Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Pahkla Suurkivi = Eesti kivide kuningas = Eestimaa kivide kuningasVäljad: peida ,kuva
NimiPahkla Suurkivi = Eesti kivide kuningas = Eestimaa kivide kuningas
AsukohakirjeldusRapla maakond, Kohila vald. Visja küla. Endine Salu talu (Kullisauna talu) varemetest 200 m põhja pool metsas, endine NA maa - ala traataia ääres. Tammiku metskond, Salu vahtkond, kv 139.
Kaitse Võeti looduskaitse alla juba 1937.a ( Looduskaitse I, Tln, 1937, lk 178). Uuesti võeti riikliku kaitse alla vabariikliku tähtsusega loodusmälestisena 1959.a. Looduskaitse valitsuse poolt ( Rapla rajooni RSN TK poolt 2.03.59.a). jätta riiklik kaitse. Kaitsta koos külgnevate puudega. Ümbrus korrastada, mets kuni 50m kauguseni harvendada, et kivi oleks kaugemalt nähtav ja pildistatav.
KirjandusTamm, R. Suured kivid (rändrahnud) Hageris. "Loodus", 2, 1923, lk 307.
Vilberg, G. Eesti loodusmälestusmärke, 1931, lk 40.
Vilbaste, G. Suuremaid rändrahne Harjumaal. Eesti Looduskaitse, 3, 1938. Foto.
Hermann, K. Märkmikuga Angerja ümbruses. Eesti Loodus, 1971, 8, lk 495. Foto.
Viiding, H. Suurte rändrahnude kirjeldamise juhend. Trt. 1986.
Mahtra Rohelise Vööndi Metsamajandi järelvalvepiirkonna looduskaitseobjektid. Koostaja M. Raid. Tallinn, 1985. ( Fotodel A. Kumari joonised suures plaanis).
Kruusamägi, A., Päidla, A. Siin- ja sealpool maanteed. Rapla rajoon. Tln, 1974.
IseloomustusPiiterliidi tüüpi rabakivirahn. A. Kumari järgi on selle mõõtmed: pikkus 10,1 m, laius 9,7 m, kõrgus 4,3 m. suurim ümbermõõt 29,7 m. ümbermõõt maapinnal 29,1 m. Maapealse osa maht on 197 m3. Rahn on nelinurkse püsttahuka kujuline, peaaegu vertikaalsete külgedega; lagi on tasane, peaaegu ruudu kujuline, lääne suunas veidi madalduv ( ca 30 cm). Kivi läbib 2 loode - kagusuunalist püstlõhe. Põhja- ja edelapoolne külg on veidi sammaldunud. Rahnu kõrval (lõunaküljel) kasvab kõrge tamm, milletüvi liibub alt kuni 60 cm kõrguseni vastu kivi. Läänekülje kõrval kasvab 2 Vana kuuske.
Rahn asub lamedal künniksel hõredas metsas, vaade sellele on piiratud. Otsa pääseb vaid redeliga.
Pahkla suurkivi kohta on ka legende. Ühe jutu järgi korraldas Pahkla mõisnik Suurkivi juurde väljasõite. Kivi otsas olnud siis kaetud laud, söödud ja tantsitud. Pidu peetud kivi juures vahel ka EV ajal. Kivil mahtunud tantsima 12 paari. Ühte kiviprakku olevat kukkunud mõisahärra kulduur.
SeisundEbarahuldav. Looduskaitse märk, mis veel 1977.a oli olemas, on kadunud. Kivi peale on vene sõdurid kirjutanud värviga oma nimesid.
TähtsusMaastikuline, teaduslik, kultuurilooline, imposantne.
UuritusKirjeldatud uurijate poolt korduvalt. Geodeetiliselt mõõdistatud A. Kumari 11.10.1977.a (vt Viiding, 1986). Viimati kirjeldatud ja looduskaitselist seisundit hinnatud H. Viiding ja Ü. Heinsalu 19.07.1986.a.
LoodusobjektRändrahn, kivi
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiRapla maakond, Kohila vald, Pahkla küla