Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Päidla järvestikVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaOtepää looduspark (KLO1000559)
NimiPäidla järvestik
AsukohakirjeldusValgamaa. Palupera vald. 6-8 km Otepäält põhja pool, Otepää - Tartu maanteelt läände, Hellenurme suunduva tee ääres.
KaitseKaitstav looduse üksikobjekt, asutatud 16. IV 1974 Valga raj. RSN TK otsus nr. 104. Otepää maastikukaitseala 24. IX 1979, ENSV määrus nr. 497, Otepää looduspark 1997. a. Üldreiimiga ala. Vajab säilitamist kui vaatamisväärsus maastikus turistidele ja teadusuuringuteks limnoloogidele ja hüdrogeoloogidele.
KirjandusEesti järved. 1968. Koost. A. Mäemets. Tallinn, Valgus, lk. 297-299.
Mägi, H., Veri, K. 1976. Valga rajoon. Siin- ja sealpool maanteed. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 136-137.
IseloomustusPäidla järvestik asub Otepää kõrgustiku põhjanõlval, kuhu kuuluvad Päidla Ahvenjärv, Päidla Suurjärv, Päidla Mõisajärv, Kalmejärv, Päidla Uibojärv ja Päidla Kõverjärv. Kõik järved on glatsiaalse, nende nõod - termokarstilise tekkega.
Päidla Ahvenjärve pindala on 5,6 ha, suurim sügavus 5,1 m. Toitub põhjaallikatest, mille vesi pärineb fluvioglatsiaalsetest setetest. Järve vesi on aluseline (pH - 8,6), mineraalainete sisaldus keskmine, orgaanilisi aineid üle keskmise. Kihistumata kalgiveeline segatoiteline järv.
Päidla Suurjärv asub Ahvenjärvest paarsada meetrit lääne pool, pindala 10,1 ha, suurim sügavus 5 m. Kaldad on soostunud. Läbivool puudub, on ühendatud Ahvenjärvega. Orgaaniliste ainete sisaldus vees üle keskmise. Tüüpiline rohketoiteline järv. Järve kallastel ja põhjas arvukalt allikaid.
Päidla ehk Mõisajärve ida- ja läänekallastel on liivsavi moreenist koosnevad kõrgendikud, põhja- ja lõunapool soostunud nõgu. Põhja poole jääva Toovere järvega on ühendatud kraaviga. Vesi on aluseline (pH - 7,6-8,3), mineraalainete hulk vees on suur, orgaanilisi aineid vähe. Tüüpiline rohketoiteline järv. Väljavool Päidla järvest 28. IX 1989. a. oli 4,2 l/s. Vett annavad järve lääneosas Saaremäe juures olevad põhjaallikad ja idakaldal avanev Mõisaallikas. Selle juurde pääseb Hellenurme poolt tulles, pöörates enne suurt tee risti väikele paremale suunduvale teele. Seda mööda minna u. 120 m kuni punastest tellistest mõisaaegse hooneni. Hoone juurest läheb puuderida alla järve poole, piki neid kuni suurte põlispuudeni alla orgu, kus on allikas. Teest on allikad umbes 100 m kaugusel. Langeallikas on kapteeritud suure metalltünniga: sügavus u. 0,6 m, diameeter u. 0,8 m, allikavesi voolab tünni alt nõrgalt välja, vooluhulk 1998. a. augustis - 0,2 l/s. Vesi ei sisalda rauda ja avaneb fluvioglatsiaalsest kruus-liivast.
Järvestikus läänepoolseim on Räbijärv. Järve ümbritsevad moreenkünkad, nõos avanevad fluvioglatsiaalsed kruusliivad. Pindala 6,8 ha, suurim sügavus 5 m. Järve juhitakse Agariku soo maaparandusobjekti vesi, väljavool (28. IX 89.a. - 4,2 l/s) - Elva jõkke. Toitub põhjaallikatest. Endine rohketoiteline järv.
Järvestikus on keskmiseks Kõverjärv. Kitsas ja piklik orujärv, läänekallas soostunud, idakaldal - moreenkünkad. Pindala 6,1 ha, sügavus 7 m. Läbivool nõrk, leidub kaldaallikaid. Kihistunud kalgiveeline rohketoiteline järv.
KoostanudH. Kink, E. Andresmaa, K. Erg
SeisundHea.
TähtsusHuvitava geoloogilise tekkelooga, kuna järvenõod moodustusid termokarstiliste protsesside tulemusena. Järved toituvad valdavalt põhjaveest ja ilmestavad maastikku. Maastikuline, turistlik, veekaitseline.
UuritusRiikoja, 1934;
Kask, 1964 - hüdroloogilised uurimised;
Mäemets, 1958, 1968 - limnoloogilised uuringud;
Geoloogia Instituut, 1989 - hüdrogeoökoloogilised uurimised;
Andresmaa, Kõiv, 1998 - revisjonülevaatus.
LoodusobjektJärv
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiValga maakond, Otepää vald, Päidla küla
Valga maakond, Otepää vald, Räbi küla