| Kaitsealune ala | Pärsikivi (KLO4000998) |
| Nimi | Pärsikivi |
| Asukohakirjeldus | Tartu maakond. Alatskivi vald. Kallaste linna loodepiiril, Kalakonservitehaase ja linna vahelisel võsastuval heinamaal, loodest kagusse kulgeva kõrgepingeliini trassi läheduses, liinilt Konservitehasesse suunduva ristliini A-postist 30 m loode pool. Rahn põõsastesse kasvanud, nähtav vaid kõrgepingeliini trassi poolt. Konservitehase korstnast asimuut 192o ~170 m. Raskesti leitav ja ligipääsetav. |
| Kaitse | On looduskaitse all 1937. a. (reg. nr. 143). Kaitse uuendatud 1959. a. (reg. nr. 187). Juures betoonpost vastava numbriga. Kaitse säilitada. Ümbrus vajab korrastamist. |
| Kirjandus | Eesti Loodus, 1937, nr. 4, lk. 171.
Laugaste, E., Rõõm, A. Kalevipoja jälgedel. 1958, lk. 10.
Laugaste, E., Normann, E. Muistendid Kalevipojast. 1959, lk. 65, 144, 145, 150, 504.
Viiding, H. Suurte rändrahnude kirjeldamise juhend. Tartu, 1986, lk. 64.
|
| Iseloomustus | Ümara pätsi kujuline kirdesse laskuva laega rahn, tervikuna samblikega, laiguliselt ka samblaga kaetud.
Pikkus Laius Kõrgus Ümbermõõt
1,6 m 16,3 m J.Orula 1938, Looduskaitse I, 182
4,9 m 1,0 m 15,0 m
3,2 m 1,65 m 16,0 m Haamer, 1954
6,5 4,0 2,0 16,0 Viiding, 1986
5,7 5,3 1,7 16,0 Pirrus, 1999
Pegmatiit, roosa.
Vanasti olevat sel kivil käinud külanoorus mängimas ja istumas, millest kivile nimi "Persekivi" pandud. Sama nimetust kandnud ka küla ja lähedalasuv talu, hiljem Eesti Vabariigi nimede korrastamisel need nimed muudeti Pärsi-ks.
Muistendi järgi olevat kivil Kalevipoja sõrmejäljed, mis jäänud sellest, et kiviga visanud ta teiseltpoolt Peipsi järve huntide pihta.
|
| Koostanud | E. Pirrus |
| Seisund | Halb. Kipub varjuma võssa, ka ümbrussesse toodud palju olmejäätmeid, suunavad viidad puuduvad. |
| Tähtsus | Maastikuline, orientiir võsastuvas olustikus, huvitavate muistendite ja nimetuletustega seotud, ka kivimiliselt võrdlemisi haruldane. |
| Uuritus | On uurijate tähelepanu alla sattunud korduvalt, ka trükisõnas avaldatud mõõtmisandmeid ja vihjeid, mis on mõnikord vastuolulised ja võimalik, et osalt on segi aetud teiste kividegagi.
Teadaolevalt:
C. Grewingk, 1861, lk. 635; G. Helmersen, 1869, 1882; Lehbert, 1914; A. Blaubrück, 1930; G. Vilberg, 1937; J. Maide, 1937; R. Haamer, 1954 - mõõtmisandmed ja kivimimäärang.
Hiljem:
Tartu Metsamajandi töötajad, 1983 - põhiplaan, asenditäpsustus;
E. Pirrus, 5.08. 1999 - revisjonülevaatus, uus põhiplaan, mõõtmed, värvusfoto.
|
| Loodusobjekt | Rändrahn, kivi |
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/... |