse nr 32 „Looduse kaitsest Kingissepa Rajoonis” lisa 2 „Kohaliku tähtsusega looduskaitseobjektide loetelu” V osa „Ornitoloogilised keelualad” punkti 73 alusel merelindude ja haha pesitsuskoha kaitseks. Kaitseala nimetati looduskaitsealaks Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2004. a määrusega nr 178 „Laidu saare looduskaitseala kaitse-eeskiri”. Uus kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 2017. a määrusega nr 183 „Laidu saare looduskaitseala kaitse-eeskiri". Kaitseala pindala ei muutunud.
Laidu saare looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Pangodi maastikukaitseala - Tartu maakonnas asuva 383 ha suuruse maastikukaitseala eesmärk on säilitada ja tutvustada Pangodi järvestiku järvesid ning neid ümbritsevate moreenkattega mõhnade loodus- ja pärandmaastikke, sealhulgas sürjametsi ja niite, ning looduse mitmekesisust ning kaitsta ja säilitada Kodijärve mõisa parki. Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgiks looduslikult rohketoitelised järved (3150). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse on: vingerjas (Misgurnus fossiilis), võsu-liivsibul (Jovibarba sobolifera) ja harilik käokuld (Helichrysum arenarium).
Kaitseala territoorium on osaliselt looduskaitse all alates 1957. aastast, kui Elva Rajooni TSN Täitevkomitee 10. juuli 1957. a otsusega nr 198 „Looduskaitse korraldamisest Elva rajoonis” võeti pargina kaitse alla Pikksaare park ning looduslikult kauni kohana Palumäed Pangodi järve ääres. Tartu Rajooni TSN Täitevkomitee 9. septembri 1964. a otsusega nr 99 „Looduse kaitsest Tartu rajoonis” täpsustati nii kaitstava ala nimetust, tüüpi kui ka ulatust: eraldi objektidena võeti kaitse alla Pangodi järv koos Pikksaare pargi ja Palumägedega (Hurdamäed) ning Kodijärve park, ja nende kaitseks kehtestati kaitse-eeskirjad. Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2001. a määrusega nr 334 moodustati eelnimetatud objektide põhjal Pangodi maastikukaitseala. Uus kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 2017. a määrusega nr 182 „Pangodi maastikukaitseala kaitse-eeskiri". Kaitseala pindala ei muutunud.
Pangodi maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.