| Nimi | Aruküla hiidrahn = Hellema kivi |
| Asukohakirjeldus | Aruküla end. kolh. kontorist 0,6 km lôuna pool, kultuurimaja ja saekaatri lähedal tühermaal.
( LKR: 23.02.2000, 08:56:58 ) |
| Kaitse | <KAITSE>
Aruküla hiidrahn on vôetud looduskaitse alla 1957.a. Riikliku kaitse alla vôetud 1959.a. Looduskaitse all üksikobjektina 1998.a. Säilitada senine kaitse, parandada tähistust, korrastada ümbrust.
( LKR: 23.02.2000, 09:51:56 ) |
| Kirjandus | <KIRJANDUS>
1. Külaline, 1911, nr. 21, lk. 161.
2. Vilberg, G. Eesti loodusmälestusmärke. Trt. 1931.
3. Uus Talu, 1933, nr. 10.
4. Huvitav Zurnaal, 1934, sügis.
5. Looduskaitse, 1937.
6. Vilbaste, G. Suuremaid rändrahne Harjumaal. - Eesti Looduskaitse, 1938, nr. 3, lk. 81-85.
7. Maide, J. Looduskaitse alla vôetud rändrahnude mass. - Loodushoid ja turism, 1939, nr. 5, lk. 292-293.
8. Looduskiatse teatmik. Tln. 1960.
9. Künnapuu, S. Suured rändrahnud. Perfokaarte Harju rajooni ajaloost ja loodusest. Tln., 1974.
10. Kumari, A. Kümme suuremat rändrahnu. - Eesti Loodus, 1979, nr. 7.
11. Viiding, H. Suurte rändrahnude kirjeldamise juhend. Trt. 1986.
|
| Iseloomustus | <ISELOOMUSTUS>
Rabakivi hiidrahn: pikkus 14,2; laius 8,4; kôrgus 6,2 m; ümb. maapinnal 34,4 m; maksimaalne 36,0 m; maapealse osa maht 360 m/3 (Kumari, 1978). Kujult on see hulknurkne katusetaolise laega püsttahukas, piklik W-O suunas. Rahnu ümbritsevad noored saared ja lôuna ning pôhja poolt kivid. Pôhjapoolse nurga lähedal kasvab vaher. Rahnu lôuna ja läänekülg on püstised, pôhja ja idakülg lauge.
Rahvajutu järgi kavatsenud kunagi Aruküla môisnik lasta kivi seest tühjaks teha, et sinna tuba teha, kuhu oleks mônus sisse astuda. Et töö eest küsitud kôrget hinda (ühtedel andmetel 4000, teistel andmetel 10.000 rubla), loobunud môisnik oma kavatsusest.
|
| Koostanud | Koostanud:K. Müürisepp
19. nov. 1991. a.
(LKR: 23.02.2000, 09:46:15 ) |
| Seisund | Ebarahuldav. Lähedusse on veetud prügi. Rahnu eksponeeritust hakkavad segama saared. Selle juures on küll looduskaitse-betoonpost, puudub aga nimesilt, ka teeviidad.
( LKR: 23.02.2000, 09:48:18 ) |
| Tähtsus | <TÄHTSUS>
Teaduslik, maastikuline, ôppeotstarbeline, turistlik. Üks suuremaid hiidrahne Eestis ja Pôhja-Euroopa jäätumisalal. Maapealse osa maht kuuendal kohal vabariigis.
|
| Uuritus | <UURITUS>
Rahnu foto on toodud 1911.a. ajakirjas "Külaline" /1/. Sellest on teatanud T.Laur 1922 /2, lk. 41/. Rahnu foto on toodud ka ajakirjas "Uus Talu" /3, lk. 365/, kus märgitakse, et rahn on 5,8 m kôrge, maht ca 328 m/3, millest saanuks 33 vagunitäit kive. 1934.a. toob foto rahnust "Huvitav Zurnal" /4/. Looduskaitse Nôukogu otsusega 13. jaan. 1937.a. kantakse looduskaitse registrisse nr. 73 all "Rändrahn Harjumaal, Rae vallas, Aruküla Hellemaa talu pôllul". Selle môôtmeteks antakse: pikkus 12,58 m; laius 6,6 m; ümb. 35,15 m /RT 1937, nr. 82, lk. 1569; 5, lk. 178/. Samu andmeid kordab omas 1938.a. artiklis G.Vilbaste, kus toob lühikirjelduse /6/, lk. 82, foto lk. 81/. Rahnu kôrguseks märgib autor 5,5 m. 1938.a. pildistab rahnu J.A.Ehrenpreis *foto asub TA Geol. Instituudis). 1939.a. arvestab J.Maide kivi kogumassiks 1887 t /7/. Ka Aruküla hiidrahnu riikliku kaitse alla vôtmisel 1959.a. kasutati ülaltoodud môôtandmeid /8, lk. 269/. Uue mô1/tmise näib olevat teinud S.Künnapuu, kes 1974.a. annab rahnu môôtmeteks 12,9 x 5,2 x 5,8 ja ümb. 35,2 /9/. 1978.a. tegi A.Kumari Aruküla hiidrahnu tahhümeetrilise môôdistamise, mille andmeid on kasutatud käesoleva koostamisel /10, lk. 463/, samuti ka H.Viidingu poolt /11, lk. 41, 55, 88/. Aruküla hiidrahnu looduskaitselise revisjoni tegid 1988.a. juulis H.Viiding ja K.Müürisepp. Esimeselt pärit fotod säilitatakse TA Geoloogia Instituudis.
|
| Loodusobjekt | Rändrahn, kivi |
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/... |