Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Essi müürVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaVõhandu jõe ürgorg (KLO1000315)
NimiEssi müür
AsukohakirjeldusPõlva maakond, Veriora vald. Võhandu jõe vasakul kaldal otse Essi talu all. Juurdepääsuks tuleb Võru-Räpina maanteel asuvast Leevi asulast sõita Vana-Koiola suunas viivat teed mööda üle Võhandu jõe. 300 m kaugusel jõge ületavast sillast algab piki jõeoru vasakut perve kulgev põhja suunas kulgev külavahetee. Essi taluni on seda teed mööda ca 2,3 km. Paljandisse saab mööda rada, mis taluõuest viib järsuservalisest nõlvast alla allavoolu suunas.
KaitseOn kaitse all maastikukaitseala üksikobjektina. Tähistamata. Kaitse säilitada. Vääriks sildiga tähistamist.
KirjandusOn leidnud kajastamist kõikides Võhandu ürgorgu käsitlevais loodusteaduslikes ja turismialastes trükistes. Peale selle on Essi müüri esile tõstetud ka paljudes üldisemates Eesti loodust iseloomustavates töödes ning teaduslikes publikatsioonides:

Kurik E. 1978. Aluspõhi. - Põlva rajoonis. Tallinn, lk. 15-20.
Kurik E., Kuršs V., Ljarskaja L. 1989. Kesk- ja ülemdevoni piir Abava jõe piirkonnas (Lätis). - Eesti NSV TA Toimetised, 38, 4 , lk. 162-166 (vene keeles).
Mark-Kurik E. 1990. Essi paljand. - Liivimaa geoloogia Ekskursioonijuht. Tartu, lk.12-13.
Kleesment A. 1995.a. Lithological characteristics of the uppermost terrigenous Devonian complex in Estonia. - Proc.Est. Acad. Sci. Geol., 44, 4, lk. 221- 233.
Kleesment A., Mark-Kurik E. 1997. Middle Devonian - Geology and mineral resources of Estonia. Tallinn, lk. 112-121.
Mark-Kurik E. 1999. Psammosteid microremains from the Middle Devonian (Givetian) of Estonia. - Modern Geology, vol.24, 1-21.
IseloomustusKõrge vasakkalda perve alumises osa ca 10 m pikkusel lõigul paljandus 1998.a. suvel 2,5 m paksune Burtnieki lademe Abava kihistiku läbilõike osa, mis oli esindatud kollakas- kuni roosakashalli põimkihilise liivakiviga. Seeriate paksus 10-15 cm, valdav kallakussuund 160o. Liivakivis valgeid korrapäratu kujuga pesi läbimõõduga 3-4 cm. Liivakivi sisaldab halle savi ja vilgurikkaid pindu, alumises osas ka halli aleuroliidi vahekihte paksusega 1-2 cm. Paljandi alumises osas on väikeseid saviveeriseid sisaldavaid läätsjaid vahekihte. Paljandi jalami allavoolu otsas, 1,5 m kõrgusel vee pinnast on väike uure, kust mööda halli aleuriitse savi pinda voolab välja allikas.
Essi paljandi kõrgus on 60-ndate aastate esimesel poolel olnud ligikaudu 12 m ja siin on liivakivide kõrval paljandunud ka savi ja aleuroliidi kihte. Viimased alluvad kergemini looduslikule kinnikasvamisele taimestiku vohamise tõttu.
Essi paljandist on pärit kõige olulisem Abava kihistiku fossiilsete kalade kollektsioon Eestis.Siit leitud fossiilid omavad olulist tähtsust selle taseme korrelatsioonil kogu maailmas.
Paljandi E.Kuriku, H.Viidingu ja A.Kleesmenti andmetel koostatud täisläbilõige on järgmine:

1,7 m - Violetjas- ja punakashall kalafossiile sisaldav savi.
1,4 m- Valkjashall peeneteraline põimkihiline liivakivi 1-5 cm paksuste rohekashalli aleuroliidi vahekihtidega. Sisaldab kalafossiile.
1,0 m - Valge kuni helehall massiivne peeneteraline liivakivi.
0,8 m - Rohekashall aleuroliit savi veeriste ja vahekihtidega
1,8 m - Halli ja kollakashalli liivakivi, aleuroliidi ja savi horisontaalkihiline vaheldumine.
2,0 m - Kollakaspunane põimkihiline liivakivi savi veeristega.
2,2 m - Valkjas- ja roosakaskollane peeneteraline põimkihiline vilgurikas liivakivi. Sisaldab saviveeristega läätsjaid vahekihte.
1,9 m + Halli, kollakas ja pruunikashalli vilgurikka liivakivi, aleuroliidi ning savi tihe horisontaalkihiline vaheldumine.
KoostanudA. Kleesment
SeisundHalb. Savikas-aleuriitsete vahekihtide esinemise tõttu allub kergesti kinnikasvamisele. Viimastel aastatel paljanduva osa ulatus mõnevõrra suurenenud. Kõige halvemas seisus on paljanduvust fikseeritud 1985. aastal mil paljandus ainult 3 paarimeetrilise ulatusega laiku profiili kõrgusega kuni 2 m.
TähtsusTeaduslik. Parim selle stratigraafilise taseme fossiilsete kalade leiukoht Eestis ning ühtlasi oluline kalade leiukoht ka maailma mastaabis. Huvitava litoloogilise iseloomuga läbilõige.
UuritusEsimene geoloogiline kirjeldus ning fossiilsete kalade väljakaevamine tehti E.Mark-Kuriku poolt 1963.a. 1964.a. mõõdistasid paljandi E.Varepi juhendamisel E.Hang, E. Linkrus, E.Muuga ja L.Vassiljev. E.Mark-Kuriku poolt tehti paljandis uurimistöid ka 1966. ja 1967.a., kusjuures 1967.a. koostas detailse litoloogilise kirjelduse koos proovide võtmisega H.Viiding. Kalafossiilide väljakaevamist teostati E.Mark-Kuriku juhtimisel ka 1970.a. suvel. 1980.a. kaevas kalafossiile siin E.Mark-Kuriku juhendamisel U.Moldov-Toom. Kaevatud fossiilid säilitatakse TTÜ Geoloogia Instituudi fondides. Paljandi litoloogilist iseloomu uuris 1985.a. A.Kleesment. Revisjonülevaatus tehti 1998.a. suvel A.Kleesmenti ja E.Pirruse poolt, mille käigus E.Pirrus pildistas paljandit (foto F11-11 fotokollektsioonis).
LoodusobjektPaljand (aluspõhja-)
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiPõlva maakond, Räpina vald, Himmiste küla