Ürglooduse objektide andmete kuvamine
| Ürglooduse objekt: Reo müür | Väljad: peida
,kuva
|
|
| Kaitsealune ala | Võhandu jõe ürgorg (KLO1000315) |
| Nimi | Reo müür |
| Asukohakirjeldus | Põlva maakond, Veriora vald. Võhandu jõe paremal kaldal Reo veski varemete juures. Juurdepääsuks tuleb Reo silla juurest minna mööda jõeoru paremat perve kulgevat jalgrada 400 m ja Reo veski varemete juures laskuda jõeorgu. Jalgrada on esimese 300 m ulatuses küllaltki korralik, oma lõpposas muutub aga vähemärgatavaks. |
| Kaitse | On kaitse all maastikukaitseala üksikobjektina. Kaitse säilitada. |
| Kirjandus | On leidnud äramärkimist spetsiaalsetes Võhandu ürgoru maastikukaitseala käsitlevates. Ekslikult on Reo veski paljandit mõningates trükistes peetud fossiilsete kalade leiukohaks ( Kurik, 1978; Mark-Kurik, 1999), omistades sellele paljandile Väike-ja Suure-Ütsealutse müürist leitud leide. |
| Iseloomustus | Jõest 20-30 m kaugusel asuva kaldajärsaku alumises osas paljanduvad 15-20 m pikkuses lõigus Burtnieki lademe Abava kihistiku punakaskollased ja pruunikaskollased põimkihilised liivakivid. Paljandi kõrgus keskosas 3 m. Liivasein on suures osas sammaldunud.
Paljandi keskosas on ümaraservalise avaga koobas sügavusega 1,8 m. Suudme kõrgus on suudmes 1,8 m, suurenedes koopa esiosas kuni 2 meetrini. Tühemiku laius on peaaegu kuni tagaseinani 1,1 m. Seinad on siledad. Ilmselt on tegemist inimkäte poolt kaevatud süvendiga, tõenäoliselt kunagise kartulikeldriga.
Paljandi ülesvoolu otsa juures on Reo veski kivihoone varemed. Reo veski oli möödunud sajandil üks suuremaid ja moodsamaid kaasaegset maastikukaitseala hõlmavas Võhandu jõeoru lõigus.
Muistendid räägivad Reo külas Võhandu kaldal olevast koopast, kus olid sees kangasteljed ja kuhu oli peidetud kulda. On raske öelda, kas juttu on just Reo müüris olevast koopast, mida hiljem on ümber kaevatud kartulikeldriks. Tõenäolisemalt on muistenditega seotud koobas olnud mõnes teises selle piirkonna paljandis.
|
| Koostanud | A. Kleesment |
| Seisund | Rahuldav. Vähese külastatavuse tõttu ei allu inimkahjustustele. Huvitaval kombel on säilinud viimased 35 aastat peaaegu muutumatute mõõtmetega, kuigi asub jõest eemal ja nõlv paljandi kohal on tihedalt kinni kasvanud. Tähistamata. |
| Tähtsus | Teaduslik, rekreatiivne. Ajaloolise Reo veskiga seotud koht. Rahva-pärimustega seotud. |
| Uuritus | Esimene teadaolev geoloogiline kirjeldus on tehtud H.Viidingu poolt 1957.a. 1964.a. mõõdistati E.Varepi juhendamisel E.Hangu, E.Linkruse, E.Muuga ja L.Vassiljevi poolt. 1967. Ja 1970.a. tegi paljandis uurimusi E.Mark-Kurik. 1998.a. tehti geoloogiline kirjeldus A.Kleesmenti poolt. |
| Loodusobjekt | Paljand (aluspõhja-) |
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/... |
|
| Ürglooduse objekti kohanimi | Põlva maakond, Räpina vald, Haavapää küla |