Ürglooduse objektide andmete kuvamine
| Ürglooduse objekt: Saaremüür | Väljad: peida
,kuva
|
|
| Kaitsealune ala | Võhandu jõe ürgorg (KLO1000315) |
| Nimi | Saaremüür |
| Asukohakirjeldus | Põlva maakord, Veriora vald. Võhandu paremal kaldal, Leevi asulast ca 600 m põhja pool. Juurdepääsuks tuleb Võru-Räpina maanteel asuvast Leevi asulast piki jõe paremat kallast kulgevat külavaheteed sõita ca 800 m põhja suunas kuni Lohu taluni. Sealt laskuda jõeorgu ning siis mööda jõeäärset rada suunduda 260-270 m ülesvoolu . |
| Kaitse | Kaitse all kui maastikukaitseala üksikobjekt. Tähistamata. Kaitse säilitada. Võiks ülesvoolu-poolses otsas sildiga tähistada, kuna siinset paika sageli külastatakse. |
| Kirjandus | On leidnud kajastamist enamikes Võhandu ürgorgu käsitlevais trükistes. Allikakoobast on A.Kleesmenti andmete järgi kirjeldatud ka:
Heinsalu Ü. 1987. Eesti NSV koopad. Tallinn, "Valgus", 160 lk., lk. 71.
|
| Iseloomustus | Järsus kirdest põhja pöörduvas jõekäärus paljanduvad kuni 3,5 m paksuses Burtnieki lademe Abava kihistiku liivakivid. Liivakivid on peeneteralised, põimkihilised, nõrgalt kuni keskmiselt tsementeerunud, valdavalt kollakasroosad, vahekihiti punakaspruunid või violetjaspunased. Põimkihiliste seeriate paksus kõigub 5 cm-st 30 cm-ni, kallakussuund 170o. Seeriate alumises osas liivakivi terajämedus suurem, kohati esineb siin kvartsi veeriseid läbimõõduga kuni 2 cm. Seeriaid eraldavad kihipinnad lainjad.
Põhjaotsas laskub paljand 20 m pikkuse järsu seinana otse vette. Lõunast piirab seina lääne-idasuunaline sälkorg, mida mööda on 10 m ulatuses kuni 3 m paksune liivakiviprofiil kuivalt maalt ligipääsetav.
Paljandi vette langevas osas on vee piiril väike teravatipuline allikakoobas kõrgusega 0,7 ja laiusega 0,4 m, mille põhjasein kulgeb mööda lõhepinda asimuudiga 30o.
Kirjeldatud Saare müürist ca 30 m allavoolu on Võhandu jõe paremal kaldal väike kollakasroosa liivakivi paljand. Profiili paksus ulatub siin ainult 1 meetrini.
|
| Koostanud | A.Kleesment |
| Seisund | Hea. Asendi tõttu jõekäärus allub jõe abrasioonile, mis hoiab paljandi värskena. Juurdepääsetav põhilises osas ainult veest. Vahetult paljandist ülesvoolu on paadituristide randumiseks sobiv jõeniit. |
| Tähtsus | Rekreatiivne, teaduslik. |
| Uuritus | 1964.a. mõõdistati E.Varepi juhendamisel E.Hangu, E.Linkruse, E.Muuga ja L.Vassiljevi poolt. E.Varepi poolt on antud müürile ka tema nimi. Esimene teadaolev geoloogiline kirjeldus on tehtud A.Kleesmenti poolt 1985.a.
Revisjonülevaatus tehti A. Kleesmenti poolt 1998.a. suvel.
|
| Loodusobjekt | Paljand (aluspõhja-) |
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/... |
|
| Ürglooduse objekti kohanimi | Põlva maakond, Räpina vald, Leevi küla |