EESTI NSV
HARJU RAJOONI RAHVASAADIKUTE
NÕUKOGU
TÄITEVKOMITEE
O T S U S
24.02.81. a. nr. 21
Tallinn
Keskkonnakaitseks tehtud tööst
X viisaastakul ja abinõude
plaanist 1981. - 1985. a.
Harju rajoonis X viisaastakul on ära tehtud märkimist
vääriv töö keskkonna kaitsel.
Majandites, asutustes ja ettevõtetes kavandatud
keskkonnakitse abinõude 1976. - 1980. a. plaanid on enamikel
juhtudel rahuldavalt täidetud. Tõsiselt on suhtutud
keskkonnakaitse plaanitud ürituste täitmisse Ranna,
Haiba, Ääsmäe, Kostivere sovhoosis, Kuusalu, Loksa
ja "Rahva Võit" kolhoosis, S.M.Kirovi nim.
näidiskalurikolhoosis, Kurtna Linnukasvatuse Katsejaamas,
Kuusalu Remonditehases, Harju Kolhoosiehituskoondises, Ehitus- ja
Montaaþivalitsuses, Teedeehitus- ja Remondivalitsuses nr.2
ning teistes majandites ja ettevõtetes.
1976. - 1980. a. on ekspluatatsioon võetud mitmed
suuremad kanalisatsioonirajatised ja heitvete puhastusseadmed,
nendest Kehra Tselluloosi- ja Paberitehases, Keila linnas, Kuusalu,
Raasiku, Lagedi ja Aruküla asulates, Riisipere, Kungla,
Ravila, Kahala, Kostivere, Saida, Haiba, Habaja ja
Ääsmäe sovhoosis, Raku sovhoosi Karjaküla
osakonnas, Loksa, Koidula ja "Rahva Võidu" kolhoosis,
Nelijärve Turismibaasis ja mujal. On rekonstrueeritud ja
laiendatud mitmed varem ehitatud puhastusseadmed ning
tõstetud nende töökindlust ja efektiivsust.
Käesoleval ajal puhastatakse bioloogiliselt kõikide
majandite keskasulate ja enamike maa-asulate heitveed.
Kokku on rajoonis ehitatud 107 puhastusseadet, millest 39
ehitati või rekonstrueeriti X viisaastakul
(koguvõimsusega 38 tuhat m3/ööpäevas).
1980. a. võeti Ekspluatatsiooni Haabneeme-Pirita ja
Saku-Laagri-Tallinna kanalisatsioonikollektorid, mis
võimaldab nendes piirkondades heitveed suunata Tallinna
kanalisatsioonisüsteemi. Selle tulemusena likvideerub
Vääna jõe ja Haabneeme supelranna reostumine.
uhe etapina Harku järve reostamine vältimisel
võeti kasutusele heitvete kollektor Ranna sovhoosi
tapatsehhist Õismäe kanalisatsioonisüsteemi.
Rakendatud abinõude tulemusena Keila, Vääna ja
Valgejõe vee kvaliteedi näitajad on paranenud ja
vastavad sanitaareeskirjade nõuetele. Märgatavalt on
paranenud Jägala jõe sanitaarne olukord.
Pinnase ja põhjavete kaitseks naftaproduktidega
reostumise eest ehitati uued või rekonstrueeriti mitmed
keskkonnakaitse nõuetele mittevastavad katlamajade
vedelkütuse hoidlad (Raasiku Katse - Remonditehas, Tallinna
Piimatoodete Kombinaadi Kose ja Raasiku tsehh, Autotranspordibaas
nr. 14 jne). Haapsalu TREV Riisipere asfaltbetoonitehase ja TREV
nr. 2 Lagedi asfaltbetoonitehases likvideeriti mitmed
põhjavete reostusobjektid.
Rakendatud abinõude tulemusena rajoonis keskkonna
saastumine on stabiliseerunud ning järk-järgult
väheneb.
Rajoonis on laienenud keskkonnakaitse-alane organisatsiooniline
töö. Alates 1979. a. korraldatakse majandite, asutuste ja
ettevõtete vahel keskkonnakaitse alal sotsialistlik
võistlus. 1979. a. tulemuste eest sotsialistliku
võistluse võitjaks tunnistati kolhoos "Rahva
Võit", Kuusalu Remonditehas ja Tallinna Piimatoodete
Kombinaadi Kose tsehh, 1980. a. - S.M. Kirovi nim.
näidiskalurikolhoos, Raasiku Katse-Remonditehas ja
Tootmiskondise "Tootsi" Ellamaa jaoskond.
