Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Karisöödi liivakivipaljandVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaPeetri jõe maastikukaitseala (KLO1000173)
NimiKarisöödi liivakivipaljand
AsukohakirjeldusVõru maakond, Mõniste vald. Peetri jõe vasakul kaldal Karisöödi metsamajandi juures asuvast sillast 150 m allavoolu. Paljandini jõudmiseks on vaja Valga-Võru maanteelt Mõnistesse sõita edelasse kulgevat külavaheteed üle Kuutsi asula Peetri jõe orgu. Jõeoru veerul, Tiitsa veski juures, tuleb pöörata piki jõeorgu kulgevat teed kagusse. Pisut rohem kui 3 km pärast läheb tee üle jõe. Teest vasakule jääb metsamajand. Paljand asetseb teest lääne poole jääval oruveerul, lähemast taluõuest asimuudil 20o 150 m.
KaitseEi ole looduskaitse all. Ei vaja ka spetsiaalset kaitset, kuid väärib esile tõstmist teaduslikult
huvitava objektina.
KirjandusLuha A. 1933. Geoloogiline rännak Peetri jõel. Eesti Loodus, 1, 4, lk. 76-81.
E.Varep (koostaja). 1965. Kas tunned maad. Tallinn, "Eesti Raamat", 752 lk., lk. 681.
Heinsalu Ü. 1987. Eesti NSV koopad. Tallinn, "Valgus", 160 lk., lk. 93.
Iseloomustus20 m sügavuse jõeoru 10-meetrilise lõigu alumises osas paljanduvad 8 m paksuselt Amata lademe valged pankjad põimjaskihilised liivakivid. Põimjate seeriate paksus 0,8-1 m. Seeriate piiril tihti õhukesed roostepruunid vahekihid. Kihipindadel võib kohati näha tumedate mineraalide, aga ka saviveeriste koondumisi. Vahekihiti sisaldab liivakivi saviveeriseid. Veeristerikkad vahekihid on kollakad. Paljandi alumises osas on 8-10 cm paksune violetikaspruuni savi läätsjas vahekiht.
Paljand laskub järsu seinana otse vette. Ligipääsetav on ta allavoolu otsast, kus on tegemist osaliselt juba taimestiku poolt kinni kasvanud mullaseguse liiva varinguga.
Paljandi allavoolu otsas on veepiiril teravatipuline uure.

Kirjeldatud paljandist ülesvoolu, Karisöödi ja Kalkahju vahelisel orulõigus on geoloogilisel kaardistamisel K. Kajaku poolt leitud teistest paljanditest saviveeristega liivakivi tasemetest kalafossiilide fragmente.
KoostanudA. Kleesment
SeisundRaske juurdepääsu tõttu ei ole ohustatud inimtegevuse poolt. Allub loodusmõjudele.
TähtsusTeaduslik. Huvitavate tekstuuridega Amata lademe paljand, kus leiduvad saviveeristerikkad kihid teevad paljandi perspektiivseks kui potentsiaalse fossiilide leiukoha.
UuritusLeidis kaardil fikseerimist aluspõhjalise paljandina A .Luha poolt 1933. a. Esimene teadaolev geoloogiline kirjeldus on pärit H. Viidingult 1959. a. H. Viiding teostas ka paljandi liivakivide mineraloogilist uurimist. Neid andmeid on oma Amata ladet käsitlevates töödes kasutanud H. Viiding ja A. Kleesment. Algmaterjalid on TTÜ GI fondides. Seoses geoloogilise kaardistamisega tegi 60-ndate aastate esimesel poolel siin uurimistöid K .Kajak. Tema poolt kogutud andmed on EGK fondides. Paljandi revisjonülevaatuse tegi 1998.a. suvel A. Kleesment.
LoodusobjektPaljand (aluspõhja-)
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiVõru maakond, Rõuge vald, Karisöödi küla