Dokumendi andmete kuvamine

Õigusakt: 1990.09.19 Rapla MK Valitsuse määrus nr 158 Jalase küla kaitseala moodustamine ja põhimääruse kinnitamineVäljad: peida ,kuva
Vastu võetud19.09.1990
RekvisiitRapla Maakonnavalitsuse 19.09.1990. a määrus nr 158
PealkiriRapla MK Valitsuse määrus nr 158
Jalase küla kaitseala moodustamine ja põhimääruse kinnitamine
Sisu

LKR: 20.10.1997 10:41:01

EESTI VABARIIGI

RAPLA MAAKONNAVALITSUSE

M Ä Ä R U S

18.09. 1990.a. nr. 158

Jalase küla kaitseala moodus-

tamine ja põhimääruse kinnita-

mine

Võttes aluseks Eesti Kultuuriministeeriumi ettepaneku Maakonnavalitsus m ä ä r a b:

Moodustada Jalase küla kaitseala ning kinnitada kaitseala põhimäärus esitatud kujul.

Maavanem H. Õunapuu

Maasekretär K. Õunapuu

JALASE KuLA KAITSEALA PÕHIMÄÄRUS

uldsätted

1. Jalase küla kaitseala on kinnitatud Rapla Maakonnavalitsuse määrusega nr. 158 18.09.90.a. Eesti Kultuuri-

ministeeriumi kirjalikul ettepanekul, kirja nr. 4-6/II-39, 31.07.1990.a. alusel.

2. Jalase küla kaitseala kuulub Rapla maakonna Raikküla külanõukogu piirkonda paiknedes Kabala ühismajandi ja

Kuusiku metskonna territooriumil. Kaitseala moodustavad Jalase külas paiknevad praegused ja endised talukohad

koos lähedaste põldude, metsade, heina- ja karjamaadega. Küla kaitseala üldpindala on 17,8 km2. Seda piirab põhjast

ja läänest kaitsetsoon, pindalaga 12,8 km2 - Söbesoo, Parka ja Körvetaguse raba, millest sõltub kaitseala põhja- ning

pinnavee reziim.

3. kKla kaitseala tegevust juhib ühiskondlikult külavolikogu, mille koosseisu kuuluvad Muinsuskaitse Jalase

Külaseltsi liikmed ning teadus- ja looduskaitsenõunikud.

4. Maavaldajatel lähtuda oma tegevuses kaitseala ülesannetest ja kaitsekorralduse sätetest.

Kaitseala ja kaitsetsooni ülesanded ning kaitse korraldus

5. Säilitada Jalase külamaastik, mis peegeldab asutuse ja maakasutuse väljakujunemist Lõuna-Harjumaa

loometsade piirkonnas mitme aastatuhande vältel.

6. Soodustada küla arendamise eesmärgil selle piirkonna ajaloo ja looduse kui terviku igakülgset teaduslikku

uurimist.

7. Teenida üldkultuurilisi, eeskätt hariduslikke, looduskaitselisi keskkonna petuslikke, majanduslikke (mitte

turistlikke) eesmärke.

8. Tagada kultuurililooliselt, etnograafiliselt, arheoloogiliselt, geoloogiliselt, hüdroloogiliselt, mullastikuliselt,

metsanduslikult, botaaniliselt jm. tähtsate objektide ja alade säilitamine ja kaitsmine teaduse, kultuuri ja majanduse

huvides.

9. Hoolitseda kaitset väärivate objektide tähistamise ja korrashoiu eest.

10. Säilitada põllu- ja metsamaade ökoloogiline tasakaal ja taastada traditsiooniline väikepõllundus (mahepõllunduse

iseloomuga).

11. Säilitada küla ja talu etnograafiline ilme. Talu taastamisel ja uute hoonete ehitamisel lähtuda eesti küla põlistest

traditsioonidest. Vältida põliskülale mitte iseloomulike ehitiste rajamist.

12. Säilitada ja tähistada kaitsealal leiduvad arvukad arheoloogilised mälestised ning põlised taluasemed ja

tööpaigad.

13. Säilitada ja tähistada kaitsealal tähelepanuväärsed loodusmälestised nagu karstivormid, abrud, looduslikus asu-

kohas paiknevad suured rändrahnud, kivikülvid astangud ja muud huvitavad pinnavormid.

14. Säilitada mitmepalgelised loometsad, kadastikud, lodumetsad, sood, rabad ja muud märgalad, allikad ning nende

looduslikud taimekooslused.

15. Säilitada ja hooldada talude juures, metsades, külateede, ääres kasvavad põlispuud, metsaribad ja puiesteed.

16. Säilitada kõik vanad piirimärgid - ristikivid, vanad kiviaiad ja ajaloolise tähtsusega kivivared - muistse maa-

kasutuse jäljed.

17. Mitte teha kaitsealal ja kaitsetsoonis külamaastiku traditsioonilist ilmet ja ökoloogilist tasakaalu muutvaid

kuivendus- ja kultuurtehnilisi töid, metsade lageraiet, ojade, põliste teede ja metsaradade gvendamist, truupide-

sildade hävitamist. Korrastada kultuurtehnikast risustatud paigad.

18. Maavarade kaevandamine ja nende kasutamine toimub üksnes kohalikuks otstarbeks, kooskõlastatult

külavolikogu, valla ja maakonna looduskaitsevalitsusega.

19. Põhjavee kaitseks on keelatud ülemäärane väetamine, mürkkemikaalide kasutamine, väetamine lumel ning

suurte sõnniku välihoidlate rajamine.

20. Keelata prahivedu metsa, endistesse paemurdudesse, karstilehtritesse jt. selleks mitte ettenähtud kohtadesse.

Sisse seada keskkonda säästev jäätmemajandus.

21. Kaitseala piirid ja eriti tähtsad objektid tähistatakse põhimaakasutusega kaartidel ja looduses kooskõlastatult

maakonnavalitsuse, valla, külavolikogu ja maavaldajaga.

22. Kaitseala põhimääruse täitmist kontrollib kaitseala volikogu koos kohalike usaldusmeeste ning maakonna

loodus- ja kultuurimälestiste kaitse inspektoritega. Kaitsealaga seotud küsimusi lahendab küla- ja valla volikogu

teadusnõunike ja maakonnavalitsuse kaasabil.

23. Kaitseala reziimi täitmine on kohustuslik kõikidele maavaldajatele, kaitsealal tegutsevatele ametkondadele ning

kaitsealal viibivatele isikutele.

LKR: 20.10.1997 10:56:54

Failid: peida ,kuva
Seotud fail1990.09.18_nr158_RaplaMKV (pdf, 0,3 MB)