Majandites on passitatud kõik keskkonna võimalikud
reostusallikad. Kõikides majandites, asutustes ja
ettevõtetes on kavandatud keskkonnakaitse abinõude
1981. - 1985. a. plaanid.
On laienenud kohalike nõukoguse osavõtt
keskkonnakaitse küsimuste arutamisel.
Igal aastal korraldatakse heakorra- ja looduskaitsekuu ning
looduskaitseobjektide ülevaatus. Heitvete puhastusseadmete
tehnilise olukorra ja ekspluateerimise reþiimi iga-aastased
ülevaatused tõendavad, et puhastusseadmete hooldamise
järjekindlalt paraneb.
Rajoonis on märgatavalt paranenud looduskaitseobjektide
olukord. Eeskujulikult on korrastatud Kostivere, Maardu, Haiba,
Kiiu, Kose-Uuemõisa, Viimsi, Saku ja Keila-Joa pargid.
Järjekindla metsamajandusliku tegevuse tagajärjel
rajooni metsasus suurenes 3 %. On täidetud ja ületatud
keskkonnakaitse põhiliste abinõude plaanis
ettenähtud 8000 ha metsakultuuride rajamine Tallinna
haljasvööndis.
Vabariigi keskkonnakaitse-alases sotsialistlikus
võistluses omistati rajoonile 1978. a. V ja 1979. a. II
koht.
Mitte kõik keskkonna kaitseks plaanitu ei saanud teoks X
viisaastakul. Nii ei ehitatud puhastusseadmeid Paunküla
Invaliidide Kodule. Raasiku alevikus laiendati puhastusseadmeid,
kuid nende ja kanalisatsioonirajatiste ebarahuldava tehnilise
hooldamise tõttu ja ametkondlikest barjääridest
tulenevalt vabriku "Tekstiil" ja Tallinna Piimatoodete Kombinaadi
Raasiku tsehhide heitveed intensiivselt reostavad
Jõelähtme jõge. Loksal, Arukülas ja Kosel
ei teostatud plaanitud töid elamute ja ühiskondlike
hoonete ühendamisel asula kanalisatsioonisüsteemi ja
puhastusseadmetega. Ravila sovhoosis ja J. Lauristini nim.
kolhoosis ei täidetud mitmeid Pirita jõe kaitseks
plaanitud üritusi. Valka Invaliidide Kodus ja Kose
Vabariiklikus Kopsutuberkuloosi Sanatooriumis puhastusseadmed ei
rahulda veekoguse kaitse sanitaarnõudeid. Endiselt
töötab Harju TREV Kose-Risti bituumenibaas, mis ei vasta
keskkonnakaitse nõuetele.
Vasalemma, Ravila ja Saida sovhoosis, J. Lauristini nim.
kolhoosis keskkonnakaitse olukord märkimist
väärivalt ei paranenud.
Ranna ja A. Sommerlingi nim. sovhoosis ei korrastatud vastavalt
Kumna ja Kurna parke.
Harju Rajooni RSN Täitevkomitee o t s u s t a b:
1. Märkida rajooni täitevkomitee 24.06.76. a. otsuse
"Väliskeskkonna kaitseks tehtud tööst IX
viisaastakul ja abinõude plaanist aastateks 1976-1980"
rahuldavat täitmist ning rajoonis keskkonnakaitse olukorra
olulist paranemist.
2. Kinnitada rajooni keskkonnakaitse abinõude 1981. -
1985. a. plaanid, vastavalt lisadele nr. 1-11. Teha ülesandeks
ametkondadele, majanditele, asutustele ja ettevõtetele
kindlustada plaanitud ürituste tähtajaline
täitmine.
3. Teha ülesandeks Kehra Tselluloosi- ja Paberitehasele
korraldada rajooni majanditelt, asutustelt ja ettevõtetelt
mittepõlevate naftaproduktide ja nendega saastunud pinnase
vastuvõtmine ja mahamatmine, vastavalt lisas nr. 2
märgitud tingimustele.
4. Linna-, alevi- ja külanõukogudel koos piirkonna
majandite, asutuste ja ettevõtetega sihikindlalt planeerida
ja organiseerida keskkonnakaitse-alast tööd ning
laialdasemalt korraldada loodust ja keskkonda kaitsvat propagandat
elanikkonna hulgas.
