Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Jõksi müürVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaPiusa jõe ürgoru maastikukaitseala (KLO1000202)
NimiJõksi müür
AsukohakirjeldusVõru maakond, Meremäe vald. Piusa jõe paremal kaldal, endises Jõksi külas. Juurdepääsuks tuleb Meremäe-Kapera teelt 100 m enne jõge ületavat silda pöörata mööda halvastisõidetavat külateed lõuna suunas. Ca 1,2 km pärast on tee ääres paljandit tähistav matkaraja silt, kust teerada viib paljandi ülesvoolu otsa juurde.
KaitseJõksi müür on kaitse all maastikukaitseala üksik-objektina. On külavaheteelt tähistatud matkaraja sildiga. Kaitse säilitada.
KirjandusJõksi müür on leidnud kajastamist kõikides maastikukaitseala käsitlevais trükistes. I. Kase 1967.a. publikatsioonis on see paljand ekslikult segi aetud Sitka müüriga. Jõksi müüriga piirnevatest paljanditest mainitakse mõningates ka Paklova müüri.
Iseloomustus20-meetrilisel otse vette langeval kaldajärsaku lõigul paljanduvad kuni 10 m paksuselt pankjad hallikasvalged ja kollakad põimjaskihilised keskdevoni Gauja lademe Lode kihistiku liivakivid. Läbilõike ülemises osas sisaldavad liivakivid pruuni savi vahekihte, mille uhtumise tulemusel on paljand suures osas kaetud rauahüdroksüüdi kattega.
Paljandist on leitud üksikuid väikesi kalafossiilide fragmente.
Juurdepääs paljandile on võimalik ülesvoolu küljest mööda vette ulatuvat liiva varingut.
Jõksi ja Kalmetu müüride vahel, 100 m Jõksi müürist ülesvoolu on Piusa jõe paremal kaldal 20m ulatuses kuni 4 m kõrgune profiil, kus tänu värskele varingule on liivakivide tekstuurid selgelt jälgitavad. Pealegi on see paljand tänu jalamil olevale kvaternaarsele kuhjatisele hästi jälgitav kogu ulatuses.
Paljanduvad Gauja lademe sama taseme kollakad ja roosakad ilusa põimja tekstuuriga liivakivid, mis sisaldavad läätsjaid valge liivakivi kihte. Liivakivides on kaks selget lõhesüsteemi suundades 140o ja 20o. Paljandi allavoolupoolses osas on väike (20 x 20 cm) kuiv uure sügavusega 0,5 m.
Kohati on liivakivi muutunud kärjeliseks putukate elutegevuse tagajärjel.
Jõksi müürist 150 m allavoolu on Piusa jõe paremal kaldal kinnikasvanud Paklova müür. 10 m kõrguse kaldajärsaku ülemises paljanduvad kvaternaari all tükati 2-3 meetrilise profiiliga Gauja lademe liivakivi laigud. Altpoolt on orunõlv taimestikuga täielikult kinni kasvanud.
Selles orulõigus on paljanditega varem seoses olnud liivakivide sammasjaid eraldisvorme, mis praeguseks ajaks on hävinud.
KoostanudA.Kleesment
SeisundHea. Allub rohkem looduslikele kui inimmõjule. Ümbrus puutumatu, on ainult loodusrisustus, mis võib viia kinnikasvamisele.
TähtsusTeaduslik, rekreatiivne. Jõksi müürist on leitud fossiilsete kalade fragmente. Kalaleiukohana on perspektiivne ka Jõksi ja Kalmetu müüri vaheline paljand. Jõksi müür on kergesti ligipääsetav tähistatud loodusmatkaraja objekt.
UuritusEsimene teadaolev Jõksi müüri geoloogiline kirjeldus on tehtud E.Mark-Kuriku ja V.Paulmanni poolt 1953.a. , mil paljandist leiti ka fossiilsete kalade fragmente. H.Viiding uuris ja kirjeldas paljandit 1957.a. Samal aastal mõõdistati nii Jõksi müür kui ka temast 150 m allavoolu jääv paljand L.Undi poolt. Looduskaitseala kaardistamisel 1966.a. I.Kase poolt on Jõksi nimetus ekslikult antud Sitka müürile. Alates 1973.a. ilmunud A.Ivaski ja E.Hillepi kaitseala kirjeldusest on nende müüride tegelik paigutus täpsustunud ning seda on aktsepteeritud hilisemates kaitseala käsitlevates materjalides. Revisjonülevaatuse tegid A.Kleesment ja E.Pirrus 1998.a., mil esmakordselt kirjeldati ka Kalmetu ja Jõksi müüri vaheline paljand.
LoodusobjektPaljand (aluspõhja-)
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiVõru maakond, Setomaa vald, Jõksi küla