5. Teha ülesandeks rajooni keskkonnakaitse komisjonile (E.
Meensalu):
5.1. laiendada rajooni täitevkomitee haridus-,
kultuuriosakonna, ametkondade ja looduskaitse seltsi organite kaudu
loodus ja keskkonnakaitse propagandat elanikkonna hulgas;
5.2. arendada majandites, asutustes ja ettevõtetes
keskkonnakaitse-alast sotsialistliku võistlust, vastavalt
EKP Harju Rajoonikomitee ja Harju Rajooni RSN Täitevkomitee
poolt kehtestatud tingimustele;
5.3. komisjoni organiseeriva ja järjekindla tegevuse kaudu
tagada keskkonnakaitseks vajalike meetmete ellurakendamine ning
puuduste tellimisel nõuda vastavalt ametkonnalt nende kiiret
kõrvaldamist.
6. Kontroll käesoleva otsuse täitmise üle panna
rajooni keskkonnakaitse komisjonile (E. Meensalu). Otsuse
täitmise käigust informeerida täitevkomiteed iga
aasta I kvartalis.
7. Teha ettepanek rajooninõukogu alatisele
kommunaalmajanduse komisjonile (H. Belials) ja rahvakontrolli
komiteele (T. Luks) osutada kaasabi käesoleva otsuse
täitmise kontrollimisel.
8. Lugeda Harju Rajooni RSN Täitevkomitee 24.06.76. a.
otsus nr. 166 "Väliskeskkonna kaitseks tehtud tööst
IX viisaastakul ja abinõude plaanist aastateks 1976-1980"
põhiliselt täidetuks ja võtta maha täitmise
kontroolist, kuna lahendamata probleemide täitmine on
ettenähtud käesoleva otsusega.
Esimees E. Luik
Sekretär T.Hallik
Lisa nr. 4
Harju Rajooni RSN Täitevkomitee
24.02.81. a. otsusele nr. 21
Harju rajooni looduskaitsealused pargid
1. Alavere park
2. Haiba park
3. Harmi park
4. Kiiu park
5. Kiviloo park
6. Kernu park
7. Kodasoo park
8. Kolga park
9. Kose-Uuemõisa park
10. Kostivere park
11. Kumna park
12. Külma park
13. Laitse park
14. Maardu park
15. Munalaskme park
16. Muraste park
17. Ohtu park
18. Paunküla park
19. Pikva park
20. Triigi park
21. K. Türnpuu park
22. Vasalemma park
23. Vihterpalu park
24. Viimsi park
25. Viti park
26. Vääna park
27. Rannamõisa park
Sekretär T. Hallik
Lisa nr. 5
Harju Rajooni RSN Täitevkomitee
24.02.81. a. otsusele nr. 21
Harju rajooni looduskaitsealused põlispuud ja
randrahnud
Põlispuud
1. Sanglepad - Harku k/n
2. Sanglepp - Jõelähtme k/n
3. Ruu tammed (tk.)
4. Tammed (4 tk.) - Jõelähtme k/n
5. Hobukastan - Jõelähtme k/n
6. Kastan ja vaher - Keila k/n
7. Uuemõisa kadakas
8. Tammed - Keila k/n
9. Loigu keerdkadakas
10. Tammed - Klooga k/n
11. Mänd - Kose k/n
12. Ussikuusk - Kose k/n
13. Pärnad (2 tk.) - Kuivajõe k/n
14. Tamm - Kuivajõe k/n
15. Pärnad - Kuivajõe k/n
16. Põlispuud - Kuusalu k/n
17. Männid - Kuusalu k/n
18. Pihlakas - Kuusalu k/n
19. Mänd - Kuusalu k/n
20. Kovdejooni tamm
21. Uuvi kadakas
22. Pärnad (3 tk.) - Kuusalu k/n
23. Haavamäe kadakad
24. Tamm - Kuusalu k/n
25. Tammed - Kuusalu k/n
26. Pulga tamm
27. Saare tamm
28. Kadakad (5 tk.) - Loksa k/n
29. Mohni mänd
30. Suurekõrve kadakad
31. Vihasoo jalakas
32. Männid - Loksa k/n
33. Ojasoo lehis
34. Ojasoo männid
35. Tammed (8 tk.) - Nissi k/n
36. Pärn - Raasiku k/n
37. "Mäe Niin"
38. Vaskjala tamm
Rändrahnud
1. Rändrahn - Anija k/n
2. Augu suurkivi
3. Nirgu rahn
4. Rändrahnud - Kose k/n
5. ulejõe rändrahn
6. Nelja kuninga kivi
7. Kalevi kivi
8. Äksi rahn
9. Majakivi
10. Kuhjakivi
11. Launiidukivi
12. Juminda neem kivikülviga
13. Purekari neem kivikülviga
14. Suur rändrahn - Nissi k/n
Sekretär T. Hallik
Lisa nr. 6
Harju Rajooni RSN Täitevkomitee
24.02.81. a. otsusele nr. 21
Harju rajooni looduskaitsealuste maastikuühendid,
viljapuuajad ja kaitsekultuurid
1. Gabrieli poolsaar
2. Tuha dendraarium
3. Tilgu koopad kivikülviga
4. Valinu tammik
5. Jägala juga
6. Kostivere karstiala
7. ulgase paekallas kaevanduskäikudega
8. Kuivajõe säng kaskede puiesteega
9. Kata karstiala
10. Siniallikad
11. Oru tammik
12. Krei allikad
13. Hiiemets
14. Võnsi männik
15. Tsitre kallas
16. Pärlijõe org
17. Pärispea männik
18. Valgejõe org
19. Pärna ja Lehise pst.
20. Põlispuude rühm - Raasiku k/n
21. Saue tammik
22. Lehmja tammik
23. Prangli kaitsemets
24. Viimsi koobas allikatega
25. Kose allikad
26. Tomingmäe allikad
Sekretär T. Hallik
Lisa nr. 7
Harju Rajooni RSN Täitevkomitee
24.02.81. a. otsusele nr. 21
Riikliku kaitse alla kuuluvad Harju rajoonis asuvad vabariikliku
tähtsusega objektid
I Maastiku üksikelemendid
1. Joaveski jõe astang
2. Jägala juga
3. Kostivere karstiala
4. Keila juga
5. Treppoja
6. Rannamõisa pank
II Viljapuud ja viljapuuaiad, kaitsekultuurid
1. J. Raeda selektsioonaed
2. Mägimänni kaitsekultuur
III Pargid
1. Anija park
2. Ravila park
3. Saku park
4. Tuhala park
5. Keila-Joa park
6. Riisipere lastekodu park
IV Rändrahnud
1. Naissaare hiidrahn
2. Kabelikivi
3. Rohuneeme rahn
4. Hiidrahn - Raasiku k/n
5. Roosi kivi
6. Kuke-Miku kivid
7. Laulumäe kivi
8. Ellandvahe kivi
9. Sorrukivi
10. Tiiru kivi e. Painuva Suurkivi
11. Jaani-Toome Suurkivi
12. Karu suurkivi
13. Mardimiku kivi
14. Pärispea rändrahn
15. Odakivi
16. Purekari neeme rändrahn
17. Joomakivi
18. Suur rändrahn
19. Painuva kivi
20. Turbaneeme kivid
21. Must kivi
22. Kiviheinamaa Kärba kivi
23. Kupu kivi
24. Augu suurkivi
25. Jaanukse kivi
26. Kullakannu kivi
27. Pikametsa suurkivi
28. Luuba kivi
29. Hirvli suurkivi
30. Suur-Maluse saare rändrahn
31. Nõiakivi
32. Ukukivi
33. Väike Pakri saare rändrahn
34. Suur-Pakri saare rändrahn
35. Leetse suured rahnud
36. Põllküla rändrahn
37. Suurkivi - Padise k/n
38. Uuesoo e. Rebase kivi
39. Taaru hiidrahn
V Muud
1. Kuusk - Viimsi k/n
2. Männid ca 3 ha-lt - Kuusalu k/n
3. Männid (5 tk.) - Kuusalu k/n
4. Tamm - Kuusalu k/n
5. Tammed (2 tk.) - Kuusalu k/n
6. Tamm - Viimsi k/n
7. Kadakas - Loksa k/n
8. Haab - Loksa k/n
9. Kadakad (5 tk.) - Kuusalu k/n
10. Vaher - Kuusalu k/n
11. Kuusk - Anija k/n
12. Kadakas - Anija k/n
13. Kadakas - Vasalemma k/n
14. Kadakas - Nissi k/n
15. Tamm - Keila k/n
16. Jalakas - Kooga k/n
17. Tamm - Harku k/n
18. Tamm - Harku k/n
Sekretär T. Hallik
|